Monday, May 30, 2016

Särtsakas kurgisalat

Nagu ma eelmises postituses mainisin, käib meil kurgihooaeg täies hoos, nii mõnus. Kui on vaja teha salatit, siis esimesena tuleb pähe segada hapukoore või siis lihtsalt õli ja maitseainetega. Kuid, kes igatseb särtsu ja tulevärki, siis saab sellest mahedamaitselisest köögiviljast midagi väga mõnusat ja maitsekat teha.

Vaja on:
500 g kurki
2 küüslauguküünt
1 tšilli 
1 tl soola
1 tl suhkrut
3 tl riisiäädikat

Kaalu kurk ja lõika toekateks sektoriteks. Pane kaussi ja jäta ootele. Teises kausis sega kokku: hakitud tšilli ja küüslauk, sool, suhkur ja äädikas. Siis polegi muud kunsti kui kallata kurgi sektorite peale ja korralikult läbi segada. See on selline salat, mille saab edukalt varem valmis teha, sest seistes maitsed imenduvad ja ta on veel maitsvam. Kes vürtsiga sina-peal ei ole, saab teha vähemase tšilliga.
Küüslauk, tšilli, sool, suhkur, äädikas
Vahelduseks väga mõnus salat grilli kõrvale või niisama söömiseks. Kes rannavormi tahab saada, siis see salat aitab, kuna kurk koosneb 96% ulatuses veest, puhastab organismi ja tšilli põletab rasva ning kiirendab ainevahetust. Mida veel tahta, maitsev ja kasulik üheskoos :).




Kiirmarineeritud kurk

Meie kasvuhoones on esimesed kurgisaagid juba käes. Kurk on üks ütlemata mõnus köögivili, mis koosneb 96% ulatuses veest, tal on organismi puhastav ja rahustav toime, ning ta on ka kasulik su nahale, nii et teda võib süüa nii palju kui isu on. Aga kui värskest kurgist on isu täis, on variante mitmeid mida ette võtta, näiteks panna purki. Jagan teiega siis oma Ema retsepti, mida ta on 20 aastat teinud, ning mis on nii täpselt õige maigu ja tekstuuriga, et kusagil mujal paremat ei leidu :).

Vaja on: (väljatulek on 3 liitrine purgitäis)
1,8-1,9 kilo kurki
peotäis mustsõstralehti
3 küüslauguküünt
1 tl tilliseemneid (kuna praegu ei ole veel puitunud varrega tilli ega õisikuid, aga kui on siis kindlalt neid kasutada!!!)
1 tl sinepiseemneid
Marinaad:
1,5 l vett
3 spl soola
3 spl suhkrut
3 spl 30% äädikat

Kõigepealt siis pesta kurgid külma veega. Siis võtta puhas 3 l purk ja pikkupidi panna kurgid järjest sisse, eriti kõvasti suruda ei tohi, aga pisut ikka, et nad oleks võimalikult tihkelt, kui on valida, siis võiks alla panna suuremad ja priskemad kurgid, peale poole võiks panna pisemad, kuna kui otsast sööma hakkad, on pealmised ruttu läbi tõmmanud ja alumised jõuavad ka selleks ajaks järgi kui nende kord on. Siis kui kurgid on pikkupidi laotud, pane mustsõstralehed, hakitud küüslauguküüned, tilliseemned ja sinepiseemned. Siis lao horisontaalselt edasi, nii et purk oleks kurki ikka täis. Nüüd on aeg marinaadi jaoks.
Selleks kaalu 1,5 l vett potti, lisa suhkur ja sool, lase keema tõusta, kuni suhkur ja sool on ära lahustunud. Siis võta tulelt ja lisa äädikas. Nüüd on 2 varianti:

Tehtud jahtunud marinaadiga, seisnud 24 h









1. Kas kasutada kuuma marinaadi, mille abil saad kurki juba õhtul süüa (eriti veel kui paned teki sisse).
2. Või kasutada jahtunud marinaadi, mis võtab aega päev-kaks, kuid kurk on mõnusalt krõmps ja seest veel rohekas.

