Thursday, April 28, 2016

Kevadine klorofülli salat

Meil on igatahes kasvuhoonest selle aasta esimene saak käes, mille järgi juba talvest väsinud rakud ammu karjusid. Kaks komponenti saime kasvuhoonest ja üks kasvas lihtsalt aasal. Selliseid salateid oleme me ikka iga kevad teinud, vitamiini laks on garanteeritud. Need on kolm taime, mille tunneb vabalt teiste seast ära, kuid kui on kahtlus, et päris täpselt ei tea kas on söödav või mitte, siis kindlalt jätta tarbimata, sest kõik roheline mis kevadel tärkab ei ole kohe kindlasti söödav ega ohutu.

Vaja on:
kaks peotäit maltsa
üks peotäis tilli
üks peotäis nurmenuku lehti
1 spl päikesekuivatatud tomati õli
0,5 tl riisiäädikat
hästi pisut soola ja pipart

Ega muud kunsti polegi, kui korjata õiged taimed ja rebida nad kaussi (kõige paremad, nagu alati on väiksed ja noored taimelehed). Lisada õli, äädikas ja maitseained ja voila, söök valmis. Minu vaieldamatu lemmik juba lapsest saati on olnud nurmenuku lehed, neid sai ikka iga kevad lihtsalt võileiva peale panna.

Malts

Till

Nurmenukk

Kolm sõpra :)



Tuesday, April 26, 2016

Marineeritud räimest vorm kartuli ja sibulaga

Kuna me tegime kaks suurt purki ja ühe väikse purgi marineeritud räimi, siis niisama võiku peale enam keegi seda kala panna ei taha, isu on lihtsalt täis. Seega otsustasin teha ühe sooja roa, kuhu panin sisse käepäraseid produkte, lõpptulemus tuli väga maitsev. Kõrvale sobib väga hästi värske salat rohke tilliga.



Vaja on:
umbes 1 kilo kartulit
2 keskmist sibulat
1,5 spl äädikat
20 marineeritud räime (kasutasin tilli-äädika marinaadis räimi
(http://maaneiu.blogspot.com.ee/2016/04/raimed-kolmes-erinevas-marinaadis.html)
sorts vett (vormi põhjale)
4 muna
2 dl koort
1 dl piima
1 tl inglise sinepit
200 g juustu (kasutasin pehmet cheddarit)
sool;pipar
Salatiks:
2 väikest kurki
3 lehte hiina kapsast
õli
1 tl riisiäädikat
rohkelt tilli (sügavkülmas ikka veel leidub karbikesi)
sool;pipar;suhkur

Kõigepealt siis tuleks kergelt marineerida sibul, kuna kui paneks lihtsalt toore sibula vormi, ei oleks see maitse nii hea, vaid igavam. Seega lõigata kas rattad või poolkuud, kaussi, peale äädikas ja käega läbi muljuda, jätta seisma. Siis koorida kartulid. Kui on olemas mandolin, siis kindlasti seda kasutada, või kui oled osav noaga siis lase käia, eesmärk on saada võimalikult õhukesed viilud. Siis kloppida lahti muna, lisada koor, piim, sinep ja sool;pipar. Kui need asjad on tehtud, võib panna ahju 200 kraadi juurde soojenema.



Võtta omale vorm ja pane pisut vett põhjale, et vaevu ära katab (siis ei jää esimene kiht kartuleid vormi külge kinni). Esimene kiht olgugi siis kartul (võib mõne pipraveski ja soolaveski keeru ka peale tõmmata kartulitele), siis kergelt marineeritud sibul ja siis umbes 10 räime ära jaotada ühtlaselt. Järgmine kiht algab jälle kartuliga (pisut pipart ja soola), siis sibul, räim ja viimaseks kihiks jääb kartul. Siis valada üle munaseguga ja ahju. Mul oli ta ahjus 50 minutit, siis lisasin juustu ja lasin veel küpseda 20-30 minutit, aga oleneb juustust, mõni ei kannata nii pikka küpsetamist, muutub kummiks.
Munaseguga üle valatud ja valmis ahju minema u 50 minutiks



Kui vorm on ahjus jõudsin mina ära riivida juustu ja valmis teha salati. Kui vorm on piisava aja ahjus olnud, siis keerasin ma lihtsalt kuuma kinni, ust lahti ei teinud ja lasin tal seal veel seista 15 minutit. Aega läheb päris palju, nii et kui näljased on ümber, siis seda tegu ette võtta eriti ei tasu. Aga kui on aega maa ja ilm siis soovitan kindlalt.






