Friday, August 26, 2016

Ürdivõid

Korilase elu on ikka praegusel aastaajal eriti raske, kõik värske ja oma kasvatatud tahaks talveks tallele panna. Tööd on palju ja ideed peavad kiirelt liikuma. Seega panen mina oma aia ürdid võisse ja sügavkülma. Talvel või üldse pimedamal ajal suureneb (vähemalt meie peres) leibade ja saiade ise küpsetamine, mõnus tükike ürdivõid on nagu täpp i peal. Ürdivõid saab ka väga edukalt kuuma lihatüki peale panna ja koheselt serveerida. Kuumus paneb ürdivõi elama, kasvõi mõni pime hommik praadida endale ürdivõi sees muna, eriti mõnus :).

Nagu näha, siis ma tegin kolme erinevat sorti võid. Tundes ennast, siis ma tean mis ürtide-kombosid mul söögitegemiseks vaja läheb, igaüks võib enda maitse või tahtmise järgi teha omad valikud. Küüslauku lisasin kõikidesse (lihtsalt erinevad kogused).





Vaja on:
Uluk-
500 g võid
sidrun-tüümiani
rosmariini
2 küüslauguküünt
soola

Kõige olulisem on võtta kasvõi päev varem välja või, et ta oleks täiesti pehme, muidu on neid suhteliselt võimatu teha. Siis noppida ja korjata ürdid, hakkida ja segada võiga segi, lisada ka kindlasti soola (või hoopiski soolakristalle), või kes on eriti kaval, kasutada soolast võid. Variante on tõesti palju. Kuna ulukiliha on mõnusa metsa ja vabaduse maitsega, siis talle sobivad väga hästi tugevamaitselised rosmariin ja küüslauk, lisasin ka sidrun-tüümiani mis annab sellist värskust ja hapukust juurde. Seda segu saab väga edukalt ka lambalihale kasutada, kuna tal on ka selline spetsiifiline maitse, mida need tugevad ürdid toetavad.
Siis rullida või kilesse ja sügavkülma, kirjuta ka peale, pärast muidu on segadus.

Vaja on:
Aasia-
500 g võid
4 tšillit
4 küüslauguküünt
soola

Kõik koostisosad hakkida ja segada võiga, lisa ka sool. Kuna minul kasvavad tšillid endal kasvuhoones, siis ma tean nende vürtsi ja maitset, poeomadega on alati keerulisem. Mina tšillidelt ei eemaldanud seemneid, sest ma ei tahtnud kuna ma olen väga suur vürtsi sõber ja talvel on teda eriti paslik süüa. Ma kasutan tšillit ja küüslauku peaaegu igas toidus, seega mul kulub seda võid palju.

Oleksin siia tahtnud lisada ka koriandri lehti (nii värvi kui maitse pärast), kuid paar aastat tagasi Vietnamis reisides, sain ma sealt üledoosi ja pole suutnud teda eriti süüa, kuid viimasel ajal olen sellest üle saanud, nii et järgmine aasta külvan teda ka kindlasti omale aeda.
Samamoodi siis segu kilesse rullida, peale kirjutada mis sees on ja sügavkülma panna.

Vaja on:
Vahemeri-
500 g võid
basiilikut
oreganot
tüümiani
1 küüslauguküüs
soola

Kõik koostisosad hakkida ja segada võiga, lisada ka sool. See on kindlasti nendest kolmest kõige mahedam, mõnusat vahemere hõngu on tunda, sobib kindlasti pastadele, veiselihale igasugustele munatoitudele ja kindlasti värsketele saiadele, leibadele, karaskitele. Võimalus on ka ürdivõi lihtsalt pannil ära sulatada ja ongi olemas maitsekas võikaste, mida kuskile lihale või salatile peale niristada.
Samamoodi siis segu kilesse panna, kokku rullida ja peale kirjutada mis sees on, ning sügavkülma ta läkski.


Eelmise aasta pitsamaitseaine varu on juba otsakorral, uued ürdid lähevad kuivama.
Kuna juba ürditeema on täies hoos ja ma olen seda sõna selles postituses nii palju kirjutanud, siis ma lihtsalt veel sujuvalt jätkan.
Mulle meeldib ka teha enda pitsamaitseainet, mis tegelikult on poe omaga sarnane, aga lihtsalt parem, värskem ja ilmselgelt odavam. Selleks tuleb kuivatada basiilik, tüümian ja oregano, tuleb arvestada, et kuivades ürdid tõmbuvad eriti kokku, nii et pane ikka rohkem kuivama. Siis kui nad on kuivanud (täiesti kuivad, nii et krõbisevad peos), siis ma olen nad ära uhmerdanud ja purki pistnud. Kuivama olen pannud terved ürdid, aga kui nad on ära kuivanud, siis ma eemaldan puitunud varred ja uhmerdan ainult lehed ja pehmemad varred.