Meie või siis minu lemmik on teine variant, pealt mõnusalt hapukas-soolakas, seest värske ja magus. Aga eks igalühel omad :).

Kui marinaad on peale kallatud, siis kaas peale ja seisma. Kui marinaadi jääb üle või puudu, siis see on tingitud kurkide asetsusest purgis, kui tihkelt või lohvalt nad laotud on.

Eks see kiirmarineeritud kurk ole nii hea ja terve talve sai temast unistatud, kuid eks see KÕIGE ÕIGEM maik tuleb ikka siis kui mustsõstralehed on täisvõimsuses ja till on ära jõudnud puituda ja oma õisikud ajada. :) Kui panna seda puitumata tilli, siis tema lisab vaid rohumaiku, nii et ei ole mõtet teda sinna purki raisata.





Saturday, May 28, 2016

Magus-vürtsikas tšillikaste

Eelmise aasta ja selle aasta tšillid kohtusid kasvuhoones :)
Jällegi suurepärane kaste, mis valmib ruttu ja saab kasutada dipikastmeks, lisandiks või niisama wokkida köögiviljadega. Mõnusalt magus vürtsikas. Kuid seda kastet saab ju ka poest osta (Thai Sweet Chilli Sauce), et miks siis ise teha? Esiteks saab suurendada või vähendada mõnda maitset, näiteks minule meeldib vürtsikam, seega ma ei eemalda tšillidelt seemneid ega seda keskmist oranžikat pehmet osa (kus asetsebki tšilli kõige suurem tulisus). Kes tahab küüslaugusemat, aga palun, ise tehes saab kõike seda reguleerida. Ja loomulikult boonuseks, see kaste on igasuguste E-aineteta, seega on maitse puhas. Koguseliselt peaks välja tulema umbes-täpselt 0,5 liitrit, aga meil oli maitsmiskadu juba nii suur (kuna see on niiiiii hea), et sellepärast ei ole pudel ääreni täis :). Kaanega anumas (purgis või pudelis) seisab umbes 1 kuu.

Vaja on:
5 küüslauguküünt
1 cm tükk ingverit (valikuline, aga minu jaoks lisab aromaatsust)
4 punast seemnetega tšillit (meil on enda kasvuhoone tšillid eelmisest aastat sügavkülmas, nad võivad pildi peal paista pisikesed, aga vürtsi on neis rohkem kui küll. Mõnikord poe omadel ei ole mingi vürtsi ega maiku, aga mõnikord on, seega peab enne maitsma, kas kasutada seemnetega või ilma.)
2 dl suhkrut
3 dl vett
1,25 dl õunaäädikat (või riisiäädikat, valgeveiniäädikat, peaasi et mitte kasutada 30% söögiäädikat, ta on liiga kange selle kastme jaoks).
1 spl soola
1 spl natukese kuhjaga tärklist
3 spl vett

Kõigepealt siis koorida küüslauk ja ingver. Siis otsustada kas hakkida tšilli, ingver ja küüslauk või kõik vurinal köögikombainis kokku lasta. Mina otsustasin vuristada. Lisasin kõik koostisosad: tšillid, küüslaugud, ingveri, suhkru, vee, õunaäädika, soola ja lasin kõigil seguneda.




Kui kõik on mõnus pudi siis panna segu potti või kastrulisse ja lasta keema minna. Siis ise tunned, et juba kaste hakkab paksenema (mul läks paar minutit), siis alandada kuumust, et õrnalt segu kuumeneks. Jäta segu pliidile ja mõõda valmis tärklis ja vesi, omavahel segada ja siis peene nirena lasta segusse, ise samal ajal segu segades. Lasta uuesti keema tõusta, on tunda et on paksenenud. Siis jahutada ja kallata kuskile anumasse. Ülilihtne :).




Tšillikastet sobib väga hästi segada hapukoorega, mõnusalt maitsekas kaste suveks laua peale, viilutatud köögiviljad kõrval, mmm... Või kuidas iganes keegi talle kasutust leiab.



