Sunday, January 31, 2016

Tikri-purukook

Leidsin sügavkülmast kaks karpi tikkreid, mida ma olin usinalt ära korjanud, teadmata mis nendega teha. Aga praegu on kõige õigem aeg kõik sahtlid ja nurgatagused üle uurida, mida head ja vitamiinirikast on veel kuskile hoiustatud. Purukook on ka loomulikult minu lapsepõlve klassika, mida meie kodus ikka väga tihti tehti. Selle koogi kohta võib öelda ka seda, et see on selline hapukama poolsem, mis mulle just meeldib, need kes on maiamad, peaksid ise suhkrut juurde lisama.

Vaja on:
2 dl 10% hapukoort
1,5 dl suhkrut
näpuotsatäis soola
4 spl õli
4 spl piima
4,5 dl jahu
2 tl küpsetuspulbrit
4-5 dl tikreid (või muid marju-moose)
Puru jaoks:
1 dl jahu
2 spl suhkrut
2 spl võid

Soovi korral kaunista tuhksuhkruga.

Kruti ahi 175 kraadi juurde soojenema. Sega omavahel hapukoor, suhkur, sool, õli, piim, jahu ja küpsetuspulber ja sega ühtlaseks, tekib selline mõnus käte külge mitte kinni jääv tainas. Mina tegin suure kandilise plaadi (38x39 cm) peal seda kooki, kes tahab paksemat taignakihti, võtku pisem koogivorm, siis on küpsetusaeg ka pikem. Kui tainas on ilusasti igasse nurka ühtlaselt jagunenud, siis puista peale tikrid (mul otse sügavkülmast), ja tee samas taignakausis valmis puru, näppides jahu, suhkur ja või omavahel kokku. Kui tahad rohkem purusemat, korruta kahega ja tee aga rohkem. Küpsetusajaks kulus mul umbes 25 minutit, sest mul oli õhuke kiht tainast, kui on paksem siis 35-40 minutit.

"Lõkkekartul" kilu-muna võidega

Kuna meil kõik kütmine toimub tänu ahjudele, siis tahaks võimalikult palju seda ära kasutada ka söögitegemisel. Igasugu hautisi ja asju on juba palju tehtud, nii et nüüd säästame haudepotte ja paneme kartulid lihtsalt ahju. Kõrvale külm kilu-muna võie, mis on sooja kartuliga ülihea.

Vaja on:
10 kartulit
6 keedumuna
15 kilu (ilma pea ja soolikateta)
50 g võid
pisut kilukonservimahla
sorts sidrunimahla
pisut peterselli

Kui on puuküte, siis kindlalt proovida, küta ära ahi, lükka söed taha ja aseta pestud kartulid lihtsalt ahju, uks kinni ja las olla seal tunnike.
Siis keeda munad. Kasutasin peenestamiseks sama vana Moulinexi köögikombaini kui mina, aga siiani on see masin väga vihane ja ustav. Panin kõik kokku ja lasin puruks. Kui kellelegi ei pruugi olla see võie nii silmipaitava välimusega, siis võib kõik komponendid hakkida noaga peenikeseks.
Kui kartul valmis, siis võta ta taldrikule, lõika peale rist ja vajuta nelja sõrmega peale, et tekiks selline lilleke, sinna peale võid ja soola ning voila. Kilu-muna võiet on väga mõnus ka leivapeale määrida.




Saturday, January 30, 2016

Sinimerekarbid vürtsikas tomatikastmes

Miks ma just tegin sinimerekarpe tomatiga mitte laialt levinud koorekastmes, on põhjus lihtne, tomatiga on maitsvam, kergem, värskem ja vähem rammus. Kuid sel on ka miinus, ta on niiiii hea, et on raske söömist lõpetada :). Väga kiiresti valmiv ja sellest kogusest piisas neljale näljasele.