Sunday, April 24, 2016

Kiirelt valmiv rabarberikook

Kuigi rabarberihooaeg pole veel alanud, on sügavkülmas veel eelmise aasta omi alles. Tuleb jõudsalt ära kasutada. Eesmärk oli mul tegelikult teha pavlovaid röstitud rabarberitega, (mille ma tegin nädal hiljem http://maaneiu.blogspot.com.ee/2016/05/rostitud-rabarberikreemiga-pavlova.html) aga mu enda nödid näpud ajasid kõik plaanid sassi, köögis aegajalt läheb asju ikka vussi. Kui eraldasin munavalget kollastest, kukkus üks kollane valgete sekka ja ma teadsin, et sellest enam beseed ei saa aga praktilise inimesena jätkasin ikkagi, sest raisata mulle ei meeldi. Vahustasin siis munavalged, vahtu nad ilmselgelt ei läinud, panin suhkru sisse ja otsustasin ka lisada kollased ja teha lihtne plaadikook. Jõuab seda pavlovat ka teinekord teha.


Vaja on:
4 muna
150 g tuhksuhkrut
4 spl jahu
0,5 tl küpsetuspulbrit
peotäis mandlilaaste
500 g külmutatud rabarbereid
1 tl kookose-ingveri suhkrut (või tavalist, või omale meelepärast)
1 tl jahvatatud kaneeli

Kõigepealt siis ahi 180 kraadi juurde kuumenema. Mina siis vahustasin valged ennem, kuigi need ei läinud vahtu, vaid jäid selliseks vedelaks, lisasin suhkru 1 spl kaupa ja lõpuks lisasin ka neli munakollast. Ühesõnaga võib need 4 muna ilma rebu ja valget eraldamata ära vahustada, suhkur lisada lõpusirgel. Siis jahu ja küpsetuspulber, peotäis mandlilaaste ja ongi tainas valmis. Valasin selle küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile (38x46cm), õhuke kiht jäi, kellel pisem pann tuleks küpsetusaega pisut pikendada. Siis laotasin külmunud rabarberid peale, raputasin peale suhkru ja kaneeli. Küpsetasin vaid 10 minutit ja oligi valmis. Kohe meelitas värske koogilõhn sööjad ligi, ei olnudki nad väga õnnetud, et pavlovaid seekord ei saanud :).




Thursday, April 14, 2016

Räimed kolmes erinevas marinaadis

Kui see kõige suurem töö, räimede esialgne puhastamine on tehtud, on ees veel suurem töö - marineerimine. Tegelikult midagi keerulist polegi, ainult aeganõudev. Esimese purgi täie räimedelt võtsime ära selgroo, teistel jätsime sisse, sest me nii virgad ja usinad ka ei jõua olla, niikuinii teeme vaid omatarbeks. Leidsin toreda raamatu, kus on sees nii palju erinevaid räimetoite, et võtab silme eest kirjuks. Sealt võtsime klassikalise marinaadi, millest tuletasime kaks järgmist oma maitse järgi.

Esimene marinaad: klassikaline äädikamarinaad
Vaja on:
1 kilo eelsoolatud räime (sellest olenevalt, läheb marinaadi enda sisse vähem soola, kuidas mina seda tegin leiab siit: http://maaneiu.blogspot.com.ee/2016/04/raimehooaeg-on-alanud.html)
600 g vett
100 g viilutatud porgandit
100 g sibularattaid
10 musta pipra tera
4 vürtsi tera
1 nelgi pung
3 loorberilehte
1 tl sinepiseemneid
5 spl 30% äädikat
1 tl soola
3 spl suhkurt

Kõigepealt siis kaaluda välja vesi ja panna potiga pliidile keema. Siis lisada juurde porgand ja sibul ja keeta poolpehmeks. Siis võib lisada pipra, vürtsi, nelgi, loorberi ja sinepiseemned. Lasta keeda niikaua kuni sibul ja porks on pehmed. Võta tulelt ja lisada sool, suhkur, viimasena äädikas. Siis pisut jahtunud marinaad panna vaheldumisi purki juba ennist rood eemaldatud räimega, siis pärast jäävad ilusad kihid. Meil oli 1700 ml purgid, mis sai täpselt ääreni täis ilusti. Siis kaas peale ja uut marinaadi tegema.
















