Tuesday, January 26, 2016

Leib

Mingi aeg tagasi tekkis see käsitööleiva buum, igaüks kes natukenegi leiva tegemisest jagas, hakkas ise koduleiba tegema. Mina sel hetkel imestasin, misasi on üldse juuretis ja kuidas ta välja näeb? Teadsin, et see on leivapojuke ja juuretis ongi see mis teeb leivast leiva. Aga ma arvasin et see ongi nagu juur, mis kasvab jahu sees vms, selline haruline ja võtad tüki, viskad kaussi ja hakkabki oma elu elama. Teine veider asi leivaga oli see juuretise toitmine, tõmbasin paralleeli tamagotchi-ga, seal suri ka tegelane ära kui ei toitnud. Igatahes, nüüd on mul juuretis nähtud ja toidetud, polegi midagi keerulist. Aga leiva puhul peab meelde jätma, et ta vajab aega, leivategu ei tohi kiirustada.

Päev enne tuleb valmis teha:
1,5-2 kruusi vett (u pool liitrit)
6-8 spl juuretist 
rukkijahu

Võtad juuretist ja paned kaussi, lisad vee ja segad. Otsid jahu ja segad järjest juurde, et tekiks selline paks kört, 20% hapukoore taoline. Siis võta puhas rätik ja pane kausile peale ja lase öö läbi hapneda.

Teine päev.
Vaja on:
jäme täistera rukkijahu
rukkitäisterajahu
1 tl sool
2 spl mett (kuhjaga, meil on tahke mesi, vedelat mett rohkem kui 2 spl)

Võta sellest kausist endale 5 spl juuretist kuskile karpi, sega juurde veidi vett ja jahu ning pane külmkappi. Ülejäänust, mis jäi kaussi tuleb leivataigen. Lisa sool ja mesi. Sega juurde nii palju jahu et tekiks piisavalt tihke tainas, ei oska jahu koguseid öelda, tuleb ära tunnetada, kui veel lusikaga on võimalik suhteliselt kerge vaevaga tainast segada. Nüüd tuleb taigen panna eelnevalt võitatud või õlitatud leivavormi kerkima, kalla tainas sisse (pool vormi sai täis), tee käsi külma veega kokku ja silu pealt siledaks. Kerkimiseks läheb aega umbes 4 tundi, soojas ruumis, rätiku all. Kui taigna hulk on kahekordistunud (vorm on täis kerkinud) võib asuda küpsetama. 200 kraadi juures 1-1:15, pead ise koorikut järgima, et oleks mõnusalt tume ja krõbe, aga mitte must. Kui küpsetad liiga vähe või madala temperatuuriga, võib leib keskelt kokku vajuda (räägin omast kogemusest :D).
Minule meeldib leib välja võtta, siis natuke aega jahtuda lasta, siis vormist välja ja võiga pealmine koorik korralikult kokku määrida. Öeldakse, et väga sobiv on lasta leival umbes tunnike peale ahjust välja võtmist seista, aga meie majas seda juhtunud ei ole, niikui vormist välja tuleb on leivakoorikud mõlemalt poolt söödud. Nojah, eks see värske leivalõhna meeldimine on meil geenidega esivanemate poolt juba sees.

Võitatud ja pakitud nunnuke

No comments:

Post a Comment