Vaja on:

2 keskmist sibulat
2 suuremat küüslauguküünt
1 spl võid
1 tšilli
sorts valget veini
1 purk kodust tomatipastat u 450 g, või nii palju terveid tomateid, mida saad hakkida, ning muutuvad ise potis kastmeks. (aga siis rohkem maitseaineid ka lisada, minu tomatipasta on juba ise mõnusalt soolakas, vürtsikas ja magus http://maaneiu.blogspot.com.ee/2016/07/tomatipastatomatimahl.html).
soola
1 kilo sügavkülmutatud sinimerekarpe
peterselli
Mingisugust saia

Haki sibul, küüslauk ja tšilli. Pane pott tulele ja pane sinna sisse või. Kui või on sulanud, siis lisa sibul, küüslauk ja tšilli potti. Prae klaasjaks, tunned kuidas tuleb juba imelist lõhna, mmm. Siis pane sorts valget veini ja lase niikaua keeda, et alkohol välja aurustuks (tunned ise lõhnast, pole enam selline kirbe). Siis mina panin enda tehtud tomatipasta, kui ostad tomateid, siis haki nad kuubikuteks ja lisa potti. Nüüd on maitsmis aeg, panin pisut soola ja sellest piisas. Siis sügavkülmast otse sinimerekarbid potti, kaas peale ja lased veidi aega küpseda, siis segad ja nii edasi, kuni enamus on lahti (kõik ei lähegi kunagi). Viska pisut peterselli veel potti, et oleks ilusam värvigamma ja rösti kõrvale bruschetta või ciabatta (kuna minul oli ainult perenaise saia, siis läks see loosi).


Thursday, January 28, 2016

Metssea sisefilee peekoni ja päikesekuivatatud tomatitega

Seda retsepti saab väga edukalt ka rakendada kodusea sisefileele. Kuigi võib tunduda pisut rammus, tänu sellele peekonikestale, siis seda peekonit sööma ei pea, aga ta aitab lihal küpseda ühtlaselt ja jääda mahlaseks. Aga muidugi, kes kaalu ei jälgi, siis seda peekonit on ka väga mõnus põske pista :).

Vaja on:
1 metssea sisefilee
3 päikesekuivatatud tomatit õlis
sool
pipar
1 pakk peekonit


Pane ahi 160 kraadi juurde soojenema. Siis võta ette oma sisefilee ja trimmi ära kõik valged kiled. Lõika tükikesteks päikeskuivatatud tomat ja hakka pikikiudu tegema noaga augukesi, mida sa tomatitega ära täidad. Võid ka panna mingit juustu või muud põnevat. Siis lase üle soola ja pipraga ja hõõru veidi sisse. Laota laiali peekon, nii et üheltpoolt oleks ääred veidi üksteise peal, siis rulli need fileele ümber ja tõsta ahjupannile. Sisefilee peaks ahjus olema umbes 20-30 minutit, oleneb sisefilee suurusest ja ahjust. Minul oligi umbes 20 minutit ja tuli välja selline väga mõnusalt mahlane.



Tuesday, January 26, 2016

Leib

Mingi aeg tagasi tekkis see käsitööleiva buum, igaüks kes natukenegi leiva tegemisest jagas, hakkas ise koduleiba tegema. Mina sel hetkel imestasin, misasi on üldse juuretis ja kuidas ta välja näeb? Teadsin, et see on leivapojuke ja juuretis ongi see mis teeb leivast leiva. Aga ma arvasin et see ongi nagu juur, mis kasvab jahu sees vms, selline haruline ja võtad tüki, viskad kaussi ja hakkabki oma elu elama. Teine veider asi leivaga oli see juuretise toitmine, tõmbasin paralleeli tamagotchi-ga, seal suri ka tegelane ära kui ei toitnud. Igatahes, nüüd on mul juuretis nähtud ja toidetud, polegi midagi keerulist. Aga leiva puhul peab meelde jätma, et ta vajab aega, leivategu ei tohi kiirustada.

Päev enne tuleb valmis teha:
1,5-2 kruusi vett (u pool liitrit)
6-8 spl juuretist 
rukkijahu

Võtad juuretist ja paned kaussi, lisad vee ja segad. Otsid jahu ja segad järjest juurde, et tekiks selline paks kört, 20% hapukoore taoline. Siis võta puhas rätik ja pane kausile peale ja lase öö läbi hapneda.