Ja veel.
Piparmünti mulle kuivatada ei meeldi, tema ma panin koos varte ja õitega suurde karpi ja sügavkülma, kuna tal on siis paremad omadused ja ka parem maitse. Saab edukalt talvel teha teed või mojitot, mida iganes põnevat, kuivatatud piparmünt on minu jaoks mõttetum kui sügavkülmutatud :).


Saturday, August 20, 2016

Kringel - keedukreemi ja rosinatega

Täna on Eestile üks oluline tähtpäev, mida tuleks tähistada, lisaks on meie peres veel üks oluline päev, nimelt 33 aastat tagasi abiellusid mu ema ja isa, andis ikka kuupäeva valida, mis hiljem riigipühaks muutus :). Selle kõige puhul tegin ühe kringli, korraliku, magusa, täidist täis kringli. Loomulikult on kringli juures oluline, et ei tuleks välja kuiv ja kõva rosinasai, olen selliseid kringleid söönud ja jäävad ainult kurku kinni. Kuna see kringel on ülimahlane, siis pisut selle all kannatab väljanägemine, ma ei tee taigent nii kõva (lisan vähem jahu) ja panen vanakooli keedukreemi täidist nii palju kui mahub. Aga oluline on maitse ja pehmus, need on olemas :).

Vaja on:
30 g presspärmi
50 g suhkrut
250 ml piima
440-470 g jahu
1 muna
0,5 tl soola
3 tera kardemoni
100 g pehmet võid
2,5 peotäit rosinaid
portveini või mingit muud alkoholi
kaneeli - nii et mustab
1 muna määrimiseks

Kõigepealt tuleks välja võtta või (kui ta on külmkapis), sest on hiljem vaja pehmet võid. Järgmisena tuleks likku panna rosinad, mina kasutasin leotamiseks portveini, kuna ta oli mul olemas, ei soovita leotada vees, siis nad on eriti igava maitsega, sobib ka mingi liköör vms.

Pärm, 1 tl suhkrut, leige piim, pool jahukogusest
Siis tuleks liikuda edasi taigna tegemise juurde. Pärm kaussi, 1 tl suhkrut peale ja hõõruda vedelaks. Võtta kastrul ja soojendada piim, nii et piim oleks käesoe, kui on liiga kuum, sureb pärm, kui liiga jahe, siis tainas lihtsalt ei kerki, või on eriti uimane. Siis kaalu välja pool jahukogusest ja pane kõik kaussi kokku (pärm, suhkur, leige piim ja jahu). Sega segi, kata rätikuga ja lase kerkida kahekordseks, niikaua teeme keedukreemi valmis.

Keedukreem:
Vaja on:
250 ml piima
2 muna
200 g suhkrut
1 spl jahu
0,5 tl vanillikaunapastat

Munad, suhkur, külm piim, jahu
Võta kastrul ja vahusta munad suhkruga heledaks vahuks, lisa jahu ja külm piim ja mikserda korra veel, nii et kõik seguneks. Siis kuumuta segu, pidevalt sega vispliga ja jälgi, sest see paksenemine toimub äkki. Siis kui segu on valmis, lisa juurde vanillikaunapasta, sega läbi ja tõsta kuskile mujale kaussi jahtuma.

Valmis keedukreemile lisada vanillikaunapasta
Eelkerkinud taigen, vahustatud muna suhkruga, maitseained, ülejäänud jahukogus

Lisatud pehme või
Kui keedukreem on valma, siis tegeleme taignaga edasi. Selleks tuleks vahustada muna ja suhkur, see kallata eelkerkinud taignale peale, lisada maitseained (sool ja kardemon) ja segada kogu segu käega korralikult läbi, siis kui on tekkinud taignapall lisada pehme või ja sõtkuda veel edasi.


Lõpuks tekib selline plastiliini taoline taigen, ülipehme ja mõnus, kui seda ei teki, siis võib olla on jahu vähe (jahukogused võivad erineda, kuna munad võivad olla erineva suurusega), lisa vaikselt jahu, kuni tekib see õige konsistents.


