Sunday, December 25, 2016

Sefiiritort

Tegin sefiiritorti mitmel põhjusel, esiteks on see meie peres kindel hitt ja teiseks tundus, et vähemalt laual peaks olema midagi valget ja õhulist, sest õues on ainult poriväljad. Rikastada saab seda torti koduste keedu-ja toormoosidega. Tegin kaks erinevat koogipõhja: liivataignast ja tavalise biskviidi, kokku sobivad nad eriti hästi :).
Põhjad saab ka loomulikult päev varem valmis küpsetada, mis kiirendab järgmisel päeval tordi kokkupanekut.

Vaja on:
Liivapõhi:
160g jahu
50 g suhkrut
1 muna
100 g külma võid

Liivapõhja komponendid

Liivapõhi valmis ahjuks
Mina alustan kõigepealt liivapõhja tegemisest. Selleks kaalun kõik komponendid kaussi ja näpin nad kokku, võib ka laual kokku hakkida noaga, kuidas kellelgi mugavam. Siis kui on moodustunud ühtlane pallike, tuleks ta 15 minutiks kilesse ja külmkappi panna. Kui see aeg on möödas, tuleks ahi 220 kraadi juurde kuumenema panna ja rullida liivapõhi küpsetuspaberil 23 cm suuruseks. Mõõtmiseks kasutasin lahtikäiva koogivormi põhja. Siis ahju ja küpsetada kuldpruuniks, umbes 5-7 minutit.
Kui on valmis siis tõstsin esikusse jahtuma.

Samal ajal kui liivapõhi on ahjus, alustan biskviittaigna tegu. 
Biskviit:
3 muna 
80 g suhkrut
50 g jahu
0,5 tl küpsetuspulbrit
23 g tärklist
Munad ja suhkur

Biskviit valmis ahjuks
Ahju temperatuuriks tuleks sättida nüüd 190 kraadi. Vooderda ka koogivorm küpsetuspaberiga. Siis munad ja suhkur kaussi ning anda hagu, umbes 13-15 minutit, kuni on tugev, hele vaht. Teises kausis sega kokku kuivained: jahu, küpsetuspulber ja tärklis. Siis sõelu kuivained munasegusse ja kiirete liigutustega käega ülevalt alla tõsta segu segamini, et ei jääks tükke. Siis kalla vormi ja küpseta umbes 13-15 minutit. 
Kui on valmis, tõstsin esikusse jahtuma. 


Kui põhjad on valmis ja jahtunud, alustan kokkupanekut.
Vahele:
2 banaani
maasika toormoosi
50 ml piima (biskviidi immutamiseks)

Kõik vajalik, et ühendada põhjad
Liivapõhja tõstsin kohe tordialusele, sest hiljem on teda võimatu tõsta. Biskviidi keerasin ümber ja immutasin umbes 50 ml piimaga, sest piim ei tee biskviiti jaburalt magusaks nagu teevad mahlad ja siirupid. 
Siis viilutasin banaanid, laotasin nad koos maasika toormoosiga liivapõhja peale ja saingi tordi kokku panna. 






Kuid nüüd hakkab kõige maitsvama osa valmistamine, milleks on loomulikult 
Sefiir:
6 munavalget (munakollased kasutasin ära laimikoogis: http://maaneiu.blogspot.com.ee/2016/01/laimikook.html)
400 g suhkrut
160 g vett
2 tl sidrunhapet (tuleb hapukas sefiir, mis meile sobib)

