Thursday, December 28, 2017

Kohupiimakook valge šokolaadiga

Hea alternatiiv kõikidele toorjuustu sisaldavatele kookidele. Tegemine on lihtne, kuid ta peab enne sööma asumist külmas seisma, ma tavaliselt teen ta päev enne valmis ja lasen öö seista. Mina teen talle muretaigna põhja kuid kes ei viitsi mässata saavad teha küpsisepõhja. Selle koogi ülisuur pluss on, et ta on nagu tühi lõuend, igakord saab juurde lisada erinevaid marju, pähkleid, kastmeid, panna vahele-sisse-peale, kõik on võimalik. Mina seekord tegingi ta täiesti puhta lõuendina, kõrvale avasin purgi kodutehtud maasikakompotti ja tegin ise ka sidrunivõide, mis sobis sinna kõrvale imehästi.
See kook on mõnusalt kohupiimane kuid ometigi nii õhuline ja mõnusalt magus :).
Koogivormi läbimõõt oli 26 cm.

Vaja on:
Küpsisepõhi - 250 g küpsiseid + 75 g sulavõid. Võib aga ei pea põhja läbi küpsetama.
Muretaigen:
100 g soolast külmkapi külma võid
70 g suhkrut
175 g nisujahu
0,5 tl küpsetuspulbrit
1 muna

Kõigepealt panen ahju kuumenema 210 kraadi juurde.
Väga mugav on kasutada köögikombaini muretaigna tegemiseks, nagu siuhti valmis. Kõigepealt kaalun sinna või, jahu, suhkru ja küpsetuspulbri, lasen masinal esimese tiiru ära käia, et kõik oleks segunenud, siis lisan muna ja lasen tal niikaua töötada kuni masinal on juba raske ja ta viskab taigna ühtekohta kokku.
Või, jahu, suhkur, küpsetuspulber
Siis surun ta kätega vormipõhja ja küpsetan ahjus umbes 10 minutit. Kui ta on ilus pruunikas siis võtan ta välja ja viin esikusse jahtuma, et ta enne täidise peale panekut oleks täiesti maha jahtunud.

Kohupiima-valge šokolaadi täidis:
Valmis küpsetatud põhi ja valmis täidis
300 g valget šokolaadi
400 ml vahukoort
600 g maitsestamata kohupiimapastat (tuubis)
Lisatud muna
1 tl vanillikaunapastat

Kõigepealt tuleb vesivannil sulatada valge šokolaad, võib teha nii pliidi peal, kui ka panna keevat vett lihtsalt alumisse kaussi ja valge šokolaadi kauss sinna peale. Oluline on mitte liiga kõrgel kuumusel teda sulatada, muidu ta läheb klimpi.
Sel ajal kui šokolaad vaikselt sulab, võtan ma suure kausi ja vahustan vahukoore suhteliselt kõvaks vahuks, siis lisan kohupiimapasta ja mikserdan uuesti läbi, lisan ka vanillikaunapasta.
Selleks ajaks peaks šokolaad olema sulanud ja ma lisan ta peene nirena vahukoore-kohupiima segule, samal ajal kõige aeglasema käiguga vahustades. Kohe on tunda kuidas segu tiheneb aga on ikka väga õhuline.
Siis pole muud kunsti kui kallata segu põhjale ja panna koogike kuskile külma seisma.

Järgmisel päeval ma supsutasin talle peale väikse ornamentika kasutades kakaopulbrit :).








Friday, December 15, 2017

Ingveriõlu

Mõnusalt kihisev, pisikese suminaga, värskendav ja odav. Need sõnad iseloomustavad ingveriõlut, mida on lihtne teha ja millega on hea üllatada sõpru ja lähedasi jõululaua ümber või saunas leili võttes. Ta sobib nii külma kui sooja ilma joogiks, nii et teda võib teha ja tarbida aastaringselt, ingveriõlu tegemises pole ka midagi konti murdvat ega keerulist, paar nippi-trikki ja valmis ta ongi.

