Wednesday, November 30, 2016

Hapukapsas

Vanasti, kui polnud midagi kuskilt osta ega saada, toetas talvel meie esivanemate tervist hapukapsas, mis hoidis seedimise korras, tugevdas immuunsüsteemi ja aitas vältida skorbuuti (vitamiini vaegust). Hapukapsast on ka võimalik osta poest, kuid mina ei ole leidnud seda hea tükelduse, hea krõmpsu ja paraja hapukusega maitsvat kapsast (mõni on lausa kibe), seega pole muud kui tuleb ise teha. Me oleme viimased paar aastat kapsast ise hapendanud, kuna saab teha oma maitse järgi ja kuskil paremat ei leiagi. Tegemise mooduseid on väga palju erinevaid. Variante kuidas neid süüa on ka palju: toorelt, salatiks, supiks, praetult, koos lihaga hautatult. Happeline hapukapsakeskkond aitab kiiremini kõhus seedida/lagundada sealiha, sellepärast on neid aegade algusest koos söödud :).



Vaja on:
6 kg valget peakapsast (u kaks pead)
3 spl soola
3 spl köömneid




Kuna me teeme hapukapsast juba aastaid, siis on meil hangitud korralik kapsariiv ja kapsatünn. Kuid ilma nendeta saab ka, tuleb lihtsalt noale hagu anda ja hapnemiseks sobib ka tavaline köögipott (raskuseks tavaline taldrik ja 3 l vett täis purk). 






Ma riivisin kapsast kolmes jaos, siis tuli ta köömnete ja soolaga läbi muljuda, nii et kapsas hakkaks vett välja ajama, talvise kapsaga juhtub see suhteliselt kiiresti. 







Kolm potitäit läbi muljutud, panime siis kapsa tünni, raskus ja kaas peale ning jätsime ta 5-ks päevaks toatemperatuurile seisma. Vahepeal ta jõuab kõik vee välja ajada ja siis uuesti sisse tõmmata, me selle järgi umbes vaatame valmimist ja muidugi maitseme ka. Aeg millal kapsas on valmis, sõltub kogusest, toatemperatuurist, lisanditest, et ikka tuleb ise oma kapsast jälgida. 


Esimene muljumise sats





Soola ja köömnetega läbi muljutud







5 päeva hiljem oli meile hapusus ja maitse meeldiv, nii et protsessi lõpetamiseks panime kapsad purkidesse ja jahedasse, et nad enam edasi veel hapumaks ei kääriks. 
Kapsas potti ja algab ootamine (tuleb ka veel raskus peale)

Hapukapsa tegemine on lihtne ja odav, kuid teda ei saa ruttu, aga kui ta valmis on, siis on väga mõnus teda niisama süüa ja temast kõike muid toite valmistada. 




Hiljem võib juurde lisada suhkrut ja saab väga lihtsalt magus-hapu kapsad. Üleüldse võib kapsale lisada ükskõik mis meelepäraseid komponente, lugesin et mõned riivivad sisse õuna, mõni paneb õunad tervelt, mõni purustab sisse astelpajusid, kõige tavalisem on lisada riivitud porgandit, seda lisasin ma hapukapsale lihtsalt kaunistuseks, järgmine kord riivin sisse :). 

Mina söön igal juhul enne enda tehtud hapukapsast, kui neid imepäraseid värvilisi jogurteid ja lisandeid, mis peaksid seedimist soodustama, hapukapsa käärimisel tekkiv piimhape on oluliselt kasulikum ja ehedam kehal vastu võtta. Mulle meeldib :). 








Monday, November 28, 2016

Karaski pätsikesed

Karask on meie eestlaste üks rahvustoite, ma ei ole temast kunagi eriti midagi arvanud, kuni ma sain head kohupiima-odrajahu karaskit, mis lausa sulas suus, mitte ei hakanud kurku kinni ja olnud kuiv. Kuna seda saab vormis küpsetada, peaks tainas olema võimalikult pehme (vähese jahuga), siis tuleb küpsetis pehme. Tegin karaski pätsikesi, kuna mul polnud õige suurusega vormi, mingi mega-peenikest karaskit ma ka teha ei tahtnud, seega tegin sellised numpsikud. Küpsetamisaeg vähenes umbes 10 minuti võrra, seega algusest lõpuni said karaski pätsikesed valmis 20 minutiga :).
Ahjusoe küpsetis nõuab lausa võid endale peale, nüüd oli mul põhjus võtta välja augustis kokku keeratud ürdivõid, karaskile määrisin peale vahemere oma. Ürdivõid leiab siit : http://maaneiu.blogspot.com.ee/2016/08/urdivoid.html

