Friday, October 28, 2016

Ahjukoha + brokkoli

Ahjus küpsetatud terved kalad on alati mahlased ja maitsvad, kuna nad ei kuiva nii ruttu ära kui fileeritud tükid. Minu arust ahjukalaga mingit suurt kunsti pole, lihtsuses peitub võlu, nii et pisut soola ja muid maitseid ning valmis. Kuna koha on väherasvane valge kala, siis ma annan rammusust juurde võiga. Kasutan ka sügavkülmutatud tilli, pisut sidrunit ja veini. Kõrvale teen mõnusalt krõmpsuva küüslauguse brokkoli mis sobib kala juurde nii värvipoolest kui ka oma magusa maitsega.

Vaja on:
1 terve koha (eemaldatud soomused, lõpused ja uimed)
3 spl sügavkülmutatud tilli 
u 100 g võid
soola
pisut sidrunit
sorts valget veini
1 brokkoli
2 küüslauguküünt
võid ja õli praadimiseks

Kõhuõõnes till, või, sool, pisut sidrunit
Kõigepealt siis kala puhastada, kui see on tehtud siis kõhuõõnde panna till, pisut sidrunit, pool võikogusest ja soola nii kala sisse kui mõlemale poole peale. Siis ahi kuumenema 180 kraadi juurde. Kui ahi on temperatuuri saavutanud, siis kala ahju, kokku kulus mul umbes 40 minutit, oleneb kala suurusest, keskmine aeg on seal 35-45 minuti vahel.
Blanšeeritud brokkoli
Siis teen mina kõrvale brokkolit, kuna ta oli mul olemas ja minule ta meeldib, ta on millegi pärast põlu all, et üks hullemaid köögivilju, aga minu arust jättes ta krõmpsuks ja lisades juurde maitseid, on ta üks mõnusamaid praelisandeid. Loomulikult kui ta halliks keeb ja maitsetu on, siis egas keegi teda vabatahtlikult süüa taha.
Brokkoli jaoks tuleks kõigepealt keema panna vesi (ja lisada soola), et me saaks ta ära blanšeerida (see tähendab et panna produkt keevasse vetta, keeta 1-2 minutit, kohe ära kurnata ja külma veega üle lasta, et küpsemine lõpeks). See aitab ka brokkoli värvi ja toitaineid säilitada.
Siis ma jätsin ta sõelale nõrguma ja koorisin küüslauguküüned ära, kuid brokkoli lõplikult teen valmis alles siis kui kala on ahjust väljas, siis on hea koos soojalt neid serveerida.
Valmis kalake ja parima maitsega pannimahl
Kui kala on umbes 10 min ahjus olnud, siis ma lisan ülejäänud või koguse ja sortsu valget veini (kindlasti tuleb kasutada head ja kvaliteetset veini, kuna küpsemisel võib halb vein kogu roa ära rikkuda), mina kasutasin kuiva valget "Valge sõstra" käsitööveini, mis sobis siia kala juurde nagu rusikas silmaauku, mõnusalt hapukas ja särtsakas. Või ja vein koguvad kokku kogu kalamahla, mis on pannile nõrgunud ja seob ta kastmeks, mina kasutan alati kõik pannimahlad ära, kuna need on ülimaitsvad.
Kui kala on valmis, siis ma tõstan ta välja jahtuma ja tegelen edasi brokkoliga. Selleks panen pannile pisut võid ja pisut õli, purustan küüslaugupressiga sinna sisse kaks küüslauku, juba see lõhnab nii hästi, siis lisan sinna eelnevalt blanšeeritud brokkoli ja praen ta pisut läbi, et kõik need mõnusad küüslaugutükid neile külge hakkaks (2-3 min).
Siis pole muud kui panna kala vaagnale, brokkoli ümber ja pannimahlad kastrulisse, et igaüks saaks endale ka kastet lisada. :)