Teine päev.
Vaja on:
jäme täistera rukkijahu
rukkitäisterajahu
1 tl sool
2 spl mett (kuhjaga, meil on tahke mesi, vedelat mett rohkem kui 2 spl)

Võta sellest kausist endale 5 spl juuretist kuskile karpi, sega juurde veidi vett ja jahu ning pane külmkappi. Ülejäänust, mis jäi kaussi tuleb leivataigen. Lisa sool ja mesi. Sega juurde nii palju jahu et tekiks piisavalt tihke tainas, ei oska jahu koguseid öelda, tuleb ära tunnetada, kui veel lusikaga on võimalik suhteliselt kerge vaevaga tainast segada. Nüüd tuleb taigen panna eelnevalt võitatud või õlitatud leivavormi kerkima, kalla tainas sisse (pool vormi sai täis), tee käsi külma veega kokku ja silu pealt siledaks. Kerkimiseks läheb aega umbes 4 tundi, soojas ruumis, rätiku all. Kui taigna hulk on kahekordistunud (vorm on täis kerkinud) võib asuda küpsetama. 200 kraadi juures 1-1:15, pead ise koorikut järgima, et oleks mõnusalt tume ja krõbe, aga mitte must. Kui küpsetad liiga vähe või madala temperatuuriga, võib leib keskelt kokku vajuda (räägin omast kogemusest :D).
Minule meeldib leib välja võtta, siis natuke aega jahtuda lasta, siis vormist välja ja võiga pealmine koorik korralikult kokku määrida. Öeldakse, et väga sobiv on lasta leival umbes tunnike peale ahjust välja võtmist seista, aga meie majas seda juhtunud ei ole, niikui vormist välja tuleb on leivakoorikud mõlemalt poolt söödud. Nojah, eks see värske leivalõhna meeldimine on meil geenidega esivanemate poolt juba sees.

Võitatud ja pakitud nunnuke

Monday, January 25, 2016

Tom kha supp

Tom kha on taipärane kookospiima supp, mis on ühtaegu vürtsikas, hapu, soolane ja magus. Ühesõnaga kogu maitsete bukett on siin supis olemas. Tai suppidest on  Tom kha üks mahedamaid, just tänu kookospiima magusale ja kreemjale maitsele. Selle supi kohta käib väljend, mida kasutatakse palju inglise keelses kultuuriruumis "comfort food".

Vaja on:
2 tšillit
2 pöidlasuurust ingverit
3 sibulat
3 tk viilutatud kuivatatud galangali juurt
5 kuivatatud kaffirlaimilehte
0,5 kg kana (ükskõik kas filee või mõni kints või koib)
2 purki kookospiima (purkide loputusvesi suppi umbes 800ml)
1 suur tomat või 5 kirsstomatit
2 portobello šampinjoni või u 10 väikest šampinjoni
1 pakk kuningkrevette umbes 240 g
10 spl sojakastet
2 spl kalakastet
2 spl riisiäädikat
1 laimimahl 
Kaunistuseks peterselli või koriandrit

Kõigepealt haki sibul, tšilli, ingver ja prae madalal kuumusel potipõhjas. Lisa galangali juur ja kaffirlaimilehed, (kui neid pole ja tahad suppi ikka teha, siis osta tom kha supi maitseainesegu, aitab hädast välja, aga siis loe paki pealt kindlasti üle, mis ta sisaldab, usun et siis peaks vähem soja ja muid maitseid lisama :). Siis kruti kuumust juurde ja lisa tükeldatud kana ja prae kõigi nende maitsete sees kana läbi. Kui kana enam roosa pole, siis lisa kaks purki kookospiima, siis pane tühjadesse purkidesse vesi ääreni ja kalla potti. Siis lase keema tõusta. Haki tomatid, seened ja kui on supp keema tõusnud lisa ka need. Nüüd on aeg maitsestamise käes, lisa soja, kalakaste, riisiäädikas ja ühe laimimahl. Sega läbi ja maitse, kui oled rahul ja tunned kõiki maitseid siis lisa kuningkrevetid ja lase veel keema tõusta ja ongi valmis.