Monday, May 23, 2016

Soolased sõrnikud

Kui külmkapis on pakk ricotta kohupiima, siis ei pea tingimata tegema mõnda kooki, saab väga edukalt teha soolaseid sõrnikuid. Neid saab lausa küpsetada ahjus, ilma igasuguse rasvaine ja paneeringuta. Veel saab sisse riivida meelepäraseid juurvilju, mis teevad sõrnikud eriti mahlaseks ja annavad ka ilusa värvi. Ühesõnaga, vahelduseks väga mõnus lihavaba amps.

Vaja on:
2 porgandit
2 küüslauguküünt
200 g ricotta kohupiima
1 muna
3-4 spl hapukoort 10%
2 dl jahu
0,5 tl soodat
2 spl mannat
soola;pipart

Serveerimiseks:
hapukoort 10%
murulauku

Kõigepealt siis ahi 200 kraadi juurde kuuma. Siis tuleks koorida ja riivida porgand, jätta ootele. Kloppida kuskil kausis lahti muna, sinna lisada juurde kohupiim, sooda ja manna, segada korralikult. Siis lisada riivitud porgand, jahu, küüslauguküüned (läbi pressi on kõige mugavam) ja hapukoor. Segada. Tuleb selline tainane mass. Siis maitse järgi soola ja pipart. Siis katta ahjuplaat küpsetuspaberiga ja teha omale mõnusad pätsikesed. Nagu näha siis ma tegin umbes-täpselt ümmargused, polnud viitsmist, ega leidnud mõtet, miks nad teha täpselt ümmargused. Igatahes, kui on nad pannil, siis ahju ja umbes 20 minutit lasta küpseda. Meie sõrnikud olid küll pealt mõnusad krõbedad ja seest pehmed. Väga mõnus on süüa külma hapukoore ja värske murulauguga. 
Järgmine kord proovin teha suvikõrvitsaga, usun et siis tuleb vähem hapukoort kasutada, kuna suvikõrvits on mahlasem kui porgand. :)




Friday, May 13, 2016

Eriti šokolaadine šokolaadikook

Kõik kes natukenegi on midagi šokolaadist küpsetanud, näevad, et need kogused mis mul siin retseptis, on täiesti pöörased :D. Igatahes väga rammus ja tugeva šokolaadi maitsega kook. Serveerisime ühe tüki kahele inimesele, sest üle selle süüa ei jaksa. Aga parem süüa üks korralik tükk tummist kraami kui ajada sisse ülearu neid "light" tooteid. Nagu ma juba ennist olen tõdenud siin blogis, siis mulle super magusad magustoidud ei meeldi, ma ikka kipun sinna mõrudama ja hapukama poole kalduma. Kes on maias, peaks suhkru koguseid suurendama, või kasutama magusamat šokolaadi. :)
Selle peaks ka ära mainima, et selle koogi tegemine on lihtne aga võtab kaua aega (küpsemine, jahtumine jne).

Vaja on:
600 g tumedat šokolaadi (70%)
375 g võid
250 ml vett
200 g demerara suhkrut (tavaline valge suhkur sobib ka)
300 g nisujahu
0,5 tl küpsetuspulbrit
4 suurt muna
90 ml punast veini (täidlasemat, mis sobiks loomaliha ja pardi juurde)

Glasuuriks:
150 g tumedat šokolaadi (70%)
120 ml vahukoort
1 spl võid
1 spl siirupit (Dan Sukkeri omad on head, siirupiga ei teki glasuuris suhkrukristalle)

Kõigepealt siis kokku kaaluda kuskile potti või suuremasse kastrulisse tume šokolaad, või, vesi ja suhkur. Kasuta väga tasast kuumust, see tagab läikiva segu, liiga kõva kuumaga ei tule midagi välja. Lase sulada vaikselt ja rahulikult.