Vaja on:
1 pakk ricotta kohupiima (200g)
200 g piima
1 muna
soola (u 1 tl ilma kuhjata)
1 spl mett
2 spl sulavõid
120 g odrajahu
60 g täistera-nisujahu
1 tl soodat

Jahud ja sooda-/-kohupiim, muna, sulavõi, piim, mesi, sool
Kõigepealt siis ahi 200 kraadi juurde soojenema. Järgmisena tuleks kastrulis ära sulatada või. Kui need tehtud, saab pihta hakata. Kõigepealt klopi lahti muna, siis lisa sinna kohupiim, sega segi, siis lisa piim, sega segi, järgmisena mesi (võib ka suhkruga asendada), sega segi, viimasena lisa juurde sulavõi ja ongi see segu valmis.
Võta teine kauss, kaalu sinna odrajahu ja nisujahu, lisa ka sooda, sega omavahel segi ja jäta ootele.
Nüüd tuleks ette valmistada vorm, mina võitasin oma muffinivormi ära, aga igaüks valib mis vormi ta tahab, lihtsalt mainin et kogus on suhteliselt väike ja suures vormis võib ta väga peenike tulla ja siis ta ei pruugi tulla nii mahlane ja pehme.
Igatahes, kui vorm on ettevalmistatud, tuleks muna-kohupiimasegule juurde lisada jahusegu, nii kaua tuleks segada kui on kõik ained ühtlustunud. Siis pole muud kunsti kui kallata tainas vormi ja ahju ta läkski. Kuna mina kasutasin muffinivormi siis küpsetamisaeg oli mul umbes 10 minutit, kui on vormis küpsetatav karask võib küpsemisaeg pikeneda. Pealt peaks ta mõnusalt pruunikas olema. Ahjust välja võttes lasin karaskil vormis pisut aega veel olla, siis tõstsin karaskid restile ja asusin kohe ürdivõiga teda nosima :).





Wednesday, November 23, 2016

Banaani smuuti lisadega

Smuutid on geniaalsed ja ülikiired viisid teha midagi maitsvat ja kasulikku. Sinna sisse võib panna põhimõtteliselt kõike mida sa ise tahad või mis kapis leidub (mul nagu näha leidusid sellised asjad). Välimus ei ole eriti apetiitne, aga maitse on väga mõnus, lisaks on banaan ise juba nii magus, et ei ole juurde vaja lisada suhkrut. Ideaalne vahepalaks või hommikusöögiks.

Vaja on:
2 banaani
1 peotäis sügavkülmutatud spinatit (suvel ise korjatud :)
4 tl kodust kirsikompotti
2 tl chia seemneid
2 tl superkakaopulbrit
0,5 tl kaneelipulbrit
vett - kogus oleneb kui vedelat või paksu smuutit tahetakse

Muud kunsti polegi, kui banaanidel koor maha ja anumasse, koos kõikide muude lisanditega. Soovitan smuutisi tehes alati oma isu ja tuju jälgida, kui tahaksid mõnda asja asendada siis palun, mida rohkem sa ennast kuulad, seda parem ta tuleb.
Chia seemned on üks maailma kuulsamaid supertoite, sisaldades kõike head sinu kehale. Terves kehas, terve vaim :).

Ja kui kohe pole banaani isu, või nad on juba liiga pruuniks/mustaks muutunud, on alati võimalus nad ära koorida ja sügavkülma panna, siis saab näiteks seda külma ja head magustoitu teha, jällegi ilma liigse suhkruta: http://maaneiu.blogspot.com.ee/2016/02/pehme-jaatis.html



Tuesday, November 15, 2016

Vürtsikas lillkapsa"riis"

Jällegi lihtne ja odav moodus kuidas rikastada oma toidulauda köögiviljadega. Öeldakse ju, et tuleb süüa 5 peotäit puu-köögi-juurvilju päevas, mul endal mõnikord tuleb nii välja, mõnikord mitte. Igatahes lillkapsa"riis" aitab seda eesmärki kiiremalt täita. Lisasin ka siia talvele kohaseid vürtse, mis aitavad sooja hoida ja haigustega võidelda. Seda rooga saab kas süüa iseseisva einena või mingi toidu lisandiks.