Teine marinaad: sinepi-äädikamarinaad
Vaja on:
1 kilo eelsoolatud räime
600 g vett
100 g viilutatud porgandit
100 g sibulat
5 vürtsi tera
5 loorberilehte
4-5 spl Põltsamaa kanget sinepit
5 spl 30 % äädikat
1 tl soola
3 spl suhkurt


Töö järjekord hakkab korduma. Samamoodi käituda nagu eespool kirjas. Kui võtad poti tulelt maha jahtuma, siis alles lisada sinep, sool, suhkur ja viimasena äädikas. Seekord me siis ei viitsinud selgroogi välja kiskuda ja lõikasime lihtsalt suupärasteks tükikesteks.
















Kolmas marinaad: tilli-äädikamarinaad
Vaja on:
500 g eelsoolatud räime
300 g vett
10 musta pipra tera
5 vürtsi tera
3 loorberilehte
3 spl 30% äädikat
0,5 tl soola
1,5 spl suhkurt
4 spl kuhjaga sügavkülmutatud tilli

Väga asjalikud retsepid
Seekord siis vaja vesi keema ajada ja keeta vaid sibulat. Siis lisada pipar, vürts ja loorber, keeta kuni sibul pehme ja tulelt maha. Siis sool, suhkur, äädikas ja viimasena till. Väga suvine ja kerge marinaad. Nagu näha siis selle marinaadi jaoks ei teinud räimedega me enam midagi, vaid terved räimed panime purki nagu kurgid ja marinaad peale.

Eks need marinaadid peavad nüüd seisma päev või kaks, et kala jõuaks mõnusalt läbi tõmmata kõigist maitsetest, nii et me absoluutset garantiid veel ei anna kas on meelepärane maitse või ei, tuleb oodata :). Õnneks räimehooaeg alles algas, nii et katse-eksitus meetodit on õige aeg teha, küll hooaja lõpuks on nipid selged.











Wednesday, April 13, 2016

Räimehooaeg on alanud

Kuna hetkel on räime vabalt saada, pühendan ka mina mõned postitused sellele kalale. Eks need ole sellised katsetused, mis võivad õnnestuda mis mitte, eks näis siis :D. Igatahes, toodi siis kala, tuli välja mõelda mis ja kuidas teha. Kõigepealt tuleb kala ära puhastada, lihtsaim puhastamisviis on kääridega, pea maha ja kõht lõhki ja seda iga kalaga, paras liinitöö.




Siis tuleb nad pesta ja panna soola. Siis on vaja järgmine päev alles nendega tegeleda. Soolas seistes tõmbavad nad ise soola sisse ja pärast tehtavad produktid räimest on maitsvamad. Ja egas korraga puhastada ja kõik valmis teha on ikka suhteliselt tüütu ja aeganõudev. Lisaks on kergem peale soolas seismist tõmmata välja selgroogu, et saaks ilusad fileed ära marineerida või mis iganes meelepärast toitu teha.

Vaja on:
3,5 kilo räime
1,5 spl soola 500 g kala kohta 



Ära üle soola!

Monday, April 11, 2016

Hummus

Algupärased juured ulatuvad Egiptusesse, kuid on levinud üleüldiselt Lähis-Ida köögis. Väga lihtne valmistada, väga toitev, ideaalne dipikastmeks ja väga mõnus määrida leiva, kreekeri või galeti peale, vaheldus vorstile ja juustule. Ma olen küll teda poest ostnud, kui odavam ja parem on ise teha. Saab jälgida täpselt enda eelistuse järgi mida sisse panna ja kui palju. Tegin pisut suurema koguse, seisab külmkapis, kaanega karbis nädala kindlalt.