Saturday, January 23, 2016

Laimikook

Laimikook on lihtsalt nii mõnusalt hapu ja magus samaaegselt, et näiteks minul hakkavad igakord sellele koogile mõeldes süljenäärmed tööle. Ta on küll suhteliselt rammus, aga samas piisab vaid pisikesest tükist, et isu täis saada.

Vaja on:
10 digestive küpsist
50 g sulavõid
1 purk kondenspiima
4 suurt munakollast 
(munavalged saad ära kasutada beseerullis, http://maaneiu.blogspot.com.ee/2016/01/kohupiima-sostra-beseerull.html :)
4-5 laimi mahl
1 tl riivitud laimi koort

Kõigepealt kuumuta ahi 180 kraadini. Siis sulata või ja purusta küpsised, sega nad kokku ja jaota ühtlaselt koogialusele, küpseta ahjus umbes 5-6 minutit. Lase jahtuda. Siis sega kokku kondenspiim, munakollased, laimimahl ja laimikoor ja sega korralikult läbi. Kalla segu jahtunud küpsise põhjale ja küpseta umbes 10-15 minutit, või kuni kook enam ei võbele. Lase jahtuda ja pane külmkappi paariks tunniks. Kui tuli kook liiga hapu või soovid lihtsalt mingit lisandit, siis võib kõrvale serveerida magustatud vahukoort. Kaunistada võib laimikoorega.

Thursday, January 21, 2016

Šokolaaditükkidega küpsised

Neid küpsiseid olen ma teinud umbes aasta, neile kellele ei maitse on umbes 0,01% 100-st%. Ühesõnaga on need küpsised menukad ja väga ehedad. Olen algupärast retsepti, mille ma leidsin Nigella raamatust veidi ka muutnud, olen vähendanud suhkru koguseid ja lisanud erinevat sorti šokolaadinööbikesi, aga küpsis selle all ei kannata :).

Vaja on:
150 g võid
100 g pruuni suhkurt
75 g tuhksuhkurt
2 tl vanilliekstrakti (vanillikaunapastat)
2 muna
300 g jahu
0,5 tl söögisoodat
valgeid šokolaadinööpe 125 g
tumedaid šokolaadinööpe 50 g

Pane ahi 170 kraadi juurde sooja. Sulata või, kaalu välja suhkrud ja kalla veidi jahtunud sulavõi suhkrutele peale, sega niikaua kuni või ja suhkur on ära segunenud. Siis lisa vanilliekstrakt, klopi sisse ühekaupa munad, segu peaks olema selline mõnusalt kreemjas. Kaalu juurde jahu ja söögisooda ja sega, tainas on suhteliselt tihke, lisa ka šokolaadinööbid. Tainas ongi valmis.




Nüüd on enda valik kui suuri küpsiseid teha, mina tegin extra large-id, kuna nad jäävad pehmemad keskelt. Lihtsalt käevahel teha pallikesed ja asetada küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadi peale. Kui pann saab täis ja tainast jääb üle, siis pane ta vahepeal sügavkülma, muidu või hakkab jube ruttu sulama ja ei saagi enam teist pannitäit küpsiseid vormida. Küpsised küpsevad umbes 15-17 minutit (oleneb jälle suurusest). Kui küpsise ääred on veidi pruunikad on nad valmis. Jahtuma peaksid nad umbes 5 min, aga väga raske on värske küpsise lõhnale vastu panna ja oodata :).



Monday, January 18, 2016

Metssea-maksa-südame pasteet

Vedas meil siis jälle, saime värsket metsseamaksa ja südant. Otsustasime teha lihtsa maksakastme ja ka pasteeti. Tegelikult ma ise ei ole maksaga parim sõber, aga teistele meeldib. Tegime selle pasteedi tuginedes mu ema ja ta ema tegemistele ja retseptile (erines suures osas teistes netis olevatest). Nagu näha on meie pasteet rohke köögiviljaga, mis on ülimõnus :).

Vaja on:
2 metsseamaksa
2 metsseasüda
4 keskmist sibulat
5 suurt porgandit
1 l vett
õli ja võid praadimiseks
peopõhjatäis terapipart
3 loorberit
15 ml konjakit
pisut riivitud muskaatpähklit
soola pipart maitsejärgi








Kõigepealt puhasta maks kelmetest ja lõigu suhteliselt suured tükid. Lõigu ka süda. Koori ja puhasta porgand ja sibul, lõika samuti suured rattad ja prae potipõhjas või ja õli sees pisut pehmeks.










