Monday, February 10, 2020

Vaesed rüütlid

Ehk muna-piima-suhkrusegusse kastetud saiaviilud mis on võiga praetud. Valmivad palju kiiremini kui pannkoogid ja rõõmustavad kõiki, et hommikuks saab midagi mõnusalt magusat süüa. Mina lisasin juurde oma lemmikut - kondenspiima ja sügavkülmast marju. Kõik need asjad on enamasti kodus kappides olemas, vaja vaid valmis teha. Ainuke asi mida ei kipu eriti olema, on valge sai, tänapäeval isegi nagu pisut tabu on süüa valget saia, aga seda magustoitu minu arust muu saiaga teha ei sobi. Kui juba, siis juba :).
Koguseliselt tuli 8 vaest rüütlit.

Kelle arust klassikalised vaesed rüütlid igavad on, siis võib muna-piima segusse lisada juurde näiteks: apelsini-laimi-sidruni koort, annab tsitruselise maitse. Kes tahab vürtsi, lisagu kaneeli. Kes on šokolaadisõber lisagu kakaopulbrit.
Ja miks mitte klassikalisi rüütleid süüa näiteks valgehallitusjuustu ja murakamoosiga.
Valikuid kui palju.

Vaja on:
4 muna
4 spl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
soola
200 ml piima
8 viilu valget saia
praadimiseks võid + nats õli (et või üksi kärssama ei läheks)

Lisandid:
Kasutasin kondenspiima, oma aia kultuurmustikaid, tikkreid ja tekstuuriks mandlilaaste. 

Munad, suhkur, vanillisuhkur, sool
Klopi munad suhkru, vanillisuhkru ja soolaga lahti. Lisa piim ja segu ongi valmis.

Mulle meeldib saiu pisut kauem muna-piima segus hoida, et saiad korrrrraaalikult ennast täis imeksid, aga seal õrn piir, kui liiga kaua seal hoida, siis lagunevad nad ära ja polegi enam midagi praadida.

Saiad likku



Praadida tuleks keskmisel
kuumusel, rohkem võid ja pisut õli, ning mõlemalt poolt kuni on sai ilus kuldne.
Serveeri soojalt.


Valmis rüütlid


Tuesday, February 4, 2020

Hakklihakaste

Hakklihakaste on ülimalt kodune ja kiirelt valmiv söök. Võib kasutada erinevate loomade liha ja soovituslikult ajada ise liha läbi hakklihamasina, mida ma olen juba aastaid teinud ja poes müüdavate hakklihade poole ei vaatagi. Osa tarbin kohe ja osa karbiga sügavkülma oma järgmist korda ootama. Hakklihakastet teeb meie pere enamasti 10 % hapukoore ja sortsukese koduse ketšupiga mis annab kastmele oranžika tooni, lapsepõlves tegi mu Ema nii ja nüüd teen mina samamoodi.
Loomulikult klassikalised ja ülimaitsvad võib-olla isegi kohustuslikud lisandid on: keedukartul, peedisalat ja kodune marineeritud kurk.

Vaja on:
1 pisem sibul
1 suurem küüslauguküüs
1 spl õli
u 400-500 g hakkliha (seekord kasutasin kanahakkliha)
1 spl kuhjaga jahu
u 300 g 10% hapukoort
hapukoorepaki loputusvesi (u 150 ml)
sorts piima 
sool;pipar
3 spl ketšupit

Küüslauk, sibul, õli
Kõigepealt koori ja haki peeneks sibul ja küüslauk. Pane pann tulele, lisa õli ja prae sibul-küüslauk natuke klaasjaks ja aromaatseks.

Siis lisa hakkliha ja prae läbi nii, et tooreid tükke enam pole, lisa ka kohe pisut soola, siis on hiljem lihtsam maitseid paika saada.

Järgmisena lisan jahu ja praen ta hakklihaga koos läbi, nii et jahu kõik ilusti läbi küpseks, isegi kui natuke jääb panni külge kinni, siis see tuleb hiljem kõik lahti, peaasi et seda jahu tooreks ei jäta.

