Friday, August 26, 2016

Ürdivõid

Korilase elu on ikka praegusel aastaajal eriti raske, kõik värske ja oma kasvatatud tahaks talveks tallele panna. Tööd on palju ja ideed peavad kiirelt liikuma. Seega panen mina oma aia ürdid võisse ja sügavkülma. Talvel või üldse pimedamal ajal suureneb (vähemalt meie peres) leibade ja saiade ise küpsetamine, mõnus tükike ürdivõid on nagu täpp i peal. Ürdivõid saab ka väga edukalt kuuma lihatüki peale panna ja koheselt serveerida. Kuumus paneb ürdivõi elama, kasvõi mõni pime hommik praadida endale ürdivõi sees muna, eriti mõnus :).

Nagu näha, siis ma tegin kolme erinevat sorti võid. Tundes ennast, siis ma tean mis ürtide-kombosid mul söögitegemiseks vaja läheb, igaüks võib enda maitse või tahtmise järgi teha omad valikud. Küüslauku lisasin kõikidesse (lihtsalt erinevad kogused).





Vaja on:
Uluk-
500 g võid
sidrun-tüümiani
rosmariini
2 küüslauguküünt
soola

Kõige olulisem on võtta kasvõi päev varem välja või, et ta oleks täiesti pehme, muidu on neid suhteliselt võimatu teha. Siis noppida ja korjata ürdid, hakkida ja segada võiga segi, lisada ka kindlasti soola (või hoopiski soolakristalle), või kes on eriti kaval, kasutada soolast võid. Variante on tõesti palju. Kuna ulukiliha on mõnusa metsa ja vabaduse maitsega, siis talle sobivad väga hästi tugevamaitselised rosmariin ja küüslauk, lisasin ka sidrun-tüümiani mis annab sellist värskust ja hapukust juurde. Seda segu saab väga edukalt ka lambalihale kasutada, kuna tal on ka selline spetsiifiline maitse, mida need tugevad ürdid toetavad.
Siis rullida või kilesse ja sügavkülma, kirjuta ka peale, pärast muidu on segadus.

Vaja on:
Aasia-
500 g võid
4 tšillit
4 küüslauguküünt
soola

Kõik koostisosad hakkida ja segada võiga, lisa ka sool. Kuna minul kasvavad tšillid endal kasvuhoones, siis ma tean nende vürtsi ja maitset, poeomadega on alati keerulisem. Mina tšillidelt ei eemaldanud seemneid, sest ma ei tahtnud kuna ma olen väga suur vürtsi sõber ja talvel on teda eriti paslik süüa. Ma kasutan tšillit ja küüslauku peaaegu igas toidus, seega mul kulub seda võid palju.

Oleksin siia tahtnud lisada ka koriandri lehti (nii värvi kui maitse pärast), kuid paar aastat tagasi Vietnamis reisides, sain ma sealt üledoosi ja pole suutnud teda eriti süüa, kuid viimasel ajal olen sellest üle saanud, nii et järgmine aasta külvan teda ka kindlasti omale aeda.
Samamoodi siis segu kilesse rullida, peale kirjutada mis sees on ja sügavkülma panna.

Vaja on:
Vahemeri-
500 g võid
basiilikut
oreganot
tüümiani
1 küüslauguküüs
soola

Kõik koostisosad hakkida ja segada võiga, lisada ka sool. See on kindlasti nendest kolmest kõige mahedam, mõnusat vahemere hõngu on tunda, sobib kindlasti pastadele, veiselihale igasugustele munatoitudele ja kindlasti värsketele saiadele, leibadele, karaskitele. Võimalus on ka ürdivõi lihtsalt pannil ära sulatada ja ongi olemas maitsekas võikaste, mida kuskile lihale või salatile peale niristada.
Samamoodi siis segu kilesse panna, kokku rullida ja peale kirjutada mis sees on, ning sügavkülma ta läkski.


Eelmise aasta pitsamaitseaine varu on juba otsakorral, uued ürdid lähevad kuivama.
Kuna juba ürditeema on täies hoos ja ma olen seda sõna selles postituses nii palju kirjutanud, siis ma lihtsalt veel sujuvalt jätkan.
Mulle meeldib ka teha enda pitsamaitseainet, mis tegelikult on poe omaga sarnane, aga lihtsalt parem, värskem ja ilmselgelt odavam. Selleks tuleb kuivatada basiilik, tüümian ja oregano, tuleb arvestada, et kuivades ürdid tõmbuvad eriti kokku, nii et pane ikka rohkem kuivama. Siis kui nad on kuivanud (täiesti kuivad, nii et krõbisevad peos), siis ma olen nad ära uhmerdanud ja purki pistnud. Kuivama olen pannud terved ürdid, aga kui nad on ära kuivanud, siis ma eemaldan puitunud varred ja uhmerdan ainult lehed ja pehmemad varred.

Ja veel.
Piparmünti mulle kuivatada ei meeldi, tema ma panin koos varte ja õitega suurde karpi ja sügavkülma, kuna tal on siis paremad omadused ja ka parem maitse. Saab edukalt talvel teha teed või mojitot, mida iganes põnevat, kuivatatud piparmünt on minu jaoks mõttetum kui sügavkülmutatud :).


No comments:

Post a Comment