 Siis lisa süda ja umbes 1 liiter keevat vett (nii et kõik ained oleksid kaetud), lisa ka loorber, pipar ja soola pisut. Lase podiseda niikaua kuni süda on pehmem, umbes 50 minutit, siis alles lisa juurde eelnevalt erineva panni peal praetud maks ja hauta veel 15 min. (Internetis leiduvad retseptid, keedavad seda maksa ka tunnike, mulle tundub et see liigne keetmine maksale hästi küll ei mõju, vaid teeb jahuseks. Aga kuidas kellelegi sobib :).

Siis polegi muud kui läbi hakklihamasina kaks korda, otsi üles ka loorber ja võta see välja aga keedetud terapipar lase julgelt läbi. Siis lisa juurde konjak, riivitud muskaatpähkel, sool ja pipar.
Väga okei, kui maks jääb praadides veidi punaseks.
See retsept on pärit 1928. a kokaraamatust, mille autoriks oli proua Adeline Tannenbaum. Selle järgi pasteeti ma teha ei julge, kuna arvan et tuleb selle peki ja või koguse peale südameatakk :D. Aga põnev ju vaadata kuidas vanasti neid asju tehti, või teha soovitati.

Sunday, January 17, 2016

Pitsad

Kuna see nädal juba taignaga katsetamiseks läks, siis jätkame samas vaimus. Ise pitsataigna tegemine ei ole üldse keeruline lihtsalt veidi ajakulukam kui pulbrit kasutades. Pitsa peale, nagu ma arvan igaüks teab, saab panna kõike mis meeldib või mida külmkapis leidub.

Vaja on:
1 kilo jahu
2 tl soola
14 g kuivpärmi
0,5 tl suhkurt
4 spl õli
650 ml leiget-sooja vett

Sega kokku pärm, suhkur, õli ja vesi, lase pisut aega seista ja kaalu välja jahu. Ise tead kas kaussi või kuskile tööpinnale, siis tee jahu keskele õõnsus ja hakka järjest vedelikku juurde panema, ise pidevalt segades. Kui kõik vesi on ära pandud, siis tuleb anda käekestele hagu ja sõtkuda tainas mõnusalt läbi. Ise tunned kui tainas on pehme ja vetruv ning ei jää ka käte külge kinni. Pane õlitatud kaussi taignapall sisse ja lase seista soojas kohas maksimum tunnike. Sellest kogusest saab 6-8 keskmise suurusega pitsat, väiksemaid veel rohkem, nii et kutsu aga sõbrad külla ja kulubki kogu tainas ära.
Siis kui tainas on ära kerkinud võta lihtsalt jupid ja ära rullida meelepäraseks, ei pea olema ümmargused, võivad olla paksud ja kandilised, peaasi et ise rahul olete.
Meie tegime oma pitsad puuküttega ahju põhjas, tuli juurde ka veidi tuhka, aga seda paremini edeneb seedimine, kulus umbes 7-9 minutit, kraade ei oska öelda, söed hõõgusid.

Thursday, January 14, 2016

Kahte sorti baozi

Baozi on täidetud ja aurutatud hiina saiakesed, täidised varieeruvad seinast seina. Meie tegime ühe soolase ja ühe magusa täidisega. Kuna see oli esmane katsetus, olime üllatunud et tainas ja aurutamine väga hästi välja tulid, nii et julgelt proovima :). (Leidsin retseptid youtube-ist ja panen siia lingid ka).

Kõigepealt tainas.
Vaja on:
1 tl kuivpärmi
200g sooja vett
360 g jahu

Sellest kogusest saab 12 baozi. Kõigepealt kaussi panna pärm ja siis soe vesi, segada kuni pärm on lahustunud, siis juurde panna jahu segada kokku ja hakata sõtkuma (umbes 10-15 min). Siis kaane alla ja jätta sooja kohta kerkima 30-50 min.