Kui tervet kala ei viitsi teha või on ainult filee võimalus, siis kohafileedest tegin seda ilusat ja maitsvat rooga: http://maaneiu.blogspot.com.ee/2016/09/paneeritud-kohafilee.html





Thursday, October 27, 2016

Soolapulgad

Tegin siis soolapulki kahte moodi, ühed riivjuustuga teised köömnetega, kuna köömne tugev maik ei meeldi kõigile. Soolapulgad üldse on minu arust kõige paremad soolased küpsised ja ise tehes on nad eriti head ja värsked. Tegemine keeruline ei ole, kuid tainas peab vahepeal tunnike külmikus olema, nii et ajaliselt neid turbo-kiirusel ei saa.

Vaja on:
355 g nisujahu
13 g lahtiklopitud muna
212 g võid
25 g suhkrut
8 g soola
50 g vett
peopõhjatäis köömneid
peotäis riivjuustu
määrimiseks õli

Kõigepealt siis kaussi kõik komponendid välja kaaluda, need grammid ei ole väga ümmargused, aga mina neid ei kavatsenudki ümardada, kuna just selle retseptiga tulevad nad välja nagu peaks.
Jahu, muna, või, suhkur, sool, vesi
Kui otsustad teha ainult ühte sorti soolapulki, siis on elu lihtsam, kaalud sinna komponentide hulka (kas siis köömne või juustu), mina tegin taigna valmis, jagasin kaheks ja alles siis segasin ühele juurde köömned ja teisele riivjuustu, rohkem tööd, aga mina ei loobu köömnetest ja teised eriti teda ei eelista, nii et nokk kinni saba lahti.
Kui on kaks pallikest tehtud, siis kilesse ja külmkappi üheks tunniks.
Valmis minema tunniks külmkappi




Vaatasin, et mõned puistavad ka hiljem peale kas siis riivjuustu või köömneid, aga mulle meeldib sisse segada, kuna maitse on parem.

Kõik mõõduvälised tükid saavad uue võimaluse
Kui tund on möödas, siis ahi 210 kraadi juurde sooja ja tuleks tööpind pisut jahuga kokku määrida ning hakata rullima (mul millegi pärast on köömnetaigen alati pehmem ja juustutaigen kõvem). Rullida tuleb rahulikult, kuna tainas on väga mure. Paksus ja pikkus on igaühe enda otsustada, mina tegin siis sellised, kasutasin lainelist lõikajat, et jääks ilusad ääred. Kuna mul jällegi ei ole tainas rullitud nelinurkseks, siis need ääretükid, mis ei anna soolapulga mõõtu välja, teen omavahel uuesti palliks ja rullin uuesti. Siis küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile sättida nad ilusti ritta, määrida ka igaüht pisut õlise pintsliga.
Enne ahju minekut, õliga pintseldatud










Küpsetusaeg oleneb soolapulkade paksusest aga ta jääb kindlasti 5-10 minuti vahele, mul olid umbes 7-8 minutit, mina katsusin sõrmega kui pealt on kõva ja põhi pisut pruunikas.
Las nad natuke jahtuvad ja võibki asuda nosima.
Nad küll ei ole mingi tervislik alternatiiv krõpsudele või muudele soolastele snäksidele, aga ise tehtud - hästi tehtud! :)






Tuesday, October 25, 2016

Põdramaksa pasteet

Mul on ikka vedanud jahimeestest sõpradega, kes võimaldavad mul eriti värskest toorainest süüa teha. Saime siis suure põdramaksa ja mis seal muud, kui teeme pasteediks. Ennem olen ma teinud metsseamaksast pasteeti ja tegelikult on laias laastus tegemine sama, ei lisa me pekki ega metsikutes kogustes võid, vaid palju köögivilju.  Nii meile meeldib ja nii me teeme :)

Vaja on:
3,5 kilo puhastatud maksa
6 porgandit
4-5 sibulat
4 loorberilehte
peopõhjatäis musta terapipart
panniloputusvett + keevat vett
sorts konjakit
muskaatpähklit
sool;pipar