Vaja on:
800 g konserveeritud kikerherneid ehk 2 purki
4 spl seesamiseemneid
2 spl Extra Virgin oliivõli
2 küüslauguküünt
1 spl soola, ilma kuhjata
u 6 spl Extra Virgin oliivõli
3-4 spl sidrunimahla

Kaunistamiseks: oliivõli, kikerherneid, peterselli, tšilli-või paprikapulbrit

Kuna tegelikult hummusesse käib sisse tahini (mis on seesamiseemnepasta), ja mul seda pole, teen ma selle ise ruttu juurde. Selleks tuleb röstida seesamiseemned kuival pannil, kui nad hakkavad pisut pruunikaks tõmbama, siis on juba ok. Kui see on tehtud siis kurnata kikerherned ära, kuid see vedelik jäta alles (ja ka mõni terve kikerhernes kaunistuseks). Siis ülejäänud herned köögkombaini, lisa röstitud seesamiseemned, 2 spl oliivõli, purustatud-kooritud küüslauk, sool, sidrunimahl ja 7 spl kikerherne konserv-vedelikku. Pane masin käima ja vaikselt nirista august juurde 6 spl oliivõli, kuni ta muutub selliseks mõnusaks pastaks. Siis vaata tekstuuri ja maitse, kui oled soolasuse, hapususe ja tihkusega rahul on hummus valma. Kohe kaussi, peale kikerherneid, peterselli ja mina panin tšillipulbrit, kuna meeldib kui ikka miski vürts õhetama paneb :). 

Friday, April 8, 2016

Frikadelli-klimbisupp

See on üks selline supp, mis enamasti meeldib igas vanuses inimestele. Meie peres on oluline, et supis oleks klimbid, kõik muu on juba lisand. Jällegi ei soovita osta külmutatud frikadelle, võimalusel peaks proovima ikka ise teha. Kui on huvi kuidas mina tegin, siis siin on link http://maaneiu.blogspot.com.ee/2016/04/suured-hakklihapallid.html Suppidega on ka selline lugu, et neid retsepte ei pea üksühele maha viksima, loeb ainult point ja mis endal kuskil kappides leidub. Minul seekord siis selline supp. (Kuna avastasin, et metssea kontidest keedetud puljong on sügavkülmast otsa saanud, siis teen potipõhjas sellise üleüldise köögivilja puljonksi).

Vaja on:
1 sibul
1 porgand
2 suuremat küüslaugu küünt
1 tšilli
0,5 porrut
pisut õli
1-2 spl võid
paar liitrit vett (oleneb kui tummist või leeme rikast suppi keegi tahab)
2 kartulit
2 muna
1 dl vett
7-8 spl jahu
enda soovi järgi frikadelle/hakklihapalle
soola;pipart
pool korgitäit äädikat

Sibul, porru, porgand, küüslauk ja tšilli hakkida. Panna pott tulele (mitte väga kõrgele kuumusele), pisut õli ja sauhti kõik hakitud koostisosad potti. Tuleks seal poti põhjas neid köögivilju küpsetada, võtab aega umbes 4 minutit, lõpuks hakkavad nad päris röstima, kuna vedelikku enam pole. Siis tuleks keema panna veekann (nii suure kogusega kui ise tahad, ma panin paar liitrit ja pisut peale). Samal ajal kui veekann keema läheb, võib sinna röstivatele köögiviljadele peale panna 1-2 spl võid. See segu jõuab potis selle võiga mõnusalt läbi tõmmata ja ongi aeg kallata peale keev vesi. Siis kruttida kuumust peale. Koorida ja hakkida kartul ja lisada potti. Kui kogu see sisu hakkab keema minema, võib valmis teha klimbitaigna, selleks kloppida lahti munad, lisada vesi ja jahu. Tuleb suhteliselt vedel taigen, aga siis jäävad ka klimbid pehmemad. Siis maitsestada soola ja pipraga. Kui on veel kevadisem see ilm, siis võib nokkida värskelt tärkavaid naate, nõgeseid või muid ürte ja need ka kõik sinna klimbitaignasse panna, ilusad rohelised. Mina lisasin pisut peterselli klimpidele. Kui kartul on pehmema poolne, siis võib lisada klimbid, lusikaga järjest kuuma puljongi sisse. Kui klimbid lisatud, siis viimasena frikadellid/hakklihapallid, lasta veel keema ja siis maitsestada, kui on vaja. Enne kui uued ürdid tärkavad, lisasin eelmise suve tilli, mida sügavkülmas veel leidub.