Alguses tegime soolaseid.
Vaja on:
250 g hiina kapsast
1 spl soola
500g metssea hakkliha (kui on vähegi võimalik siis mitte kasutada poe oma, osta parem tükk liha ja ise läbi ajada, poehakklihades on sees kõike muud kui liha).
pisut vett
3-4 spl sojakastet
pöidlasuurune ingveritükk
2 spl õli
1 spl seesamiõli
3 rohelise sibula vart

Alguses kohe pese ja lõika hiina kapsas peenikesteks ribadeks, pane kaussi ja raputa peale sool, jäta seisma. Siis lisa hakklihale vett ja sega läbi, see aitab liha mahlasemaks teha. Lisa sojakaste, peeneks hakitud ingver, õli, seesamiõli ja hakitud roheline sibul, sega kõik läbi. Selleks ajaks peaks hiina kapsas liigse vee olema välja ajanud, pigista käte vahel viimnegi veetilk veel välja ja haki peenikeseks, lisa segusse. Sisu ongi valmis.

Võta oma armsasti kerkinud tainas ja aseta ta piklikult lauale, lõika ta pikupidi pooleks, et saaksid kaks pikka riba, siis jaga ära, et ühest ribast saaksid 6 tükikest, kokku siis 12. (kui jäi segaseks siis saab siit üle vaadata https://www.youtube.com/watch?v=t4T22gLIv3s ). Rullida tükikesed suht õhukesteks ketasteks ja asetada sisse mõnus kogus sisu. Kui on kõik kokku vormitud, siis mina olen oma bambusvormi enne aurutama panekut, kokku teinud õliga, siis ei jää miskit kinni. Lase enne wok pannil vesi keema, kui paned bambusauruti peale. Lase aurutada 14-16 minutit ja siis keera alt tuli kinni ja hoia veel kaant pealt 5 minutit, siis tuleb taignal õige tekstuur. Me tegime juurde veel sojakastmest ja tšillikaunast väikese dipika, väga mõnus lisand.





Siiiiiiiiiiiiiiis, me tegime veel magusaid ka. Sama taigna tegime kord veel. Sisuks sellise keedukreemi laadse sisu.

Vaja on:
64 g tärklist
50 g suhkurt
2 spl jahu
1,5 spl vanillikastme pulbrit
100 ml piima
2 muna
50 g võid
1 tl vanillikaunapastat

Mõõda poti või kastruli põhja tärklis, suhkur, jahu ja vanillikastme pulber, pane pliidile sooja ja lisa juurde piim, sega hoogsasti, läheb väga ruttu paksuks. Siis lisa lahtiklopitud munad ja sega ikka hoogsasti, siis või ja vanillikaunapasta. Kõik see moodustub lõpuks tihke kollase kogumi, mis ongi õige. (kui seletasin segaselt, siis võib siit üle tsekata http://www.chinasichuanfood.com/custard-bun-milk-yolk-buns/ ). Siis võib selle segu mõneks ajaks külma asetada, ja tegutseda taignaga samamoodi nagu ennemgi, et saaks 12 tükikest. Rullida jälle õhukeseks ja asetada peale pallike keedukreemikest, kokku mätsida ja auruti peale. Küpsetada 15 minutit ja siis kuumus kinni ja lasta seista 5 minutit kaane all.
Kuna see väga niiske magustoit pole, siis võib juurde teha sellest samast vanillikastme pulbrist kastme, lisades lihtsalt juurde piima, on veidi mahlasem. Ja ideaalselt sobib kõrvale jasmiini tee :).





 Aitäh Nöbi :)!




Monday, January 11, 2016

Kohupiima-sõstra beseerull

Beseerull on praegusel ajal väga mõnus magustoit, kõik marjad-moosid mis on suvel ära korjatud (vitamiine täis!) ja oma aega pandud ootama, on võimalik siia rulli sisse panna. Igaüks saab seda ise täiendada ja täiustada :).