Kõigepealt tuleks alustada suhkrusiirupi keetmisest, selles panen kastrulisse 350 g suhkrut ja 160 g vett ning lasen pliidi peal podisema. 
Kuna mul on köögiabiline mis aitab mul sefiiri teha, siis ma saan mitut asja korraga teha, selleks panen vahustama 6 munavalget. Kui on tekkinud juba selline valge kõvem vaht siis lisan 50 g suhkrut, see aitab stabiliseerida munavalget ja sefiir tuleb kindlapeale välja. Lasen masinal usinalt edasi vahustada.
Vahustatud munavalged ja 50 g suhkrut
Suhkrusiirup peab küündima 118 kraadini, ehk kuuliproovini, minul õnneks on kraadiklaas aga kellel pole, saab külma vee sisse tilgutada suhkrusiirupit ja kui teda sõrmede vahel saab palliks voolida, on ta valmis. 
Valmis sefiir
Siis kui siirup on oma temperatuuri saavutanud, tuleks teda peene nirena munavalge sekka lisada. Kui see on tehtud, lisasin ma oma masinale vunki juurde, lisasin sidrunhappe ja lasin tal umbes 10 minutit peaaegu täisvõimsusel töötada, et ta saavutaks tihke vahu konsistentsi.

Siis kui sefiir on valmis, panin ma ta kotti ja sakilise tüllega kaunistasin oma tordi nii nagu oli tuju. Pisikene kausitäis jäi ka üle tordi kaunistamisest, kuid see kadus nagu vits vette. :)

Valmis tordike :). 
Neile kes vaatasid Eesti Parima Pagari 2016 5. osa, siis põhjus miks mul sefiir välja ei tulnud, oli kakaopulbri lisamine, kakao sees olev õli reageerib munavalgega nii, et sefiir läheb vedelaks. Tahtsin kasutada kakaod just sel eesmärgil, et vältida toiduvärvide kasutamist, tagant järgi oleks muidugi võinud teha ka valge koera. Õppetund missugune :)! 

Marjatarretis

Marjatarretise jaoks on õige aeg, saab ära kasutada sügavkülmutatud vitamiinirohked marjad ja saab selle suure söömishulluse vahel midagi kerget ja värsket ampsata. Pluss on ka veel see, et teda saab päev aega ette teha. Lisandeid võib igaüks endale juurde leiutada, näiteks vahukoort, kohupiima, kondenspiima või mille järgi iganes isutab :).

Vaja on:
300 ml sügavkülmutatud metsamustikaid
300 ml sügavkülmutatud kodu-vaarikaid
300 ml kodumahla (nt sõstramahl)
300 ml vett
2-3 spl suhkrut
1 pakk želatiini (25 g)

Marjad ja vedelik
Kõigepealt siis välja mõõta mustikad, vaarikad, vesi ja mahl, panna kõik potti ja kuumutada. Lisada ka suhkur, mina eelistan hapukamat tarretist, seega kes on magusa-maias peaks suhkrukoguseid suurendama. Kuid tuleb ka arvestada et želatiin tõmbab maitset maha.

Siis tuleb ära paisutada želatiin, selleks lisada talle külma vett ja jätta seisma.
Kui marjasegu on kuumenenud ja näeb välja tume ning maitseb hästi, siis keerata tuli alt ära.
Vedel želatiin ja valmis marjasegu
Paisutatud želatiin
Kõrvale pliidiaugule tuleks tekitada vesivann (kastrul veega) ja sinna peale panna kausiga paisutatud želatiin, mis tuleks nüüd vedelaks kuumutada. Kui see kõik on toimunud, siis lisada peene nirena marjasegule ja segada.
Siis jaotada anumatesse, nagu näha siis sai sellest kogusest 6 portsu.
Valmis jahtuma minema
Järgmisena asetada nad jahedasse ja lasta neil hanguda, mina lasin üleöö neil olla, kuna varem polnud vaja, kuid vist umbes-täpselt piisab ka 4-5 tunnist :).



Kui teil on vegan sõpru, siis tuleks kasutada želatiini asemel (mis on teatavasti loomne), agar-agarit, mida tehakse vetikatest ja on täielikult taimne :).







Wednesday, December 21, 2016

Sült

Mulle väga meeldib sült, teda ise teha ei ole väga armas ja meeldiv aga ma ei kavatsegi olla mingi printsess keda seajalad hirmutavad, lõpptulemus on alati seda vaeva väärt (ei pea vist enam mainima, et poest ma enam ammu sülti ei osta, kuna ükski pole nii hea). Kõige olulisem on usinalt jalgade puhastamine ja kupatamine, et ükski karvake vms ei satuks lõpptulemusse. Ja kuna ma olen kontrollifriik toidutegemises, siis ei usalda ma teiste sülte üldse, sest ma ei tea kui usinad nad on olnud, teen ikka ise, söön rõõmuga ja ilma kartuseta :).