Kuna maks oli nii suur, kulus mul ainuüksi puhastamisele üle tunni, aga see on seda väärt. Kõigepealt tulekski eemaldada kõik kelmed ja üleüldse kõik mis ei ole maksa värvi, eesmärk on saada kaussi puhas ja tumepruun tükeldatud maks. Tükid ma tegin suhteliselt suured.
Puhastamata maks
Puhastatud tükeldatud maks
Praetud ja pisut soola lisatud
Siis tuleks maks läbi praadida ja lisada ka soola, siis on hiljem lihtsam maitsed paika saada. Praadides ei küpsetanud teda täiesti läbi, sest ta läheb hiljem veel keema, see aitab vältida maksa kummiks muutumist.

Kui maks on praetud ja kaussi tõstetud, siis lisa  pannile natuke vett ja need maksamahlad saame hiljem ära kasutada.
Siis tuleb ettevalmistada köögiviljad, koorida ja suhteliselt suured tükid lõigata. Pott tulele, pisut õli ja madalal kuumusel praed nad potipõhjas läbi, lisa ka loorber ja terapipar. Kui sibul on juba klaasjas, võib lisada panniloputusvett ja tavalist vett, et kataks köögiviljad. Porgand on see kes peab pehmeks minema, kui ta on, siis saab juurde lisada praetud maksa ja veel nii palju keevat vett, et maks on peaaegu kaetud. Siis lasta podiseda umbes 15-20 minutit.
Köögiviljad, panniloputusvesi, vesi, praetud maks
Kui maks on mõnusalt küps siis tuleks natuke segu maha jahutada, enne kui läbi hakklihamasina ajame.
Pisut aurav on okei, maksatükke ja köögivilju hakklihamasinasse sisse pannes, otsi üles ka loorber ja võta välja, terapipar lase julgelt läbi. Me lasime segu kaks korda läbi, sest siis on pasteedil mõnus tekstuur. Kui on kaks korda läbi lastud, on konsistentsi ja maitse lõpp-viimistlus aeg.
Ja läbi hakklihamasina 
Meie lisasime kogu puljongi segu (kus maks sees küpses) pasteedile, sest seal oli sees nii hea maitse ja maks imeb endasse palju vedelikku, meile meeldib kui on pehme pasteet. Siis kui konsistents on paigas, lisasime riivitud muskaatpähklit, mis annab sellise hõrgu aroomi ja ka konjakit, mis lisab mingi erilise lõhna. Konjakit nii palju kindlasti panna ei tohi, et teda tunda on, ta peab kuskil lihtsalt aimatav olema. Ja loomulikult viimased soola-pipra lisamised, vaikselt lisad ja segad, et üle ei maitsestaks, sest juurde saab alati lisada.
Kuna pasteet on väga rikkalik, sobib minu arust alati juurde tükike oma marineeritud hapukurki, mis tasakaalustab eriti mõnusalt. :)

Siit leiab sarnase metsseamaksa-pasteedi tegemise: http://maaneiu.blogspot.com.ee/2016/01/metssea-maksa-sudame-pasteet.html











Sunday, October 16, 2016

Kartulikotletid

Kellel meist ei ole jäänud üle eelmisel päeval keedetud kartuleid, tavaliselt on esimene mõte nad ära praadida ja lihtsalt ära süüa, kuid saab ka uhkemalt. Kartulikotletid on geniaalsed, kuna saab lisaks keedukartulile ära kasutada veel mis iganes külmkapis üle on. Mina tegin lihavaba versiooni ja tuli välja selline.