Vaja on:
0,5 suurt lillkapsast või 1 pisem
pöidlasuurune ingveritükk
2 küüslauguküünt
õli
2 tl sinepiseemneid
1 tl kurkumi
soola

Kõigepealt ma siis lõikasin lillkapsa pisemateks tükkideks ja lasin oma igivanas Moulinexis ta peeneks, mis käis jumala niuhti.

Järgmisena hakin hästi peeneks ingveri ja küüslauguküüned. Siis panen panni sooja ja lisan õli. Kui õli on kuum, panen pannile hakitud ingveri ja küüslaugu, praen neid pisut. Siis lisan sinepiseemned ja kurkumi, kuumas õlis võivad sinepiseemned hüpata, nii et ole ettevaatlik. Segan kõik korra veel läbi, et kõik vürtsid saaksid kuuma ja nende maitse ja aroom vallanduksid. Järgmisena kallan pannile lillkapsariisi ja segan korralikult segi. Lisan ka soola. Segan veel pisut, maitsen kas kõik sobib, lisan veel pisut soola ja valmis ta ongi. 
Kõik peale lillkapsa
Söön teda seekord paljalt, ilma igasuguse lisandita. Kuigi võib vabalt teha kõrvale seeni, kana, kala, mida iganes. Olen seda sama sööki teinud ka tavalisest valgest peakapsast, lõikasin lihtsalt ribad ja toimetasin samamoodi. Olen ka lillkapsast lihtsalt pannil kuumutanud natukese soolaga ja söönud teda päris riisi asemel kana-karri kõrvale. Ühesõnaga, kui teda teha vürtsika roa kõrvale, siis peaks ta jätma mahedama, kuna muidu ei ole asjad tasakaalus. 
Ilus päikeseline toit pimedates talveilmades. 
Ja kui seda kellelegi esimest korda teha, siis ei pea kohe hakkama kaagutama et see on lillkapsas, las inimene ise avastab, äkki hakkab meeldima sest teadmatus on mõnikord õndsus :). 




Sunday, November 6, 2016

Pidusai kaneeliga + karamellikaste

Ma usun, et niipalju kui on küpsetajaid on erinevaid kaneelirullide retsepte, igalühel oma ja armas, mille järgi saab neid tehtud. Lihtsad kaneelirullid saab väga lihtsalt muundada pidusaiaks, mis näeb välja uhkem. Pärmitaigna tegemiseks on ka kõigil kindlasti oma moodus, mina siin tõde ei kuuluta vaid panen kirja kuidas mina teen ja kuidas välja tuleb :).

Vaja on:
250 ml piima
30 g presspärmi
100 g suhkrut
1 muna
0,5 tl soola
75 g võid
450 g jahu 
muna määrimiseks

Kõigepealt tuleks välja võtta u 40-50 g võid, mis jõuaks toatemperatuuril pehmeneda (seda on hiljem vaja).
Pärm, 1 tl suhkrut, piim, 225 g jahu ja kerkima
Siis tuleb algust teha pärmitaignaga, selleks kaalun ma piima kastrulisse ja soojendan pliidil käesoojaks (liiga kuum tapab pärmi, liiga külm on uimane). Siis võtsin suurema kausi, panin sinna pärmi ja sellest suhkrukogusest 1 tl, ning hõõrun pärmi vedelaks. Siis kaalun ka välja pool jahu kogusest (u 250 g), selleks ajaks on piim kindlalt juba käesoe, ning lisan ta pärmi-suhkru segusse, lisan ka jahu, selline hapukoore paksusega peaks olema. Siis tuleb teda eelkergitada, selleks on mul auruahjus selline taignakergitus režiim, mis ise regullib auru ja kraade, kuid tavalises ahjus saab ka seda väga edukalt rakendada, pannes 35-40 kraadi ja ahjupõhjale veevanni. Ahjus kergitamise pluss on see, et seal ei ole tuuletõmmet, mida pärmitaigen ei soovi.
Eelkergitatud taignale vahustatud muna suhkruga,
sulavõi, 225g jahu ja uuesti kerkima
Selle ajajooksul saab ära sulatada 75 g võid, et ta jõuaks jahtuda, välja kaaluda ülejäänud jahukogus ja vahustada muna ülejäänud suhkruga.
Nii et kui taigen on mõnusalt üles kerkinud, saab kõik need komponendid juurde lisada. Ja siis uuesti on aeg ta kerkima panna. Selle ajajooksul saab tööpinna ettevalmistada ja ka mõned tekkinud nõud ära pesta.
Kui ta on teise kerkimisega ka hakkama saanud, tuleks ta panna jahuga kaetud tööpinnale ja laiali rullida. Siin saab fantaasiat kasutada, ei pea kasutama ainult valget suhkrut, võib igasuguseid erinevaid pruune suhkruid ka juurde lisada, sest siis jääb lõplik maik ka põnevam.
Teist korda kerkinud, valmis rullimiseks