Vaja on:
4 seajalga
ideaalis 1 koot (kuid lihapoes polnud), asendasin liharohke tagaküljega u 1,5 kg
2 porgandit
5 sibulat
5 loorberilehte
peopõhjatäis musta pipra teri
peopõhjatäis vürtsi teri
mitu-mitu korralikku peotäit soola
1 peopõhjatäis purustatud musta pipart

Poolitatud jalad
Kõigepealt siis tuleks lõigata seajalad pooleks, niikaugele lõikad noaga kuni tuleb vastu kont, siis murrad ta pooleks ja lõikad lahti. Lahtilõikamine kiirendab protsessi. 
Kupatatud, kuid veel karvased
Siis tuleks seajalad ära kupatada, et saaks nad korralikult ära puhastada. Selleks jalad potti, vesi peale ja keema lasta, keeta paar minutit. Siis ära kurnata ja jalad külma vee all ära pesta. 
Järgmisena tuleks korralikult ja kriitiliselt tooraine üle vaadata, kõik ära lõigata või maha kraapida mida ei taha süüa. Mina lõikasin kõik kohad kus oli pisut karvane ära, et lõpptulemus oli sile ja puhas kupatatud jalg. 
Eemaldasin mida süüa ei soovi
Järgmisena tuleks jalad uuesti panna potti ja nüüd võiks lisada ka lihatüki, vesi peale ja keema. Alguses kõva temperatuur, et hakkaks vahtu tulema, alguses on selline hallikas vaht, mis tuleks ära riisuda, hiljem kui on valge vaht võib lisada kõik maitseained ja temperatuur maha keerata, et podiseks mitte ei keeks hullupööra. 
Porgandid koorisin ja lõikasin paksemad ribad, sibul on nii kuis on, annab ilusa kuldse tooni puljongile ja loomulikult loorber, pipar ja vürts, ilma milleta ei saa ühtki õiget sülti ega puljongit. Koos maitseainetega lisasin ühe korraliku peotäie soola, hiljem lisan veel ja maitsestan lõplikult.
Podisenud 4 tundi
Siis mul need jalad koos liha ja maitseainetega podisesid madalal tulel umbes 4 tundi, selleks ajaks olid jalad täiesti pehmed, et sai luu küljest liha kätte.
Siis kurnasin jalad ja liha alusele, kus ta sai pisut jahtuda, ning kurnasin puljongist välja kõik maitseained, et jääks alles selge leem. 
Järgmisena tuleb kutsuda appi lõikuma see kes veel tahab sülti süüa, mul üks abiline tuli. Tuleb kriitilise pilguga välja nokkida kõik suuremad ja väiksemad luutükikesed, sest muidu süldi sees on nad hiljem ebamugavad ja suures hoos närides võib mõni hambakild luule järgi anda. Me lõikasime tükikesed pisikeseks, kes soovib võib ka suuremad tükid jätta. 
Tükeldamine ning luude eemaldamine täies hoos
Siis lihatükikesed uuesti leeme sisse tagasi ja uuesti keema, nüüd on ka lõplik maitsestamisaeg, lisasin veel paar peotäit soola ja peopõhjatäie purustatud pipart. Soola peaks olema pisut rohkem kui tavaliselt, sest muidu jahtununa võib ta jääda maitsetu. Mõnikord oleme me ka selles faasis lisanud küüslauku, mis annab ka väga mõnusa aroomi ja maitse juurde, seekord me ei lisanud. 
Ühele kausikesele tegin kaunistuse
Kes tahab oma sülti kaunistada, siis peaks samal ajal kui sült keema tõuseb, välja otsima kausikesed ning põhja oma kaunistuse ära tegema, ma kasutasin siis puljongist välja kurnatud porgandit, pipra ja vürtsi teri, ma panen tahtlikult pipraterad süldi sisse tagasi, sest mulle meeldib piprane üllatus :). 
Siis kui sült on keemistemperatuuri saavutanud, tuleks kausikesed kuuma süldiga täita ja viia jahtuma. Oluline nipp, mida mul Ema on alati teinud, on alguses kulbiga pealt ära võtnud rasvakihi ja pannud see eraldi kaussi, siis on rasvakiht ainult ühes kausis, mitte jaotatult kõigi peal. 