Vaja on:
6 munavalget
näpuotsatäis soola
3 dl suhkurt
1 spl sidrunimahla (mul polnud, kasutasin sidrunhapet veerand tl)
2 spl tärklis
3 peotäit mandlilaaste

Vahusta munavalged koos soolaga tugevaks vahuks, siis lisa vahustades järk-järgult suhkur ja siis sidrunimahl. Vaht peab olema niiske ja läikiv, ülevahustades muutub rabedaks ja tükiliseks. Sõelu segu peale tärklis ja sega ettevaatlikult alt ülespoole segamini.

Munavalge vahustamine

Laota segu paberiga kaetud ahjuplaadile ja puista üle mandlilaastudega. Küpseta ahjus 20-25 minutit 145 kraadi juures.
Nüüd on aeg segu teha.

Vaja on:
2 pakki kohupiimakreemi
1 pakk ricotta kohupiima
0,5 tl vanillipastat
paar peotäit külmunud sõstraid (või mis iganes marju)

Sega kohupiimad ja ricotta kokku, võib isegi vahustada, siis saab õhulisem. Vanilli juurde ja ongi segu valmis. Nüüd kui besee ahjust välja tuleb ja natukene aega jahtub, tuleb ta ümber keerata, et mandlilaastupool allapoole jääks, teine pool määrida kokku seguga ja puistada peale marju. Laiemast servast rullida, aidates küpsetuspaberiga kaasa. Mõned tunnid võiks seista (meie lasime umbes 1,5 h seista ja juba oli maitsev ja läbitõmmanud, polnud isu rohkem oodata :).

Aa, ja munakollasetest tegime koogel-moogelit, mõnus lapsepõlve klassika, munad ja suhkur ära vahustada ja nämm. (Ühe muna kohta umbes 1 (ilma kuhjata) teelusikatäis suhkrut).

Friday, January 8, 2016

Vürtsikas kana-wok

Nende külmade ilmade vastu võidelda pole võimalik, tuleb ära kannatada ja pidevalt kuskilt sooja naha vahele nihverdada. Õnneks on meil olemas vürtsid, mis vere käima panevad. Tegin väga lihtsa woki, võttis aega umbes 11 minutit ja nagu naksti kuum kõhutäis olemas.

Vaja on:
2 pöidlasuurust ingverit
2 tšillit
2 küüslauguküünt
1 keskmine sibul
2 broilerifileed
1 spl maapähklivõi
1 spl Hoisin kastet
1 pakk külmutatud köögivilju (aasiapäraseid)
2 spl sojakastet
1 spl riisiäädikat

Kõigepealt siis hakkida peeneks ingver, tšilli ja küüslauk. Siis võtta wok pann, kui pole siis potipõhjas saab ka tehtud. Kuumuta vürtsid läbi ja lisa ribastatud sibul, prae veidi. Nüüd on kana kord, suht suured tükid võib lõigata, siis ei kuiva ära. Prae koos vürtside, sibula ja kanaga kõik läbi, nii et kanaliha muutuks valgeks ja lisa maapähklivõi, hoisin kaste, pakk külmutatud köögivilju ja sega korralikult läbi. Siis maitsesta soja ja riisiäädikaga ja valmis ta ongi.
Talvel on väga okei külmutatud köögivilju kasutada, aga kui on midagigi värsket põllult või turult võtta, siis alati eelistada ikka seda, maitse ja tekstuur on kordades paremad.

Kui pole väga vürtsisõber või pole üldse kokkupuutunud aga isu on ikka proovida, siis võta üks ingver, üks tšilli ja üks küüslauk. Juurde saab ju alati panna, aga kui esimene kogemus vürtsiga on halb, siis järgmine kord eriti proovida ei tahagi. Nii et mõõdukalt :).

Tuesday, January 5, 2016

Osso buco

Osso buco on otsetõlkes "auguga kont", kasutatakse enamasti veisekoodi ristlõikeid. Kuna minul on vedanud jahimehest sõbraga, siis mina saan kasutada põdrakoodi seibe. Liha tuleb kindlasti hautada, sest jalalihased teevad palju tööd ja on seetõttu sitked. Ma ei teinud päris klassikalist osso bucot, kuna polnud tuju kellegi retsepti sõrmega taga ajada.