Vahele:
40-50 g pehmet võid
3 spl ingveri-kookose suhkrut
2 spl valget suhkrut
1,5 kuhjaga spl jahvatatud kaneeli

Hõõrudki või laiali, raputad peale suhkrud ja kaneeli. Loomulikult ei ole need kogused kivist, neid võib suurendada ja vähendada, täpselt kuidas endale mõnus tundub.
Tainas rullitud, määritud võiga ja peale puistatud suhkrud ja kaneel
Siis võiks ettevalmistada koogivormi, kasutasin 26 cm läbimõõduga vormi selle koguse jaoks. Määrisin ääred ja põhjad võiga, kes kasutab küpsetuspaberit, siis palun.
Siis tuleks taigen üheks suureks rulliks rullida, millest saab hiljem pisemad rullida lõigata :D.
Pannes neid rulle koogivormi, surusin ma igaühte pisut alt-üles, et hiljem oleks küpsetis kõrgem ja põnevam, igakord tuleb see pidusai välimuselt erinev välja, sest 100% samamoodi neil rulle alt-üles suruda ei ole võimalik. Aga minu arust see ongi tore, sest kõik pidevalt samasugune on igav.
Rullid üksteise pihtas ei pea olema, hiljem kerkib vorm täis
Siis kui rullid on vormis, panen ahju 190 kraadi juurde soojenema ning vahetult enne ahju panekut määrin alles pealt lahtiklopitud munaga. Küpsetusaeg oleneb igaühe ahjust, aga umbkaudu peaks sinna 15-25 minuti kanti jääma.

Siis kui pidusai on ahjus, saab valmis teha karamellikastme, mis sobib siia väga hästi ja üleüldse on karamell üks maailma parimaid asju.

Karamellikaste:
90 g suhkrut (kasutasin 45 g fariini ja 45 g tavalist suhkrut)
60 g rõõska koort
2 spl võid
pisut soola

Suhkrud, koor ja pisut soola
Kaalun otse pannile suhkrud, koore ja soola. Madalal temperatuuril lasen vaikselt sulada, siis lisan ka või, siis tuleks segu pisut aega (u 2-3 min) vispeldada, kuni segu pakseneb. Siis tuleks ta jahutada ja hiljem saab temaga pidusaia üle valada või kõrvale serveerida.



Veider on see, et minu jaoks peaksid saiakesed olema mõnusalt magusad aga igasugused koogid rohkem hapukad ja mõrkjamad. Ühesõnaga on see pidusai koos karamellikastmega mõnus magusa-laks :).












Wednesday, November 2, 2016

Kana-klimbisupp

Üks lihtne ja klassikaline supp, mille ma teen eriliseks oma koduse supikuke puljongiga. Suppidel kõige olulisem ongi leem, kui see on maitsetu, halb või feik siis kahjuks ei päästa seda suppi enam mitte miski. Mina ütlen ausalt, muidugi kes ikka ennast kiidab kui mitte ise, aga see on parim kana-klimbisupp mida ma kunagi söönud olen. Klimbid on ka meie peres olulisel kohal, neid peab alati olema rohkem kui suppi ennast :).

Vaja on:
supikuke/kana puljongit (http://maaneiu.blogspot.com.ee/2016/11/kanapuljong-supikukest.html)
3 porgandit
1 väiksem sibul
1 küüslauguküüs
pisut õli
sool;pipar
3 muna
u 2 dl jahu
kana/kuketükikesi
tilli