Nüüd peale hapukoor ja hapukoorepaki loputusvesi, lisan ka sortsu piima ja lasen keema tõusta. Lisan veel soola ja natuke ka pipart.

Kui konsistents on paras, lisan ketšupi, segan läbi ja ongi valmis.
Läbi praetud hakklihale lisatud jahu




Kõik lisandid koos hakklihakastmega taldrikusse ja head isu! :)





Lisatud ketšup
Ja kaste ongi valmis, nagu niuhti

Monday, February 3, 2020

Lillkapsapüree

Väga lihtne lisand, mida teha kui tahad oma toidulauda köögiviljadega rikastada ja on näiteks kartulist kopp ees. Lillakapsapüree valmib väga ruttu ja kui lisad rohkem võid on täpselt nagu restoranipüree, et saad üllatada oma sõpru ja kaaslasi. Mina tegin juurde tavalise ahjulõhe ning praadisin pooleks lõigatud lillkapsaõisikuid, et anda juurde värvi, tekstuuri ja teavet mis püreega on tegu. Kui ainult lillkapsas ei meeldi, lisa aga juurde muid köögivilju ja saad lõpuks ikka uhke, maitsva ja tervisliku püree :).
Lillkapsast olen veel teinud ka vürtsikat lillkapsariisi, mis sobib täpselt külma-trööstitu ilmaga Eestimaa sügis/talve.

Vaja on:
1 lillkapsapea
100 g vett
80 g võid
u 1,5 tl keskmise jämedusega soola (algul võid vähem panna igaks juhuks, mul lihtsalt kindel lusikas ja sool mis teevad mulle meeldiva lõpptulemuse)
sorts sidrunit

Kõigepealt lõika lillkapsa õisikud küljest kõik lahti, kasuta ka välimisi lehti (kui nad on viisakad) ja kasuta ka südamikku nii palju kuni jõuad puitunud kohani, siis saab peaaegu kogu lillkapsas kasutatud ja jäänuseid tekib väga vähe.
Valmis hauduma. Hakitud lillkapsas,
või, vesi, sool
Siis panin kõrvale pooleks lõigatud lillkapsaõisikud, mida hiljem siis lihtsalt praen, aga see puhtalt vabatahtlik.
Kasutasin kõrgete äärtega panni aga väga edukalt saab ka potis teha.
Hakitud lillkapsas potti, juurde vesi, või, sool ja hautada keskmisel kuumusel, kaane all umbes 20 minutit. Vahepeal ka segada et oleks ikka piisavalt vedelikku ja põhja ei kõrbeks. Vedelikku juurde lisada ei tasu, vaid siis lihtsalt madalam kuumus panna.
Valmis on ta siis kui kõik on pehme ja nõks vedelikku on ikka veel põhjas.
Siis kogu pannipealne blenderisse ja püreestada.
Valmis püreestamiseks
Valmis püreele sobib ka lisada pisut sidrunit, aga kindlasti mitte liialdada.

Lillkapsapüree on sellepärast ka geniaalne, et ta ei muutu töödeldes liimjaks nagu kartul ja saab alati siidise-pehme tulemuse mis on ülimõnus ja hõrk.
Lillkapsapüree + ahjulõhe sidruniga
Mõnus õhtusöök :)






Wednesday, January 8, 2020

Mustsõstra šnaps

Korralik tummine liköör, mis maitseb hästi ja on ilma igasuguste ebavajalike lisaaineteta. Meie pere lemmikuks ongi kujunenud see šnaps mustsõstardega, aga vabalt võib kasutada muid marju või ka miks mitte segu marjadest. Tehnoloogiliselt oleme teinud teda värsketest ja ka sügavkülmutatud marjadest. Maitse on mõlemaga sama hea, kuid erinevus on valmimisajas - nimelt eelnevalt sügavkülmutatud marjadega šnaps saab valmis 3 nädalaga, sest külmutamine lõhub juba marjarakud ära ja protsess on kiirem. Värskete marjadega läheb aega kauem :).