Valmis minema jahtuma (vasakpoolne ülemine on rasvakauss)
Järgmine päev on mõnus võtta oma tehtud sülti ja süüa kartuli kõrvale või niisama. Kindlasti lisada ka pisike äädikatilk, mis annab selle viimase lihvi :). 











Sunday, December 11, 2016

Glögi

Väga paslik külma ilma jook, kuhu on sisse pandud kõik mõnusalt aromaatsed ja maitsekad vürtsid, mis kindlasti ei jäta mitte kedagi külmaks (mitmes mõttes :). Lihtne teha ja üllatada oma armsamaid lähenevatel pühadel. Lugesin, et vanamoodsat glögi tehakse Rootsis veini, viski ja valge rummiga, nii et kui tulevad külalised kes eriti ei meeldi, on võimalik pidu vanamoodsa glögiga kohe ära lõpetada, sest vein, viski ja rumm tunduvad soojana koos olles eriti vikatid. Mõnele meeldib glögile veel lisada viina ja brändit, omg. Alkoholivaba glögi saab sama retsepti järgi, lihtsalt vein asendada tumeda või heleda (eelistavalt) koduse mahlaga.

Vaja on:
1 pudel portveini (750ml)
1 kaneelikoor
2 kardemoni kupart
pöidlasuurune tükk värsket ingverit
2 nelgi kupart
1 apelsinimahl + koor
4 tera vürtsi
4 tera musta pipart

Kõik vajalik
Kuna portvein on ise juba magusama maitsega, siis ma rosinaid ei lisa, kes kasutab natuke hapukamat veini, saab lisada 1-2 peotäit rosinaid, nad annavad magusust juurde.

Kõigepealt siis otsida välja kõik vajalik. Siis koorida apelsin, tegin seda tavalise kartulikoorimisnoaga, sai täpselt kätte oranži osa (sest valge osa on tsitrulistel kibe) ja siis pigistasin apelsini viimseni kuivaks. Järgmisena viilutasin ingveri. Siis võtsin välja oma armsa uhmrikese ja panin sinna kaneelikoore, kardemoni kuprad, piprad, vürtsid ja nelgid, ning lõin neid paar korda nuiaga.
Siis võtan poti, kuhu kallan veini, lisan apelsinimahla, apelsinikoore, ingveri ja uhmerdatud vürtsid.
Õrnalt tambitud vürtsid
Nüüd tuleb lasta segu kuumeneda 60-70 kraadini, kasutasin selleks termomeetrit. Siis kui see kraad oli saavutatud võtsin poti pliidilt ja lasin tal koos nende mõnusate maitsetega kaane all potis seista kuni ta täitsa ära jahtus, läks ikka paar tundi. Siis kui segu on jahtunud kurnasin ta läbi sõela.

Siis kui läheb joomiseks, tuleb ta uuesti üles soojendada (aga mitte keema lasta!) ja valmis ta ongi.
Kui tahad ennem valmis teha segu, siis hoiusta valmis jahtunud kurnatud glögi purki või pudelisse, kui külalised tulevad või endal tekib isu, saab kohe head sooja glögi teha.
Valmis kuumutamiseks


Võib olla on mõni poes müüdav glögi ka hea (ma ei vaevu enam ostmagi), aga enamasti on sinna lisatud liiga palju suhkrut ja liiga vähe maitset, kui tahad ikka midagi head, tuleb ise teha, siis on asjad jonksus :).