Šokolaadi, või, vee ja suhkru sulanud segu
Sellel ajal kui segu vaiksel kuumusel sulab, võid ette valmistada koogivormi, vooderdades põhja. Siis kui segu on valmis, lase tal 30 minutit jahtuda ja valmista ette teised komponendid. Sõelu kaussi jahu ja küpsetuspulber, sega läbi. Klopi lahti eraldi kausis 4 muna. Ning kaalu välja vein. Kui kõik need asjad on tehtud, siis pane lõpuks ka ahi kuuma 170 kraadi.
Koogi komponendid
Kui segu on selline käesoe, mitte enam kuum, siis lisa sinna jahu ja küpsetuspulbri segu, sega korralikult vispliga läbi, et ei jääks ühtegi jahuklimpi. Siis lisa lahti klopitud munad, sega jälle korralikult läbi ja siis viimasena vein.

Kui segu on ühtlane, siis kallata ta vooderdatud vormi ja ahju, umbes tunnikeseks. Võid vahepeal keskelt kontrollida hambaorgiga küpsust, kui ork tuleb puhtana välja on kook valmis, kui on tükikesed küljes, läheb veel aega.

Nüüd on tilu-lilu aeg, kuna kui ta ära küpseb peab ta umbes tunnike või rohkem jahtuma, et saaks peale teha glasuuri. Mina käisin õues ja nuhkisin kevadet niikaua :).
Glasuuri komponendid


Kui kook on küpsenud tunnike ja jahtunud tunnike siis võib asuda tegema glasuuri.

Selleks kaalu välja šokolaad, vahukoor, või ja siirup kastrulisse, ning samamoodi väga tasasel tulel tuleb sulatada, siis ta jääb läikiv. Kui glasuur on ühtlaselt segunenud ja sulanud, tuleb oodata 15 min, et glasuur oleks paraja konsistentsiga ja jääb ilusasti koogi peale püsima. Kui oled oma aja täis oodanud, siis vala aga koogile peale. Mina otsustasin glasuuri mitte laiali ajada, lasin tal omasoodu voolata, kes tahab et oleks korrektsem, saab ise spaatli või muu vajaliku vidinaga ära siluda. Siis on vaja JÄLLE oodata, et glasuur taheneks (ta täitsa kõvaks ei muutugi, see on pehmemat sorti glasuur), tõstsin ta korraks külmkappi (u 15 min). Ja SIIS sai alles lõigata tüki ja maitsta. Kõrvale sobis meie meelest üks kange kohv ilma piima ja suhkruta, väga mõnus luksuslik amps, mis täidab isegi kõige suurema šhokohooliku isud :).


Monday, May 9, 2016

Soolaforell

Ideaalne hommikuseks võileivaks või vahepalaks või salatiks. Teha on teda lihtne, ainult teda ei saa ruttu. Aga ma parem ohverdan oma aja, kui ostan poest neid pakendatud kalatükikesi, millel on ainult paki maik juures ja mis ei ole enam ammu värske. Nagu ma eespool kirjutasin, küpsetasin ma ühepoole forellist grillil: http://maaneiu.blogspot.com.ee/2016/05/grillitud-forell-koogiviljad.html ja teise panin soola.


Vaja on:
1 forelli/lõhe filee
näpuotsatäis soola
näpuotsatäis suhkrut

Järgmine päev võikuks:
saia (või midagi muud)
võid
valget pipart
sidrunit
tilli


Filee tuleb lõigata mõnusateks tükkideks, umbes 5-6ks (olenevalt filee suurusest). Siis panna nahk allpool kuskile potti või kaussi (eelistavalt siledapõhjaline, mitte kumer) ja raputada üks sorts soola ja suhkrut kalale. Siis panna kalaliha vastamisi, et teisel kihil jääb nahk ülespoole ja raputada uuesti üks sorts soola ja suhkrut. Siis kaas või taldrik peale ja külmkappi.

Forell, sool ja suhkur
Järgmine päev tuleb ta luud välja kiskuda, mul on spetsjomm pintsetid kuskilt pihku jäänud, millega on ülimalt lihtne luid välja tõmmata. Siis lõigata meelepärased kalatükid, mõnele meeldivad õhemad, mõnele paksemad, kuidas kellelegi.