Vaja on:
1 l mustisõstraid (või muid endale meelepäraseid marju)
500 g tavalist valget suhkrut
1,5 l tavalist valget viina (40%)

Mustsõstrad. suhkur, viin
Villimine pudelisse
Tegemine on ülilihtne. Kaalud kõik komponendid purki kokku, jätad toatemperatuurile ja vahepeal mööda minnes raputad purki, et suhkur ühtlaselt ära sulaks. Kui suhkrut enam näha pole, siis võib ta lihtsalt seista. Valmis saades muutub ta värvus eriti tummiseks ja maitsest on tunda, et mustsõstrad on endast kõik andnud.
3 nädalat hiljem
Värskete marjadega läheb aega kauem, täpselt ei oska öeldagi.
Kuid külmutatud marjadega oli šnaps valmis 3 nädalaga, pisut isegi varem oleks võinud ära villida.

Igatahes fantaasia lendu ja pole tarvis enam poest ühtegi likööri osta :).





Sunday, January 5, 2020

Rosolje

Ilus roosa salat, kus satuvad sümbioosi magus peet ja soolane heeringas. Olukorda tasakaalustab oma hapukusega marineeritud kurk. Kartul ja muna on toredad magedad kaaslased, kes kõik maitsed endasse imevad ja salati pehmemaks teevad. Sobilik salat pidulauale aga miks ka mitte mõnus argipäevane lõuna-õhtusöök :).
Lapsena ma väga suur rosolje fänn ei olnud, kuid nüüd aina enam hakkab ta mulle meeldima, isegi võib olla rohkem kui kartulisalat.
Kartul ja peet tuleks koorega keeta päev varem, et nad oleksid ilusti jahtunud salati kokku paneku ajaks.
Sööjaid oli 5 tk.

Vaja on:
Koorega keedetud jahtunud kartulit (arvestan umbes 2 tk sööja kohta)
Koorega keedetud jahtunud peet (nõks rohkem kui kartulit)
4 marineeritud kurki
sorts marineeritud kurgi vedelikku
7 muna (+1 kaunistuseks peale)
7 heeringafileed õlis
1 pakk hapukoort (10%) 500g
u 200 g majoneesi
natuke pipart
kaunistuseks sügavkülmast tilli

Peet, muna, kurk, kartul, heeringas
Päev enne keeta koorega kartulid ja peet. Kuna meil ahjuküte, siis läheb peet natukese veega ahjupotti ja küpseb seal ilusti valmis.
Kartulid keedan tavalises potis pliidi peal.

Kui salati tegemise aeg käes, siis tuleb kõigepealt ära keeta munad, umbes 10 min ja siis anda noale hagu või kasutada lõikurit, kuhu vahele paned viilu ja saad naksti kuubikud.
Kõik koostisosad. Valmis salat
Lõikuda kartul, peet, marineeritud kurk, heeringas ja muna. Siis lisada juurde hapukoor ja majonees. Vastavalt enda meelepärasele konsistentsile. Lõpuks paneme me ka sortsu hapukurki vedelikku.
Soola me ei lisanud, sest majonees, heeringas ja kurk on ise juba soolased, vaid paar keerdu pipart pani täpselt i-le punkti.

Rosolje on selline salat mis seistes läheb paremaks, nii et julgelt võib teha suurema koguse ja külmikusse pista, hea võtta kohe lõunasöögiks, kõrvale viil leiba ja soe tee, nagu istuks kuskil kohvikus :).




Thursday, January 2, 2020

Ahjuräimed

Vähe mässamist ja kiiresti valmiv räime snäkk. Alguses räimed natuke jätta soolaga seisma, siis ahjupannile ja valmis ta ongi. Tegin kõrvale ka dipikastme, mis oli pisut hapukas ja särtsakas.

Vaja on:
Ahjupanni täis räimi (u 1,5 kg)
sool;pipar
õli

Alguses natuke nõrguma
Kõigepealt nõrutada ära räimed. Siis panna kaussi ja lisada juurde 1 spl soola, natuke pipart ja õli. Jätta seisma umbes 10 min. Siis katta ahjupann küpsetuspaberiga ja panna ahi 200 kraadi juurde kuumenema.
Siis räimed ritta 1-2-3 ja ahju. Ahjus oli ta mul 25 min, selleks ajaks oli nad pisut kuivanud ja sellised mõnusad ampsukad.