Thursday, December 8, 2016

Lihavõiku

Tegin siis ükspäev metssea jalast korraliku prae, millest tekkisid ka ülejäägi, naljalt ikka neli inimest tervet suurt jalga ära ei söö. Tuleb siis nutikalt veel mitu päeva seda liha perele sisse sööta, aga igasuguses erinevas võtmes. Otsustasin teha korraliku lihavõileiva, mida saab loomulikult ka kiirtoidu kohtadest osta, kuid mina saan teha ta oma maitse järgi ja kontrollida toiduainete kvaliteeti, olen väljas söömise kohapealt üleüldse pisut kontrollifriigiks muutunud, sest ma ei tea täpselt kustkohast ja millal neil kaup tuli ja mis seisus ta on. Ühesõnaga tuleb jällegi ise teha, siis on asjad kontrolli all :).
Koguseliselt piisas kas kahele väga näljasele või kolmele vähem näljasele.


Vaja on:
praeliha ülejääke (prae leiab siit: http://maaneiu.blogspot.com.ee/2016/12/ahjus-kupsetatud-metssea-jalg.html)
1 baguette ehk prantsuse sai
paar peotäit cheddar juustu
paar peotäit mozzarella juustu
1 mugulsibul
äädikat
suhkrut
tomativiile (kas siis kirsstomatist või suurest)
salatilehti (frillice on ilus)
majoneesi (u 40% kastme kogusest)
10% hapukoort (u 60 % kastme kogusest)
2 tl täistera sinepit
pisut sügavkülmutatud tilli
sool;pipar

Alati peaks sellises suurel võileival olema midagi marineeritud, kas siis hapukurk, oliivid, küüslaugud, mida iganes. Mulle meeldib kasutada oma sibulat ja ta lihtsalt äädika ja suhkruga segi segada, kuna sibul on ülikasulik ning aitab võidelda bakteriaal- ja viirushaigustega (mida praegu liigub palju ringi).
Selleks tuleks võtta 1 sibul, lõigata temast rõngad, segada 1 spl äädika ja 1 spl suhkruga. Siis omavahel kõik korralikult ära segada, võib seda sibulat käega isegi pisut muljuda ja siis jätta seisma. Minu jaoks tuleb see sibul parajalt äädikane, aga igaüks saab ise oma maitse järgi timmida. Kui läks äädikat liiga palju, saab suhkruga tasakaalustada.
Valmis ahju minema
Nüüd siis ahi 220 kraadi juurde soojenema.
Siis saab edasi liikuda baguette juurde, ta tuleks lõigata pooleks aga nii et kaks poolt jäävad ikkagi üksteise külge ja siis pisut alla suruda, et tekiks nagu eriti veider liblikas. Siis ühele poolele panin ma paar peotäit mozzarellat ja cheddarit, teisele poolele panin lihalõigud, mis on eelnevast praest ülejäänud. Siis tuleks ta panna ahju ja lasta tal seal niikaua olla kui juust on sulanud ja sai soe ja krõbe (umbes 5-6 min).
Kõik kastmeks vajalik
Selle aja jooksul teen ma valmis kastme, segan kokku hapukoore, majoneesi, täisterasinepi, tilli, soola ja pipra. Maitsen, kas on okei ja jätan seisma.
Vaja lisada veel salatilehed ja voila :)
Siis lõigun tomatid ja valmistan ette salati.
Selleks ajaks on kindlalt ahjus oleval saial juust sulanud ja sai soe. Võtan ta välja ja jätan pisut ajaks seisma.
Siis hakkan teda täitma, lihapoolsele osale panen kastet, sätin peale tomatid ja sibulaviilud, viimasena lisan ka salatilehed ja panen mõlemad saiapooled kokku. Lasen pisut aega veel seista ja ongi aeg hakata nosima.
Vabalt võib teha teda ka tööle või ükskõik kuhu kaasa ja need kes jälgivad kaalu, võivad sama võiku teha näiteks täistera ciabatta vahele :).