Suured hakklihapallid

Kui on vaja kiiresti süüa teha, näljased näod ümberringi vahivad otsa, siis üks parim variant on teha midagi hakklihast. Kuid, siin on ka aga, need poes müüdavad karbi hakklihad EI OLE head, seal on põhiliselt jäägid sisse hakseldatud ja väga vähe liha (kui üldse). Tihti peegeldub see ka hinnas, kuidas saab hakkliha kilo hind olla alla liha kilohinna, järelikult on seal igast muud põnevat manti sees. Igatahes tuleb teha ise, osta tükk liha ja ajada läbi hakklihamasina. Meil on terve hunnik külmutatud metssealiha, mida me võtame sulama ja teeme süüa. Siin on üks hea retsept, mida saab ka teha ette ja panna valmis produkt sügavkülma.
Vaja on:
800 g metssea hakkliha
2 sibulat
õli
1 dl riivsaia
2 dl vett
2 muna
2 tl soola
1 tl musta pipart
1 tl tšillipulbrit 

Kõigepealt siis liha läbi hakklihamasina. 


Siis tuleks tükeldada sibul ja panna pannile õli sisse praadima. Ahi tuleks ka kuuma panna 210-225 kraadi. Kui sibul praeb jõuab välja kaaluda riivsaia ja panna see vee sisse paisuma. Hakkliha kaussi võib muud koostisained juba sisse panna, muna ja maitseained. Siis lisada ilusaks klaasjaks praetud sibul ja paisutatud riivsai. Siis käsi sisse ja segama. Aga mitte üleliia, täpselt nii et koostisosad seguneksid. Siis küpsetuspaberiga kaetud ahjupannile teha meelepärase suurusega pallid. Mina olen püsimatu ja ei suuda pisikesi pallikesi vorpida, teen hoopis suured. Küpsetusaeg siis lihtsalt pisut pikeneb. Minul olid nad 220 kraadi juures 22 minutit umbes. Pisematele piisab 15-nest minutist. 

Kui on rohkem aega siis teha kindlasti neid pallikesi rohkem, lasta maha jahtuda ja karbiga sügavkülma. Neid saab panna külmunust peast supi sisse, kastmesse või kuhu iganes. Väga hea varuvariant. 





Sunday, April 3, 2016

Lehttainasarvekesed Nutella sisuga

Need saiakesed on täpselt sellised, milline üks saiake olema peab, pealt krõbe ja kihiline, sees ootamas pehme šokolaadi sisu. Aga... nad on väga rammusad, mis tegelikult kevadisel ajal ei olegi kõige hullem, kuna rohenäppudel ja muidu õuelembelistel inimestel on väljas palju teha ja liigutada. Kõige paremini sobivad need saiakesed laiskade nädalavahetus-hommikute juurde, koos tassi kohviga, ahjusoojade saiakeste lõhn teeb olemise kohe pidulikumaks ja õdusemaks. Kuid miks ka mitte õhtul külalistele tee kõrvale meisterdada. :)


Vaja on:
400 g lehttaigent (saab 8 sarvekest/saiakest)
8 spl Nutellat 
1 väiksem muna (määrimiseks)




Kõigepealt tuleb siis lehttaigen pisut enne küpsetama asumist välja võtta. 

Ma võtsin pool tundi enne välja, laotasin ahjuplaadi peale ja lõikasin ruudukesteks, sulas väga ruttu täpselt õigeks. 

Kuumuta ahi 180 kraadini. Siis kui taigen on parajalt pehme, tuleks tõsta igale ruudule supilusikatäis Nutella kreemi. Siis kloppida lahti üks väiksem muna, ja määrida kokku üks kolmnurk, et ta kleebiks teise külge paremini. 


Siis tõsta kaks taignapoolt kokku, et sisse jääb sisu, siis pisut pikemaks teda venitada ja ääred kõik kokku suruda. See kolmnurk mis jäi nüüd sarvekese peale, tuleks suruda allapoole, muidu küpsedes kerkib lahti ja tuleb hoopis lahtine pirukas sealt ahjust, mitte saiake. Kui kõik on volditud, siis lahti klopitud munaga üle määrida ja ahju. Seal küpsetada 20 minutit ja valmis ta ongi. Väga korralik magusalaks.