Kõrvale tegin dipikastme, kuhu panin:
Soola-pipra-õli sisse kümneks minutiks
Hapukoor, sool, pipar, till, sinep
1 pakk hapukoort (10%)
soola
pipart
sügavkülmast tilli
sorts põltsamaa kanget sinepit
(võib juurde lisada ka sidrunit)

Soojana olid nad eriti head dipituna külma-maitsvasse kastmesse :).
Ainuke negatiivne osa selle toidu juures on, et pärast elamine haiseb veel õhtu otsa räime järgi... aga eks see ole kodus söögi tegemise juurde kuuluv ilu ja valu :D.
Räimed ritta 1-2-3 ja ahju
Valmis







Saturday, December 14, 2019

Sidrunivõie

Ehk siis inglise keelses kultuuriruumis tuntud kui lemon curd. Mulle väga meeldivad särtsakad maitsed, see sidrunivõie on kohe kindlasti sinna alla kuuluv. Ei liialda ma suhkruga, et tuleks ikka välja sidruni enda hapukas võlu. Koostisosad on tagasihoidlikud, kuid valmis saanud sidrunivõie on ideaalne kookide/saiade või kasvõi lihtsa hommikuse röstsaia lisand, mis äratab kohe kindlasti ka kõige laisemad maitsemeeled üles.
Meie peres süüakse alati sidrunivõiet kohupiima-valge šokolaadi koogi juurde koos koduse maasikakompotiga.

Seda retsepti olen ma kasutanud aastaid ja enamasti teen ma 2x koguse.
See retsept mida ma siia lisan, on väljatulek umbes-täpselt 400 ml.

Vaja on:
3 muna
1-2 sidrunit (100 ml mahla) (eks oleneb sidruni suurusest ja mahlakusest, mõnikord isegi kolme sidrunit vaja)
sidrunikoor
100 g tuhksuhkrut
75 g külmkapikülma võid
soola

Kõigepealt munad ja tuhksuhkur kastrulisse ja vispeldada segamini.
Munad ja tuhksuhkur
Siis pesta sidrunid ja riivida nende koor otse kastrulisse, kuid ainult kollane osa, sest valge osa on juba kibe. Lõigata sidrunid pooleks ja pigistada välja mahl (kasutan tsitruseliste käsipressi või kuidas iganes seda nimetatakse, sellega saab kõik viimse tilgani kätte ja seemned jäävad ka ilusasti restile pidama ja ei lähe mahla sisse).
Siis kallan sidrunimahla muna-tuhksuhkru-sidrunikoore juurde. Kaalun välja ka või ja lõikan tükkideks et hiljem oleks hea mugav kohe kuumale segule lisada.
Munad, tuhksuhkur, sidrunikoor, sidrunimahl
Valmis kuumutamiseks
Siis tõstan segu pliidile. Väga kõva kuumust pole vaja, selline keskmine.
Ja vispeldan terve aja, kuskile rändama ei saa minna, muidu tõmbab muna tükki ja tuleb munapuder (siis aitab ainult läbi sõelda ajamine, kui maitse pole selle käigus halvaks muutunud).
Igatahes paksenemine toimub 4-5 minuti jooksul, olenevalt kogusest ja pliidi kuumusest.
Kui segu on paksenenud, siis võtta ta tulelt ja paari kuubiku kaupa vispeldada sisse või.
Lõpuks jääb võie läikiv ja siidine. Lisan paar keerdu soola ka, mis toob maitseb eriti hästi välja, liialdada muidugi ei tasu.
Paksenenud võie võetud tulelt ja lisatud külmad võikuubikud
Jahtudes muutub ta veelgi paksemaks.
Külmkapis purgi sees säilib kindlasti 1-1,5 nädalat, aga meie majapidamises on see ALATI enne otsa saanud :).

Tore teha kasvõi kingitus mõnele sõbrale või pereliikmele kes armastab särtsu ja hapukust, nagu ma olen öelnud, parim kink on alati söödav :).