Wednesday, December 7, 2016

Ahjus küpsetatud metssea jalg

Kuna ilmad on jahedad, siis tahaks viibida soojas toas, meil on ainus võimalus selleni jõuda küttes oma ahje ja pliite. Sellest tulenevalt, on sinna energia juba läinud, pole igakord vaja veel hakata elektriahju soojendama. Paningi siis mõnusalt marineeritud metssea jala endale puuküttega ahju küpsema, ta oli mul seal umbes 5 tundi. Puuküttega ahi reguleerib end ise, algul on mega kuumus (mis on hea, võtab pealt mahlad kinni) ja siis vaikselt hakkab jahtuma ja liha küpseb täpselt õigel temperatuuril edasi. See ahi on ka vägaväga vana, mu vanavanaema, kes oli üle küla tuntud tordimeister, küpsetas seal kõik, alustades biskviitidest, leibadest ja lõpetades suurte seapraadide ja hautistega, tema oli nii kogenud et teadis ahjuust katsudes, mis kraad ahjus umbes on. Ma ei tea kas ma nii kogenuks kunagi saan, aga see metssea jalg tuli küll välja imemaitsev ja see tume maitseid täis praeleem, mida ma võiks lihtsalt tee asemel ära juua.
Loomulikult saab teda ka teha elektriahjus aga ütlen kohe ära, et ta ei tule niiiiiii hea, tuleb lihtsalt hea :).

Vaja on:
1 metssea jalg
7-8 küüslauguküünt
rohkelt soola
rohkelt purustatud musta pipart
pisut toiduõli (et maitseained liha külge paremini kinni hakkaks)
vett u 1 l algul + 0,5 hiljem veel
ürdivõid ulukile

Kõigepealt tuleks ahi ära kütta, et tekiks mõnusad suured söed.

Oi kui head söed :)
Kuna metssiga ja muud ulukid on ise sellise omapärase ja vänge maitsega, mulle meeldib seda metsamaitseks nimetada, siis nad tahavad suuri ja kangeid maitseid, ei piisa näpuotsatäiest soolast ja piprast, ma panin vist ikka mitu peotäit kumbagi, kuna muidu ei imbu sisse ühtegi maitset ja lõpptulemus jääb mitte-midagi ütlev. 


Hõõrutud sisse pipra, soola, küüslaugu ja õliga, lisamata veel vesi
Kõigepealt koorida küüslaugud ja otsida välja kõik maitseained. Siis määrida pisukese õliga jalg kokku ja lisada pooled purustatud küüslauguküüned, sool ja pipar, hõõruda mõnusalt see segu laiali ja lihasse sisse. Kuna see jalg oli suhteliselt suur, teen ma teise poole eraldi, korraga ei saanud. Kordan samuti oma tegevust, pisut õli, lisan ülejäänud purustatud küüslauguküüned, soola ja pipart. 
1 h ahjus, keeran külge
Lisan ka praepannile umbes 1 l vett, mis aurutab liha mõnusalt ja millesse voolavad kõik lihamahlad kokku, nii et lõpus on maailma maitsvaim praeleem olemas.

Kui ta oli mul tund aega ahjus olnud, siis ma võtsin ta välja keerasin teise külje

2 h ahjus, lisan ürdivõid ja vett
Kui ta oli mul 2 tundi ahjus olnud, siis ma lisasin paar head medaljoni ürdivõid lihale, mis annab veel maitsenüanssi juurde, mis ma sinna uluki ürdivõisegusse panin, leiab siit: (http://maaneiu.blogspot.com.ee/2016/08/urdivoid.html)
Lisasin juurde ka vett, umbes 0,5 l.

Siis ma lasin tal lõpuni olla ahjus, kokku oligi ta mul ahjus 5 tundi, selleks ajaks oli seesmine temperatuur jõudnud 65 kraadini, kuna meil on kõik kontrollitud lihad, ei pea kartma me keeritsussi ega muud. Pisut liha puhkamise ajal see kraad ka tõuseb. 