Mina teen teadlikult maitsetuma kala, kuna mulle meeldib hetk enne söömist pisut soola ja pipart panna võiku peale vahetult enne söömist, kuna see toob täpselt selle mõnusa pehme kalamaigu välja. Kui ta on soolaga läbi vettinud, siis pole vahet mis kala või mis tekstuur vms.

Rösti saiad, määri või, aseta kalatükid nii tihedalt või hõredalt kui soovid, pisut soola ja valget pipart, väike tillioks ja pisut sidrunit. Ideaalne amps. Serveerisin just nii, kuna siis saab iga soovija enda järgi lisada sidrunimahla ja tilli.




Meie peres on sellist kala tehtud väga palju aastaid. Enamasti ostame värske kala ja kohe paneme soola. Aga nüüd oleme ka vahepeal sügavkülma pannud, kuna ostame suuri koguseid. Me oleme nüüd mõistnud, et korra sügavkülmast läbi käinud kala on palju pehmem kui lihtsalt jahutatud. Enamus sushi jaoks kasutatav kala samuti sügavkülmutatakse enne kasutamist. Nii et kui on võimalus osta värsket kala hulgi, siis ostke ja pange sügavkülma, maitse ega tekstuur selle all ei kannata :).

Tuesday, May 3, 2016

Grillitud forell + köögiviljad


Mida soojemaks õues läheb, seda rohkem grillitakse ja kolitakse oma väliköökidesse, väga mõnus on värskes õhus söögi tegemine. Kuna ma koguaeg soiun oma sügavkülmast, mis peidab endas kõike põnevat, siis see postitus ei ole erinev, leidsin sügavkülmast kala, nimelt forelli. Me tellime 10 kilo kaupa kala, siis tahes tahtmata kõike ära süüa ei jõua, lõpused välja, pakime kotti ja sügavkülma, päev enne võtan sulama ja voila. Pool kala grillisin, teise poole soolasin (http://maaneiu.blogspot.com.ee/2016/05/soolaforell.html), ülejäänud osad keetsin puljongiks.

Vaja on:
1 suure forelli filee (soovitavalt ise fileeritud, miks? saab lugeda: http://maaneiu.blogspot.com.ee/2016/03/kalapuljong.html)
pisut ürdisoola
sidrunit
1 pisikesem suvikõrvits
2 paprikat (erinevat värvi, siis on põnevam)

Tegin siis grillile tule alla. Saab ettevalmistada kala, lõikuda ja puhastada köögiviljad. Ootasin kuni tulid mõnusad söed ja sätisin filee restile, ma ei kasutanud fooliumit, kuna need nuumkalad on nii rammusad, mulle meeldis see idee, et see rasv, mis sütele kukub maitsestaks seda fileed mõnusa grillimekiga. Muidu kui fooliumis, siis ta haudub seal lihtsalt pehmeks omas rasvas.
Igatahes, enne loomulikult põletasin resti tule peal puhtaks ja nühkisin traatharjaga täitsa puhtaks. Minul filee igatahes absull kinni ei jäänud. Keerasin ka lõpus teistpidi, et mõlemad pooled oleks grillitud ja seest selline mõnusalt mahlane ja pehme. Ajaliselt ma ei oska öelda kaua kulus, kui nahk oli krõbe, siis keerasin korra ümber (kasutasin kahte suurt spaatlit) ja siis lasin teiselt poolt ka pisut, suhteliselt kiiresti valmiv. Siis ehk ei ole vaja keerata kui grillil on kaas, ei saanud ise seda katsetada, kuna mul puudus kaas. Panin köögiviljad samaaegselt kui kala, kuid tõstsin neid mööda resti edasi ja tagasi, sest mõnes kohas on kuumem ja teises külmem jne. Ma eraldi köögivilju ei maitsestanud, sest jälle ma saan soiguda, et see grillimaik on ise juba piisavalt hea, paprika kaotab oma ülevoolava toore maigu ja suvikõrvits muutub lihtsalt nii mõnusalt mahlaseks ja magusaks. Loomulikult eelistuse asi. Kui kala on restilt maas ja saab söömisega alustada, siis on mõnus lasta üks sorts sidrunimahla üle kala, see sobib väga hästi.