Kes tahab sidrunivõiet kasutada aga ei taha seda purki panna vaid sellest hoopis kook teha, siis soovitan teha sidruniruute.

Thursday, December 12, 2019

Ahjukartulid fetaga

Kui oled tavalistest ahjukartulitest tüdinud, on hea ja lihtne võimalus neid teha vahemerepäraseks. Lisasin toorestele kartulitele fetakuubikuid õlis, kus olid ka oliivid ja ürdid. Fetajuust küpses mõnusasti kartulitele külge ja oliivid andsid veelgi maitsekust juurde. Lisasin eraldi juurde ka päikesekuivatatud tomateid. Igaüks saab enda maitsejärgi komponente lisada, sobilik on veel ka küüslauk, mida ma seekord ise ei soovinud. Ja kellele eriti see vahemere maitsebukett peale ei lähe, võib lihtsalt lisada feta juustu, erilisemaks teeb see ahjukartulid kindlasti :).

Vaja on:
Vormitäis tooreid kartuleid (mul u 5 tk)
Purgitäis fetakuubikuid õlis koos ürtide ja oliividega
4 päikesekuivatatud tomatit õlis

Ahi 200 kraadi juurde soojenema.
Kõigepealt koorida ja tükeldada kartul. Lõikasin pigem pisemad tükid, muidu võivad oliivid kärssama ennem minna kui kartul valmis saab. Siis lisasin purgitäie detat koos oliividega, kogu õli ma ära ei kasutanud, panin nii palju kui tundus õige. Alles jäänud õliga on kasvõi hea salatile vinegretti teha.
Kõik koostisosad lisatud, valmis ahjuks
Lõikusin juurde ka päikesekuivatatud tomati tükid.
Segasin kätega segu pisut läbi ja oligi valmis ahjuks.
Ei pidanud vajalikuks lisada ekstra soola-pipart sest kõik maitsed olid juba olemas.
Ahjus oli ta mul 30-40 minutit, päris täpselt ei tea. Kartul oli igatahes pehme ja feta talle mõnusasti ümber sulanud.
Lõppviimistluseks lisasin veel värsket tüümiani natuke, sest tüümian on lihtsalt maailma parim ürt! :)



Wednesday, December 11, 2019

Lehtkapsakrõpsud

Lehtkapsas ehk kale ehk käharate lehtede ja hea sitke tekstuuriga. Kasvab väga edukalt ka meie kliimas, kevadel külvad, sööd suvi läbi lehti (muidugi tuleb võistelda-võidelda kapsaussidega) ja see aasta viimase saagi korjasin ma !25 november! mis on täiesti uskumatu. Külma ta kardab ja seetõttu korjasin kõik mis võtta veel oli ja korraga ei jõudnud sellist kogust ära närida, siis otsustasin nad teha krõpsudeks. Kuna lehtkapsas on vägaväga kasulik, siis tekib organismil küllastustunne ruttu, nii et nendest krõpsudest jätkub kauemaks :). Väga hea viis talletada oma aia viljade häid toitaineid.

Vaja on:
Ahjupanni täis lehtkapsast (et ainult natukene oleks üksteise pihtas)
natuke rapsiõli
ürdisoola

Kõigepealt puhastasin ja eemaldasin sitkemad-kiulised varred, mis ei küpse ahjus krõpsuks ja jääks hiljem häirivad. Siis lõikasin kääridega parajateks-ühesugusteks tükkideks ja laotasin küpsetuspaberiga kaetud ahjupannile laiali, panni ülekoormata ei ole mõtet.
Panin ka ahju 175 kraadini kuumenema.
Siis kui ahi on kuum asun ma maitsestama, muidu võib lehtkapsas oodates lönti vajuda.
25 november korjatud saak
Panen pöidla rapsiõli pudeli ette ja hästi vähe lasen läbi tilkuda, aga nii et ikka igalepoole natuke saaks. Raputan peale ka pisut ürdisoola. Siis segan kätega läbi ja panen ahju.
Ahjus oli ta mul umbes 12 minutit, üldiselt peakski aeg sinna 10-15 min vahele jääma, olenevalt ahjust.
Suupärased lehtkapsatükid, lisatud õli ja sool, valmis ahjuks
Ahjust välja võttes lasin ma neil veel natuke aega kuuma panni peal olla ja siis ma panin nad sõela peale, kuni nad täiesti maha jahtuvad. Kui kuuma krõpsu paned karpi võib ta oma krõbeduse kaotada.
Mu 2 aastane ütles lehtkapsakrõpsu kohta kange ja sõi rõõmsalt edasi toorest lehtkapsast.
Eks ta maik küpsedes muutub veelgi intensiivsemaks, aga mulle meeldib ta nii toorest peast kui ka krõpsuna :).