5 h ahjus olnud ja valmis, lasen enne lõikamist puhata
Meie sõime teda koos keedukartuli ja hapukapsaga. Aga loomulikult me neljakesi ei jõudnud tervet seda jalga ära nosida, kuid mida temaga teha on variante palju. Mina järgmine päev teen korraliku lihavõileiva, koos kõige hea ja paremaga, (leiab siit: http://maaneiu.blogspot.com.ee/2016/12/lihavoiku.html), saab teha guljašši, supi sisse lõigata viile, riisitoitudest näiteks plovi sisse. Kui üldse pole tahtmist ja viitsimist, saab lihalõigud ka väga edukalt sügavkülma panna ja siis temast kaste või mõni muu roog hiljem välja võluda :).

Olen ka metssea jalast teinud rebitavat liha, tooraine sama, meetod teine, leiab siit: http://maaneiu.blogspot.com.ee/2016/09/rebitud-metssealiha-ounakastmes-kodune.html











Sunday, December 4, 2016

Kohaga täidetud teokarbid

Pikka sissejuhatust ma selle postituse teemal teha ei oska, kuna ma tegin ta täitsa lampi, olemasolevatest asjadest, õnnetu olen ma vaid sellepärast, et mul kapis ühtegi mozzarellat ei olnud, vot tema oli siit puudu.
Aga nii õnnetu ma polnud et 20 km kaugusele poodi sõita :D.



Vaja on:
250 g teokarpe (või muid täidetavat pastat)
u 100 g praetud koha (mis lihtsalt oli üle)
pool pakki ricottat (oli ka üle)
peotäis spinatit (ise suvel korjatud ja tallele pandud)
sool;pipar
sorts rõõska koort (muidu ei oleks kasutanud, aga kui ma piima naabrinaiselt ostame, siis tuleb ka koor pealt riisuda ja ta ära kasutada, muidu läheb halvaks :).
peotäis parmesani

Kõigepealt ma siis keedan teokarbid poolpehmeks, umbes pool aega keeta kui paki peal kirjas on. Siis kõrval pannil ma teen valmis sisu, milleks on ürdivõi, ricotta, koha kala, spinat ja sool-pipar, kuumutan nad läbi ja segan kokku. Valge kala puhul on või kohustuslik element (vähemalt minu puhul), punase kala puhul ma võiga niiviisi ei priiska. 
Nüüd tuleks panna ahi 190 kraadi juurde soojenema.
Kõik sisu komponendid
Siis peaks teokarbid olema poolpehmed, tuleks nad kurnata ja külma veega üle lasta, siis ei kleepu nad metsikult üksteise külge kinni, enamus kasutavad ka õli, aga ma olen igakord veega hakkama saanud.
Täidetud teod
Järgmisena ma kallan oma koduse tomatipasta (kui kasutad poekonservi, siis peaks veeeeel rohkem maitseid juurde lisama, minu kodune tomatipasta on juba piisavalt soolakas ja vürtsikas) ja koore ahjuvormi (kuhu ma hiljem ka teod panen), maitsestasin veel pisut soola ja pipraga, sest makaron ise on maitsetu ja hakkab hoogsalt maitseid sisse tõmbama, seega on oluline pisut rohkem soola panna. Järgmisena asetan teokesed vormi ja hakkan neid sisuga täitma, kasutan selleks teelusikat. 
Kui kõik on valmis, siis ahju. Kokku oli ta mul seal u 18 min, kui 10 minutit oli möödas lisasin parmesani, õnneks teda on mul kodus pidevalt olemas. Mozzarella oleks seda toitu teinud rohkem gooey-maks (ma ei tea kuidas seda eesti keelde tõlkida), lisaks ei oleks pealmine osa mõnel makarontsikul ära kuivanud (kuigi söömist see ei seganud üldse), kastet ma pasta peale panna ei tahtnud, muidu kaob täitmise point üldse ära. Ühesõnaga seekord siis sedapsi, maitsev oli ta niikuinii :). 






Friday, December 2, 2016

Piparkoogitaigen

Talvisel ajal väga populaarne vürtsikas küpsis, mida on hea nosida tee kõrvale või ära kinkida. Mina otsustasin ka see aasta välja töötada oma taigna. Toetusin umbes neljale retseptile ja lisaks küsisin nõu oma onult kes on meie perekonna piparkoogimeister, kuidas tema paarkümmend aastat tagasi ise piparkoogitaigent tegi (kui polnud saada kõiki komponente mis on täna saada). Siia eelnes ka mitu taignategu millega ma ei olnud rahul, just maitse poole pealt, aga need said minu jaoks lahendatud ja siin ta ongi.
Panen siia koguse, millest tuleb välja umbes 1 kilo ja sada grammi peale. (Pildid on 7 kilo valmimisest).