Valmis rullimiseks

Siis ma võtan välja oma aluse, kus ma kõiki toredaid asju rullin ja hakkangi rullima. Ideaalne oleks saada nelinurkne kuju, aga ma ei viitsi kunagi rehkendada neid laiusi ja pikkusi. Ühesõnaga, on ta mul nagu ta on ja jätkame :D.
Kui on tainas laiali rullitud, siis mina esimese asjana panen kaneeli, nii et on pandud, kes ei ole kaneeli sõber, ei pea nii palju panema. Siis tuleks kurnata rosinad ja neid jahus veeretada. Siis tuleks tainas lõigata neljaks, kasutasin isegi joonlauda, silm ei seleta mul täpsust. Ja siis pole muud kunsti kui jaotada allaserva rosinad, keedukreem ja kokku rullida.


Kaks väiksemat taignariba panin omavahel põimingusse ja suured omavahel. Siis tuleks võtta ahjupann ja võiga kokku määrida/või kasutada küpsetuspaberit. Siis transportida pool kringlit ja pool kringlit pannile ja siis seal nad omavahel kokku põimida. Sellest on savi, et keedukreem välja piilub või mõni rosin kuskile kukub, kuna voolama ei hakka siit miski, sellepärast keedukreemi sisu ongi geniaalne :).
Vahetult enne ahju minekut, määrida lahtiklopitud munaga
Kui kringel on pannil, tuleks panna ahi sooja 200 kraadi juurde. Kui kuumus on saavutatud, on kringel jõudnud pannil piisavalt kerkida. Vahetult enne ahju panekut tuleks määrida lahtiklopitud munaga. Küpsetamisaeg oli umbes 15 minutit, oleneb ahjust ja kõigest muust, tuleb ise ikka jälgida ja kainet mõistust hoida, kui on ikka pruun varem, tuleks välja võtta.

Igatahes, kui ta küpseb, on aeg teha ka šokolaadiglasuur, mul abikaasa ütles, et ilma glasuurita ei ole mingi õige kringel, seega teeme selle ka ruttu valmis.


Šokolaadiglasuur:
Vaja on:
75 g tuhksuhkrut
2 tl kakaod
1 spl piima
15 g võid

Suhkur ja kakao sõeluda kaussi (ma ei viitsinud sõeluda ja ei juhtunud ka midagi hullu sellest), siis kastrulisse panna piim ja või, kuumutada, lisada tuhksuhkru-kakao segu ja segada, kuni on ühtlane. Siis panna kuskile ootele ja jälgida kringlit.

Kui kringel on valmis võib kohe glasuuri peale valada ja jahtuma jätta, glasuur valgub mõnusalt vahedesse ja pragudesse. Meil jahtus umbes 15 min, siis lõime hambad sisse ja sõime mis mühises. Minule piisas ühest tükist, sest oli olemas kõik, mida ühelt kringlilt ootad, ei pea sööma hunnikute kaupa, et tekiks küllastustunne.

Mõnus, palju palju õnne meile kõigile :)!

Monday, August 15, 2016

Oma melon ja arbuus + kiire jäätis

Eestimaa suvi on küll lühike, kuid on võimalik küpseks saada ka eksootilisematel viljadel. Uskumatu aga tõsi ja milline magusus neis veel sees on!!! Poepuuviljad korjatakse tihti ära pooltoorelt ning järelvalmides ei ole nad head, vaid kurvad ja kibedad. Ma saan aru, et mu õnn on üürike, kuna neid sealt kasvuhoonest ei tule lõpmatult, kuid praegu olen ma küll seitsmendas taevas :).
Lisandiks tegin jäätise, mis ei ole küll päris traditsiooniline kokaraamatu  JÄÄTIS, kuna mul see jäätisemasin puudub (ja ei kavatsegi teda osta), ei hakanud ma üldse päris jäätise tegemisega jamama. Aga ta on mõnus, vähesemate koostisosadega ja võib sööja isegi ära petta :).