Vaja on:
8 põdrakoodi seibi
3 sibulat
5 suurt porgandit
1 purk tomatipastat (kasutasin enda tehtud, sobib ka poe oma, aga siis lisada suhkurt juurde)
poolik purk koduseid marineeritud tomateid (seisid lihtsalt külmkapis)
puljongikonsentraat (kasutasin ulukipuljongit sügavkülmast)
1 tšilli
3 küüslauguküünt
4 loorberilehte
7 pipratera
soola
pipart
vett

Kõigepealt siis ahjuvorm pliidile sooja, sinna veidi õli, et pruunistada porgand, sibul, küüslauk ja tšilli. Siis puljong, tomatipasta ja marineeritud tomatid ja soola. Natuke lased podiseda ja siis saab lisada eelnevalt soolatud ja pipardatud põdrakoodid, vedelikku peaks ikka nii palju olema, et kõik liha vee all oleks. Siis polegi muud, kui ahju 150 kraadi juures ja las podiseb seal 3,5 tundi.
Klassikaline lisand osso bucole on risoto, aga kuna ma eelmine kord tegin seda risotoga, siis seekord keetsin lihtsalt farfalle makarone ja lisasin hautisesse. Mõnus leemeke jääb ilusasti makaroni külge. Hinnatud on selles toidus luuüdi, mis vaiksel podisemisel rikastab puljongit, lisades mõnusa rammususe juurde. Jätsin panemata valge veini, mis on osso buco juures kohustuslik, aga julgen tunnistada et maitse selle all ei kannata.

Monday, January 4, 2016

Caesari salat kanaga

Kuna nüüd on miljon söögipüha seljataga ja päevad vaikselt pikenevad, siis peaks lisama midagi kergemat menüüsse. Caesari salat on mega hõrgutis (tegelikult ei ole ta väga kaloritevaene salat, aga salat ju tähendab midagi tervislikku, nii et lase minna :). Loomulikult tuleb teha kaste ise, sest see on seda väärt.

Vaja on:
2 kanafileed
paar tüümianioksa
paar rosmariini lehekest
1 küüslauk
sool
pipar
õli
1 sügavkülmutatud küüslauguga baguette

Kõigepealt lõika kanal ära sisefilee (see osa mis on eraldatud välisfileest), see tagab ühtlasema küpsemise ja mahlasema liha. Siis pane pann kuuma ja lisa õli (pane ka ahi kuuma 180-200 kraadi). Siis purusta noa küljega küüslauk, pane küüslauk, tüümian ja rosmariin pannile ja lase korra õliga nad läbi, see maitsestab kana jaoks õli ära. Alguses prae välisfilee 2-3 minutit mõlemalt poolt, lisa sool ja pipar (kasuta kaant ka), võta pannilt ja prae sisefilee, umbes 1 minut mõlemalt poolt. Aseta mõlemad fileed ahjupannile ja küpseta umbes 15 min (sisefilee võta varem välja), lisa ahju ka baguette.

Nüüd on aega teha valmis kaste ja visata salat kaussi.
Vaja on:
2 pakki rohelist salatit
10 kirsstomatit (originaalis ei panda, aga mulle meeldib).

Kastmeks läheb tarvis:
6 õlis anšoovist
1 küüslauk
2 munakollast
2-3 spl sidrunimahla (mul polnud, seega kasutasin äädikat pool korgitäit) 
1 tl dijoni sinepit
õli
musta pipart
soola
parmesani

Haki küüslauk ja anšoovised peeneks, pane kaussi. Lisa munakollased, sidrunimahl/äädikas, sinep ja sega segi. Vaikselt hakka juurde kallama õli, ise samal ajal vispeldades, ma ei teagi palju seda õli sinna läks, täitsa tunde järgi, kui paksu või vedelat kastet tahad (ma lisasin ka vett pisut, aga seetõttu et ma äädikat kasutasin) . Siis väike suts musta pipart ja soola (kui on tarvis, sest parmesan on ka soolane). Parmesani võib segada kastme sisse, või pärast peale riivida.

Selleks ajaks on kana kindlasti valmis (kanal tuleb lasta umbes 5 min seista, et mahlad välja ei voolaks). Siis kana ja baguette viilutada, asetada salati peale, kallata üle kastmega ja kohe tarbida :).