Monday, November 18, 2019

Kanapasta

Nii suurte kui väikeste lemmiksöök, mida võib teha endale meelepärasel kujul. Mina kasutasin päikesekuivatatud tomateid ja spinatit, mis mõlemad annavad toidule ilusat värvi ja on ka maitsvad. Kasutasin ka koort, mida ma tavaliselt väga tihti köögis ei kasuta, kuna ta säilib nii vähest aega ja on rammus, kuid juhtus nii et ta oli mul külmikus olemas ja kasutusse ta läks. Üks hea nipp kuidas ei pea pasta koores ujuma on kasutada pastakeeduvett, mis on gluteenirikas, kleepuv ja soolakas, ehk siis annab mahlakust juurde. Hea on kasutada seda pastakeeduvett siis kui mõni sööja hilineb ja on vaja pasta uuesti soojaks teha, tahes tahtmata hakkab ta ju kohe kuivama, siis lisan tavaliselt pool tassitäit pastakeeduvett, kuumutan koos pastaga läbi ja ongi nagu värskelt valminud söök jälle laual :).
Koguseliselt jätkub 5-6 sööjale.

Vaja on:
500 g makarone (keetmata kujul)
1 peotäis jämesoola
2 spl päikesekuivatatud tomati õli
3 küüslaugu küünt
u 10 poolikut päikesekuivatatud tomati tükki (u pool purki)
2 kanarinda 
sool;pipar
näpuotsatäis pitsamaitseainet (valikuline)
u 250 ml koort 35%
2 peotäit värsket spinatit
serveerimiseks värskelt riivitud kõva laabijuustu

Kõigepealt pane vesi keema ja sinna sisse jämesool ja siis makaronid. Alati tuleks keeta makarone meresoolases vees. Niikaua tuleks keeta kui paki peal on kirjas, sest kõik makaronid on erinevad.
Kana, küüslauk, päikesekuivatud tomat
Siis hakkida kanarind kuubikuteks, küüslauguküüned peenikeseks ja päikesekuivatatud tomatid ribadeks.

Panna pann kõrval pliidirauale ja sinna peale päikesekuivatatud tomati õli (mis on mõnusalt maitsekam kui tavaline õli), siis sinna peale küüslauk ja tomatid, praadida niikaua kuni nad on aromaatsed ja kuumus on läbi käinud, siis lisada kanakuubikud ja praadida korralikult läbi. Lisan kohe ka soola-pipart, siis saab hiljem paremini maitsed paika. Kui kana on küps, lisan koore ja pitsamaitseaine ja lasen kastmel podiseda.

Lisatud koor ja pitsamaitseaine
Selleks ajaks peaks olema makaronid valmis, kallan kohe osa keeduvett tassi ja ülejäänud kurnan ära. Kallan kurnatud makaronid kastme peale ja madalal kuumusel lasen neil seal veel pisut podiseda.
Viimasena lisan spinati
Maitsestan veel soola ja pipraga, kui olen maitsetega rahul, keeran tule alt ära. Siis hakin lohakalt spinati ja lisan ta pastale, ta saab piisavalt kuuma et roheline värv ja toitained säiliksid.

Serveerin taldrikusse ja riivin peale laabijuustu, mis on mõnusalt soolakas ja maitsekas ning paneb pastale punkti.