Sunday, May 1, 2016

Röstitud rabarberikreemiga Pavlova

Väga kerge ja suvine magustoit, mida saab rikastada igasuguste kohalike aga miks ka mitte, mõningate eksootilisemate puuviljadega. Seda magustoitu on ka põnev süüa, magus krõbe pealispind, sees nätske pehme sisu, midagi happelist juurde ja ongi olemas midagi erilist ent lihtsat. Koguseliselt jätkub kuuele sööjale. Kui on seda magustoitu ruttu vaja, siis saab beseed teha valmis päev enne, jahutada ja õhukindlasse karpi panna, enne serveerimist siis ainult vaja teha kreem ja voila.

Vaja on:
3 suuremat munavalget
150 g tuhksuhkurt
pisut maisitärklist ahjupannile
1,5 tl maisitärklist + 1 spl suhkurt omavahel segada
1 tl vanillikaunapastat
2 tl valge veini äädikat
400 g rabarberit
pisut võid
3 spl suhkurt
1-2 spl mett
200 - 300 ml 10% hapukoort või maitsestamata jogurtit (kogus oleneb enda eelistusest, millist tekstuuri kreemi tahetakse)

Kuumuta ahi 140 kraadini. Säti valmis ahjuplaat ja küpsetuspaber sinna peale. Raputa pisut maisitärklist nendele kuuele kohale kuhu kavatsed beseed pritskotist lasta. Sega omavahel kokku maisitärklis ja suhkur, pane kõrvale. Kaalu välja ka suhkur. Nüüd kui ettevalmistused on tehtud, hakka munavalgeid tugevaks vahuks vahustama. Kui ta on juba tihkem ja suhteliselt palju õhku sisse vahustatud, lisa supilusika kaupa tuhksuhkur, besee peaks muutuma tihkeks ja läikivaks. Lisa ennist omavahel kokku segatud maisitärklis ja suhkur, vahusta edasi, lisa pisut vanillikaunapastat, vahusta edasi, viimasena äädikas, vahusta korra veel läbi ja siis on kõik, besee peaks olema tihke ja läikiv. Nüüd on vaja pritskotti, mina kasutasin sakilist otsikut, sest lihtsalt tahtsin. Tõsta segu kotti ja läheb pritsimiseks. Mina ei ole eriline proff selle pritskotiga, aga tehtud nad said kuidagi. Eesmärk on teha sellised kausikesed, ääred pisut kõrgemad.

Kui 6 tükki on pritsitud siis lähevad nad ahju umbes 45-50 minutit, kuni besee on pealt kõva ja krõbe.













Sel ajal võid valmis võitada ahjupanni, kuhu peale lähevad rabarberid ja suhkur. Kui besee küpsetusaeg on läbi, siis ma keerasin kuumuse nulli ja jätsin nad natukeseks ajaks ahju, siis tegin ahjuukse praokile ja jätsin nad ikka sinna veel natukeseks, siis tõstsin nad jahtuma. Kui nad jäävad lihtsalt tuppa õhu kätte, siis nad imavad niiskuse sisse ja ei ole enam seda mõnusalt tekstuuride vaheldust. Kui beseed on lõpuks ahjust välja saanud, siis kruti ahi 200 kraadi juurde ja pane suhkruga segatud rabarberid ahju. Küpseta umbes 20 minutit. Kui on valmis, pane rabarber kaussi, sega juurde mesi ja jäta pisut aega jahtuma. Kui on juba mõnusalt jahtunud, siis lisa juurde hapukoor. Sega läbi ja täida laevukesed piisava kogusega. Võib teha suure torni või igale ühele serveerida oma laevuke :). Kaunistasin ainsate söödavate lilledega, mis praegu õues on - nurmenukkudega.

Minu jaoks on see magustoit täpselt tasakaalus, kuid ma eelistan ka pisut hapukamaid torte ja kooke, nii et kellele tundub, et koonerdasin suhkruga, siis aga palun, juurde saab alati panna :).