Vaja on:
0,5 purki kondenspiima (u 180 g)
1 tl vanillikaunapastat (või päris vanillikauna kasutada, ilus kui vanilliseemned jäätise sees on)
1 laimikoor
0,5 laimimahla
400 ml vahukoort (külma, ära hoia soojas, ei lähe nii hästi vahtu muidu)


Kõigepealt siis kondenspiim kaussi kaaluda, sinna lisada siis meelepäraseid maitseid, mina lisasin vanillikaunapastat ja laimikoort/mahla, mis annavad värskust. Aga mida iganes teil kodus leidub ja maitseb, võib sinna juurde lisada, et teha jäätis omapärasemaks.
Kondenspiim, vanillikaunapasta, lamikoor ja mahl





Siis teises kausis vahustada vahukoor niikaua kuni tekivad pehmed tipud. Siis spaatliga lisada üks hunnik kondenspiima hulka ja segada alt üles, et segu jääks ikka mõnusalt õhuline.












Valmis segu (vabalt võib oma marju/moose juurde lisada)



Siis lisada järjest kogu vahukoore hunnik kondenspiima hulka ja ongi valmis.












Vorm peaks olema plekist, kasvõi leivavorm vms. Kogu segu sinna sisse, pealt ilusasti tasaseks ja siis küpsetuspaber veel peale, muidu võivad jääkristallid peale tekkida.

Sügavkülma minek








Siis sügavkülma, minul oli ta 4 tundi, ideaalne oleks 6 tundi. Jäätis üldse tuleks ära süüa 2 nädala jooksul.

Arbuusikesed







Vaja veel siis loomulikult oma kasvuhoone arbuusi ja melonit, kes on nii numpsikus suuruses ja valmivad suurel kiirusel. :)
Melonikesed










Wednesday, August 3, 2016

Munavõi + soolaliha + värske kartul

Kui oleks vaja välja valida mingi parim suve söök, ilma milleta ükski suvi läbi ei saa, siis on minu valik selle kombo peal. Vanasti söödi soolaliha metsikutes kogustes, kuna see oli parim viis liha säilitada. Nüüd see küll ei ole enam nii popp kui vanasti, kuid annab selle soola laksu, mida suvel kuumade ilmadega on eriti vaja. Mulle ikka väga soolaliha meeldib. Kellele mitte, siis võib liha asendada heeringaga, ka väga maitsev ja sobilik koos muna ja kartuliga.
Kes kardab et ampsud jäävad kuivaks, võib juurde võtta hapukoort.

Vaja on:
10 muna
100 g soolast võid
50 g magedat võid
paljupalju maitserohelist (kasutasin tilli ja kuna sibulapealsed on juba väsinud, siis asendab põllul kasvava porrulaugu pehme latv teda)
sool;pipar (soola mitte väga palju panna)
1 pakk soolaliha (u 500 g)
värsket kartulit

Kõigepealt siis võtta välja külmkapist munad ja või. Munad keema panna ja nagu ikka, külma vette, kui keema läheb hakkad aega arvestama, siia sobivad 10 minuti muna tekstuur. Või las lihtsalt olla nii kaua toatemperatuuril kui aega on. Siis lähen mina põllule ja võtan väikse ämbritäie kartuleid. Siis toas panen poti koos veega keema, sest värske kartul on vitamiine täis, seega tuleks ta panna keevasse vette, siis jäävad toitained sisse. Vana kartul tuleks panna külma vette ja siis keema lasta, sest temas on juba ladestunud mitte nii head ained, mis võiksid vette välja keeda.
Mõnusalt läbikasvanud
Igatahes, siis tuleks lõigata lahti soolaliha, poes tuleks valida selline tükk mis on mõnusalt läbikasvanud, nagu mul joppas. Siis lõigata nii õhukesed viilud kui saad, siis nad küpsevad rutem ja jäävad krõbedaks. Praadides mina rasvainet ei kasuta (ilmselgelt). Liigse rasva liha praadimise vahepeal lihtsalt valan koerakaussi ja loomulikult praen liha mitmes jaos, muidu hakkab kõik hauduma. Kauss kuhu sa praeliha paned, võiks olla vooderdatud köögipaberiga, see imab veel tilkuva rasva endasse ja ei hangu liha külge.
Krõbe soolaliha, ideaalne suvel :)




Kartul vaikselt keeb, liha on praetud, siis tegelen edasi munavõiga. Munad teen peos kahvliga katki, mingit erilist kunsti pole, ei pea kõik tükid ühesuurused olema. Siis segan käega või ja muna läbi, lisan tilli ja porrulauku, pisut soola ja pipart, segan korra veel ja valmis ta ongi.
Selleks ajaks peaks kartul pehme olema, kurna ja hakkagi sööma.


Muna, või, till ja porrulauk