Vaja on:
u 8 keedetud külma kartulit
peotäis parmesani (või mis iganes meelepärast juustu)
2 muna
2 küüslauguküünt
tüümiani
sool;pipar
võid ja õli praadimiseks

Kõik komponendid potis
Kõigepealt kartulid puruks tampida pudrunuiaga, mina mingit masinat ei kasutanud (kuna kartul läheb nii kiirelt liimiks) kuid mul jäid ka mõned suuremad kartulitükid segu sisse, aga mind ega mu famiiliat see ei häirinud. Siis riivisin parmesani, lõin sisse munad, tüümiani, purustatud küüslaugud ja lisasin soola ja pipart, segasin segu kätega läbi. Kui tekib selline pall, et ta hoiab end koos, siis võib hakata kotlette vorpima. Mis iganes suurus ja kuju neile anda, on igaühe enda fantaasia.
Valmis praadimiseks
Siis läheb praadimiseks, kasutasin nii võid kui õli, kuna või läheb üksi kõrgemal temparatuuril kärssama, siis õli aitab asja kontrolli all hoida. Aga või annab sellist mõnusat rammusust ja maitset juurde, et ilma temata minu arust ei saa.
Siis praed mõlemalt poolt, kuni on ilus kuldne ja valmis ta ongi.
Kas siis süüa iseseisva einena, kõrvale pisut hapukoort ja tomatit või asendada täielikult tavaline kartul ja teha kõrvale lihakaste vms, variante on tõesti palju, tuleb julgelt katsetada.
Sisse võib lisada näiteks: praesibulat, porrut, sinki, vorsti, topelt kogus juustu, praetud hakkliha, sinepit... :)



Thursday, October 13, 2016

Aasiapärane munasupp

Ebatavalisest välimusest hoolimata on see supp üks tõeline maitsepomm. Vahepeal pole tuju liha süüa kuid mõnikord söön liha 3 korda päevas, sest päevad ja isud ei ole vennad. Praegu ma lihast ei hooli, seega teen sellise mõnusa vürtsika supi, mis nii maitsemeeled kui kõhu lausa laulma panevad. Selle supi maitsed on väga puhtad ning liigseid kaloreid ka siin ei leidu :).

Vaja on:
5 kuivatatud šiitake seent (või muud sorti)
2 l kanapuljongit või vett (mul polnud ei kana ega temast tehtud puljongit, seega teen üleüldise poti-põhja puljonksi) 
1 pisike tšilli
2 küüslauguküünt
1 pisike sibul
pöidlasuurune ingveritükike
8-9 spl sojakastet
1-2 spl riisiäädikat
3 lahtiklopitud muna

Kõigepealt pool tundi enne suppi vamistamist, panen ma külma vette likku seened. Šiitake seentel on see umami maitse, mis on toidumaailmas väga hinnatud ja eriline. Ma seda kirjeldada ei oska, seda peab ise maitsma ja tundma, aga ta on väga mõnus :). 

Kuivatatud šiitake seened vees
Siis valmistan ette puljonksi (ei soovita puljongikuubikuid kasutada, kuna ta minu arust rikub maitse), selleks hakin hästi peeneks küüslaugu, sibula, tšilli ja ingveri, panen poti tulele ja lisan sinna pisut õli. Vahepeal panen veekannu vee keema. Kuumutan need komponendid läbi, mega hea ja aromaatne lõhn tuleb juba, siis lisan keeva vee ja lasen podiseda. Siis lõigun seentel ainult kübarad, jalad on nii kõvad ja ei lähegi pehmeks, et need tuleks minema visata, aga ära seda vedelikku kus seened leos olid ära viska, see läheb potti, aga mitte viimse tilgani, sest kausi põhja võib olla settinud mingit puru. Kui nad kõik on potis, lasen ma neil seal podiseda ja klopin lahti munad. Enne muna lisamist, maitsestan ma suppi, selleks lisan soja ja riisiäädikat, see et ma siia supilusika kogused panin, ei tähenda et neid pimesi usaldama peaks, ikka ise vahepeal maitsta kas on üldse veel vaja. Kui maitsed on paigas, siis tuleks sisse kallata peene nirena lahti klopitud muna, ise suppi segades ja siis paar minutit keeta. Ning valmis ta ongi, kaunistasin murulauguga, kuna rohelist sibulat enam ammu aiast ei saa ja sellepärast ma poodi ka minema ei hakka. 