Vaja on:
75 g suhkrut
125 ml apelsinimahla (u 1 apelsinimahl) kui jääb puudu võib lisada vett
1 apelsinikoor
250 g suhkrut
500 g jahu
4 tl piparkoogimaitseainet
1 tl jahvatatud kaneeli
1,5 tl jahvatatud ingveri
1-2 kardemoni kupart
riivitud muskaatpähklit
0,5 tl soodat
0,5 tl küpsetuspulbrit
75 g hapukoort
125 g soolast võid (kui kasutad magedat, tuleb soola ise lisada)
75 g muna (umbes poolteist muna)


Kõigepealt tuleks tegutseda apelsinidega, kõigepealt riivi koor ja pressi välja mahl. Järgmisena tuleks poti või kastruli põhja välja kaaluda 75 g suhkrut ning see pliidile panna. Kõrvale potti pane apelsinimahl- ja koor soojenema. Nüüd on igaühe oma valik kui kaugele ta suhkru laseb (ehk kui pruuniks ta kõrvetab) mina lasen pigem vähem, kuna see kõrbend suhkru maik võib lõppkokkuvõttes taigna ära rikkuda, mulle meeldib seda mõrkjust lisada pigem vürtsidega.
Igatahes kui suhkur on nii pruunistunud nagu soovid, lisa kuum apelsinimahl sulanud suhkrusse, aga ole ettevaatlik sest võib pritsida, kohe samal ajal kui kallad võta ka vispel ja sega, aga ära end ära kõrveta. Siis kui see on tehtud, lisa sinna segusse veel 250 g suhkrut ja kuumuta, kuni suhkur on sulanud ja siirup paksenenud.
Tõsta pliidilt. Legende käib ka selle ümber millal lisada maitseained, mõni lisab kohe kuuma siirupisse mõni segab hiljem jahuga sisse, öeldi et kui kuuma siirupisse kohe lisad, küpseb ta ära ja hiljem on maitset vähe. Ma leian siit endale kesktee ja kohe kuuma siirupisse lisan värskelt uhmerdatud kardemoni, muud maitseained lisan jahusse.
Pisut jahtunud siirupile lisada või
Lisatud kardemon
Nüüd peaks segu pisut jahtuma. Selle aja jooksul jõuad välja kaaluda või ja siis lisada ta siirupile. Ja siis peaks segu veel jahtuma pisut, umbes 70 kraadini. Kui see kraad on saavutatud, või tunned käega et ei ole enam nii kuum, tuleks lisada hapukoor ja lahtiklopitud muna ning segada ühtlaseks massiks. Ja siis jäta ta sinnapaika.
Lisatud hapukoor ja muna


Nüüd tuleks võtta teine kauss ja kaaluda sinna jahu, sooda, küpsetuspulber ja kõik need mõnusad maitseained. Segada nad omavahel läbi. Siis jahu sõeluda siirupisegusse ja segada kiiresti ühtlaseks massiks. Kui teed masinaga siis peaasi on kohe lõpetada, kui näed et taigen on segunenud, muidu võid üle segada ja taigen hakkab venima.
Jahu ja maitseaine segu
Siis lasin mina taignal jahtuda ja järgmine päev pakkisin nad kilesse. Üleüldse peab piparkoogitaigen seisma enne küpsetamist mitu päeva, siis jõuab ta maitsestuda ja on mõnusam.
Valmis taigen






Taignakesed on valmis minema Audru Jõulaadale müüki :)







(Mina küll oma piparkooke seekord ei glasuurinud, aga selleks on vaja:
1 munavalge
150 g tuhksuhkrut
sidrunihapet või sidrunimahla
Kõik omavahel mikseriga või masinas kokku vahustada.)