Porgandi, sibula, küüslaugu potipõhjas õlis kuumutamine
Klimbimeri

Kui puljong on valmis käib supitegemine ülikiirelt. Keda ei häiri puljongikuubiku maitse ja endal värsket puljongit pole, siis julgelt lasku see käiku. Kõigepealt siis ma koorin ja tükeldan kuubikuteks porgandi, sibula ja küüslaugu. Siis panen poti tulele ja lisan pisut õli, siis kuumutan porgandi, sibula ja küüslaugu koos läbi, väga hea lõhn tuleb juba. Siis kui porgand on pisut pehmem, lisan ma puljongi ja lasen keema tõusta, selle aja jooksul teen ma valmis klimbitaigna. Selleks klopin kahvliga kausis lahti 3 muna, lisan umbes 2 dl jahu, oleneb kõik munade suurusest ja kui ilusaid klimpe keegi tahab. Mul see ilu eriti oluline pole, vaid see et klimbid oleks pehmed, selleks lähebki vähem jahu. Kui klimbitaigen on valmis, panen ta kõrvale ja uurin potis toimuvat. Maitsen, porgand, sibul ja küüslauk on andnud mõnusa nüansi juba täiuslikule puljongile. Siis kui ma olen rahul, lisan sisse klimbid, ükshaaval teelusika suurused. Viimasena lisan kukelihatükikesed kontide ümbert, mis mul puljongikeetmisest üle jäid.

Valmis ta ongi, leidsin ka sügavkülmutatud tilli ja lisasin seda siis supile kui ta enam ei kee. Võrratult puhtad maitsed, ülihea :).





Kanapuljong supikukest

Kanapuljong on üks universaalsema otstarbega puljongeid, kuna tema mitte spetsiifiline maitse sobib kõikide kastmete ja suppide valmistamiseks. Meie naabrinaine, kes meile piima ja mune müüb, otsustas oma kukkede hulka vähendada, kuna ruineerivad kanu ja kaklevad koguaeg omavahel, seega ostsime elusad kuked ja tegime nendega mis vaja, et neid saaks potti panna. Kuna need kuked olid sel kevadel alles tibud, siis liha ei ole nii vintske kui mitmeaastasel muneval-kanal. Loomulikult liha hulk nendel kukkedel võrreldes broileritega on olematu, aga olemas on see õige ja sügav vabalt peetud kana-maik, mis poe-broileritel on olematu.

Vaja on:
u 500 g kuketükikesi
vett
3 pisemat sibulat
3 loorberilehte
peopõhjatäis musta terapipart
pisut vürtspipra teri
soola

Puljongi tegemine on üks tänuväärsemaid tegemisi, kuna saab ära kasutada need tükid kus on vähe liha ja saab täielikult ka kontidest kõik väärtusliku ja maitsva kätte (otseloomulikult kõnetab see jutt vaid vabalt peetavaid loomi (ulukid, kodukanad, kalad)). Tööstuslikult peetavaid loomi poputatakse tihti igasuguste ravimite ja toidulisanditega mis ladestuvad neile sisse ja hiljem keevad sulle puljongisse ning seda ma ei soovi. See on puhtalt minu arvamus ja eelistus :).
Kollakas on kukeliha seetõttu, et ta on päikese käes viibinud

Puljongi maitsestamiseks
Igatahes, kõigepealt siis kuketükikesed potti, neile tuleks peale kallata külm vesi (kuna siis keevad toitained välja, mida me puljongi puhul tahamegi). Vett tuleks panna nii palju, et tükid on kaetud ja üle ka veel, vett ei tasuks liiga palju panna muidu tuleb laga maitse. Siis vaiksele tulele, et tõuseks segu keema. Vaikselt hakkab ilmnema vahtu, mille peaks pealt ära riisuma. Kui sellist halli vahtu enam pole, pisut valget vahtu jääb alati, siis võib sisse panna maitseained: sibulad, loorberid, musta terapipra ja vürtsi terad. Vaidlemiskoht on kas panna soola kohe või alles siis kui puljong hakkab valmis saama, kõigil on sellekohapealt erinev arvamus, mina panen natuke koos maitseainetega soola ja lõpus panen siis rohkem, et oleks maitsekas.
Puljongit ma keetsin umbes 3-4 tundi, madalal kuumusel, sest kui ta ägedalt keeb võib jääda ta sogane. Kui on ilus värv, hea maitse, piisavalt soola siis võib kurnata ja kasutada kohe, või jahutada ja panna sügavkülma, hea järgmine kord võtta, sest sellist head kraami ei saa raisku lasta :).
Tegin mõnusalt klassikalist kana-klimbisuppi (http://maaneiu.blogspot.com.ee/2016/11/kana-klimbisupp.html)