Friday, October 7, 2016

Mahlane kõrvitsakeeks

Kuna on saadaval sügisannid, siis ei tee ma veel tavalist keeksi, mida saab talvel niikuinii teha, vaid teen mahlase kõrvitsakeeksi, kuhu panen vähem suhkrut ja võid kui tavalisse keeksi, kuna kõrvits annab mahlakust ja magusust juba ise. Kasutasin ka mõnusaid vürtse, mis andsid keeksile juurde pisut piparkoogise maitse, aga talv tulekul ja peabki vürtse sööma :).
PS! Kui eraldi ei viitsi maitseaineid lisada, sobib ka piparkoogimaitseaine, kus kõik head maitsed koos, olen umbes 2-3 tl pannud.
Ise olen kasutanud ka veel hiina 5-vürtsisegu mis annab keeksile eriti nüansirikka maitse (samuti 2-3 tl) :).

Vaja on:
100 g pruuni suhkrut
2 muna
100 g võid
500 g kõrvitsapüreed
300 g jahu
1 tl soodat
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl soola
1 kardemoni kupar (ise uhmerdades on eriti tugev ja hea lõhn)
0,5 tl ingveripulbrit
1 tl kaneelipulbrit
pisut muskaatpähklit (ise värskelt riivitud on väga hea)
Glasuuriks:
1 spl võid
1 spl kuhjaga fariinsuhkrut (või mis iganes sorti)
3 spl piima
röstitud kõrvitsaseemneid

Vedelad- ja kuivained, vaja vaid kokku segada
Kõigepealt siis kastrul kuuma ja sulata või. Pane ka ahi 175 kraadi juurde soojenema. Siis kausis mikserdada kohevaks vahuks munad, lisada suhkur, siis lisada pisut jahtunud või ja kõrvitsapüree (http://maaneiu.blogspot.com.ee/2016/09/korvitsapuree-purki.html), segada kõik veel korralikult läbi. Teise kaussi tuleks kaaluda kõik kuivained ja läbi segada, ehk siis jahu, sooda, küpsetuspulber, sool ja kõik vürtsid. Siis valmista ette keeksivorm ja määri võiga kokku, mida kitsam ja kõrgem, seda parem. Tegin teda alguses laiemas vormis ja ei tulnud nii numps.
Glasuuri komponendid kastrulis


Kui keeksivorm on võitatud siis kalla kuivained ja vedelad ained kokku, sega nii palju kui on vaja, ehk kui nad omavahel segunenud, on valmis, ära üle sega.
Soovituslikult tuleks panna kõige alumisele siinile, sest muidu ei pruugi ta alt ära küpseda ja võib selle aja peale pealt kõrbema minna (natuke ka minul jäi alt plönni, kuna ta oli eelviimasel siinil).
Valmis keeksike
Ahjus peaks või võiks ta olla 50-60 min, eks igaüks jälgib ja tunneb oma ahju. Kui on kahtlus, saab hambaorgiga keskele sisse surgata, kui on taignane, peaks veel küpsema, kui puhas, siis on valmis.
Vahetult enne valmimist, teen ma kastrulisse (kus ma enne võid sulatasin) glasuuri, selleks panen sinna või, suhkru ja piima, lasen keema ja võtan tulelt. Samal ajal röstin väikse panniga ka kõrvitsaseemned ära. Kui ahjust välja tuleb, lasin tal pisut vormis seista, siis võtsin ta välja ja panin restile jahtuma, kallasin üle glasuuriga ja raputasin peale seemneid.
See keeks on väga mahlane ja pehme, mõnusalt aromaatne ja maitsev :).