Mulgi kapsad

Ehk siis ahjus hautatud hapukapsad koos kruupide/tangude ja lihaga. Mina kasutasin tavalise liha asemel soolaliha, Lõuna-Eesti tangu (mis on pooleks tehtud odrakruup ja küpseb kiiremini) ning hapukapsaid kuhu on lisatud ka porgandit. Panin kõik koostisosad kihiti ja unustasin ta ahju, välja võttes lisasin suhkrut ja valmis ta oligi. Tänu soolalihale ei pea soola lisamisega jantimagi. Saab hakkama seegi kes köögiga ja toidutegemisega niivõrd sina peal ei ole :). 

Vaja on:
u 1 kg hapukapsast koos porgandiga
1 pakk soolaliha (u 450 g)
4 peotäit Lõuna-Eesti tangu (pooleks löödud kruup, küpseb kiiremini)
vett (nii palju et koostisosad oleks kaetud)
paar näpuotsatäit suhkrut

Ahi panna soojenema 180 kraadi juurde, kasutasin pöördõhu programmi.
Hapukapsas, soolaliha ja tangud
Kõigepealt hakkida soolaliha keskmisteks kuubikuteks.
Ma laon kõik koostisosad ahjupotti kihiti, alustan hapukapsaga, siis kuubikuteks lõigatud soolaliha ja siis peotäis tangu. Uuesti hapukapsas-soolaliha-tang ja kordan niikaua kuni on koostisosad otsas. Siis valan peale vett nii palju et oleks kõik kaetud. 
Ahjupotile kaas peale ja ahju.
Kõik koostisosad potis, lisatud vesi,
valmis minema ahju
Ahjus oli ta 1,5 tundi, selleks ajaks oli kapsas pehme, tangud pehmed ja soolaliha mõnusasti läbi küpsenud. Lisasin suhkru, segasin läbi ja oligi söök valmis. 
Terve pere sõi rõõmsasti, isegi mu kahe-aastane sõi taldriku tühjaks :). 




Thursday, November 14, 2019

Ahjupart

Kuna part oli hea hinnaga siis otsustasin teha ühe korraliku ahjupardi prae. Lisasin sinna juurde soolaliha, praekapsast ja koduseid õunu. Lõpptulemus oli imemaitsev kuid rammus, palju ei jõudnudki süüa, aga sellest polnud ka lugu, jätkuski kauemaks. Igasuguste ühepoti toitudega läheb küll kaua aega aga teha on neid lihtsamast lihtsam ja vahepeal saab vabalt puhata või käia niisama ringi, samal ajal ahi kuumamas ja head kodust toidulõhna tulemas :).
Selline ahjupart on ka väga sobilik jõululauale, kui tavaliselt seapraest on kopp ees, siis võib teda veel mingi täidisega täita ja uhkelt vaagnale seada.

Vaja on:
1 part
3-4 spl teralist dijoni sinepit
sool;pipar
1 pakk soolaliha (u 450g)
0,5 purki praekapsast (u 500g)
10 koduõuna (meil paidetali sort)
u 5 spl võid (valikuline)

Kõigepealt part toatemperatuurile, umbes tund aega enne küpsetama asumist.
Järgmisena panna sooja ka ahi, 160 kraadi juurde (mida kauem ja madalam temperatuur on seda hõrgum on tulemus)
Siis määrida kokku dijoni sinepi, soola ja pipraga. 
Asetada ahjupotti. Lõigata soolalihast pikad ribad ja panna need nagu tekiks pardile peale. Siis lisada juurde praekapsas.
Õuntel võtta välja südamik ja panna ka õunasektorid potti.
Siis lükata pott ahju ja ta unustada tunniks.
Kui tund möödas lisasin mina 3 spl võid, sest või on hea, kes arvab et juba piisavalt rammusust, siis ei pea teda lisama.
Ja jälle unustasin ma ta ahju.
Kokku oli ta ahjus u 3,5 tundi. Selleks ajaks oli part täiesti küps, kont tuli kergesti lahti ja soolaliha oli nii küps et sulas lausa suus. Õunad olid sulanud koos praeleeme ja rasvaga ühte, ja andsid vajalikku hapukust juurde.
1 h ahjus, lisasin või
Kui jääb miskit üle, saab vabalt järgmine või ülejärgmine päev keeta maitserikast suppi :).