Tuesday, October 4, 2016

Kapsarullid

Ega lapsena ma neid ei söönud, ülikooli ajal ostsin külmutatud kujul poest ja ei suutnud neidki süüa, aga need mis on ise tehtud, on ülihead. Üleüldse on mul see kapsasöömine suurenenud, sest vanasti tundus mulle, et ainult keedeti maitsetut kapsast potis ja nii oligi aga tegelikult mida rohkem maitset lisad ja krõmpsuma ta jätad, seda maitsvam on. Tegin kapsarulle hulgim, kuna kõik mis ära ei sööda, läheb sügavkülma ja on hea mõni kiire õhtusöök välja võluda.

Vaja on:
1 suur kapsasapea
1,2 kilo metssea hakkliha
4 pisikest sibulat ehk 2 suurt
3 küüslauguküünt
peotäis tilli
1 tl sinepiseemneid
sool:pipar
võid
2-3 kulbitäit kapsakeeduvett

Kõigepealt tegin mina valmis hakkliha, poest ma ei osta, kuna ei saa kvaliteedis kindel olla, ise teha on aeganõudvam aga maitse on kordades parem.

Siis tuleb tegeleda kapsaga, lõigata juurika ümber nii sügavale kapsasse kui saad, hea oleks kui saaksid juurika kätte (mida mina ei saanud, kuna see oli liiiiga kõva). Siis panna ta soolaga maitsestatud vette keema, mul läks ikka päris kaua aega, kui esimene leht tahtis lahti tulla, eks see oleneb kapsa suurusest ja vanusest. Teda võib ka keerutada seal potis, et ülemine osa ja alumine osad mõlemad saaks kuuma.

Siis kui kapsas potis, puhastan ja lõigun ma sibula ja küüslaugu, ning praen või sees pehmeks. Lisan nad küpsel kujul hakklihale ja maitsestan julgelt soola ja pipraga, lisan ka peotäie tilli sügavkülmast. Kui pole maitsetes kindel, siis prae pisikene hakklihapallike pannil ära, saad maitsta kas on vaja veel midagi juurde või mitte.
Kui hakkliha on valmis, saab sättida sisse jällegi pisikese kapsarulli-liini. Alus kuhu paned kapsalehe pisut ajaks jahtuma, hakkliha kauss ja ahjupann, kuhu valmis rullid peale sätid. Kui esimene rull on valmis, võib ahju 200 kraadi juurde soojenema panna. Mina lõikasin ära selle paksu varre koha, sest see eriti ära ei küpse ja siis järjest hakkasingi neid täitma, suurtele (ehk siis välimistele) lehtedele panin rohkem hakkliha, sisemistele vähem. Täidis sees, küljed üksteise peale ja rullid kinni, liitumiskoha sättisin vastu panni, et lahti ei tuleks. Nii palju teed kui kapsast ja täidist jätkub. Mina kapsast väga pehmeks keeta ei lasknud, kuna niikuinii veel ahju minek, nii et kohe kui leht potis lahti tuli, ma ta välja võtsin, rullimise tegi pisut keerulisemaks aga kapsamaitse on parem.
Rullitud rullid
Läheb rullimiseks
Vahetult enne ahju panekut, panin ma igaleühele peale tükikese võid ja kallasin ka kapsakeeduvett 2-3 kulbitäit, et nad päris kuivalt ahju ei läheks, hiljem nad muidugi ajad ise ka vee välja. Umbes 30 min olid nad 200 kraadi juures ja siis 5-7 min panin neile grillrežiimi 230 kraadi, et pisut värvi peale saaks.
Kõrvale keetsin kartulit kapsakeeduvees (ei näinud pointi miks peaks ära viskama ja uue vee kuumutama) ja kapsarullide pannimahladest tegin tavalise jahukastme.
100 korda rohkem tegutsemist aga ka 100 korda maitsvamad kapsarullid kui poest sügavkülmutatud kujul. :)