Vaja on:
5 l vett
300 g suhkrut
100 g rosinaid
2 tl kuivpärmi
1 spl riivitud värsket ingverit
1 spl jahvatatud ingverit
u 15 ml sidrunhapet

Rosinad, pärm ja sidrunhape
Kõigepealt kuumuta potis vesi ja suhkur, sega kuni suhkur on lahustunud. Selle aja jooksul jõuad ära riivida ingveri ja välja otsida ingveripulbri. Kui suhkur on lahustunud, lisa värske ja jahvatatud ingver ja lase madalal tulel segul umbes 10 minutit podiseda. Siis võta tulelt ja lase segul jahtuda niikaua kuni ta on leige (umbes 45-50 kraadi kanti).
Kõik potis, valmis villimiseks.
Hiljem kõik ebaselgused settivad põhja
Siis kui segu on jahtunud, lisa juurde rosinad, pärm ja sidrunhape, sega kõik segi ja pane kinnisesse anumasse toimima (kasutasime 7l veeanumat). Peaasi et kaant/korki liiga kõvasti kinni ei keera, pisut jätta õhuvahet. 
Esimene õhtu
Kinnises anumas peaks ta seisma toatemperatuuril 2 päeva. Alguses on rosinad põhjas, hiljem kui protsessid tööle hakkavad, siis rosinad tiirlevad anumas ringi ja lõpuks tõusevad peale. 
2 päeva hiljem, valmis õlu
minema pudelisse ja jahedasse
Kui 2 päeva on õlu seisnud, tuleks ta ära kurnata kuskile pudelisse või purki ja hoida peale seda jahedas, sest siis on ta maitse kõige parem.
Head katsetamist ;)!





Monday, November 27, 2017

Õuna-ingveri tee

Minul tuleb alati suur teejoomise isu peale täpselt sellisel pimedal ja külmal ajal. Eriti hea on juua teesid mis soojendavad sind sisemiselt ja peksavad selle külma kehast välja. Sisemiseks soojendajaks on loomulikult ingver, mille ma olen kombineerinud oma aia kuivatatud õuntega. Ingver üksi on liiga kange ja õun liiga läila, kui nad kokku panna, siis on maitsed paigas ja maiasmokkadel ei ole tarvis lisada suhkrut, kuna õuna loomulik magusus tuleb esile.

Vaja on:
1 kannutäis teed:
2 osa kuivatatud õuna
1 osa hakitud ingverit (koorima ei pea, piisab pesemisest)

Muud kunsti polegi, kui ingver pesta ja hakkida, nii suvaliselt kui ise tahad kuid mida väiksem tükk, seda rohkem ta eraldab maitset. 
Õunatükke ma ei hakkinud, nemad lähevad täies hiilguses teekannu.
Valmis segu
Kuum vesi peale, pisut aega tõmbab ja voila, sisemine soojendaja rõõmustamas joojaid :). 

Sunday, November 12, 2017

Pehme šokolaadikook

Ülilihtne ja vähese mässamisega kook, mis ei nõua erilisi teadmisi, sulatad ja segad kõik kokku ja ahju ta lähebki. Igaüks saab ise muuta kooki erilisemaks lisanditega, kas süüa koos jäätise, moosiga, kas panna taignasse pähkleid või väikese espresso. Igatahes lõpptulemus on pehme, rikkalik ja rammus šokolaadikook, mida on paslik tänase isadepäeva puhul nautida :).

Vaja on:
200 g tumedat šokolaadi (60%)
200 g võid
200 g suhkrut
4 muna
1 spl jahu
näpuotsatäis soola

Või ja šokolaad valmis sulatuseks
Kõigepealt tuleks sulatada šokolaad koos võiga. Selleks on mitu varianti, kas teha seda vesivannil (vesi ei tohi ulatuda kausini, vaid aur peab ligi saama) või teha seda mikrolaineahjus. Mina kasutan vesivanni varianti. Selleks kaalun šokolaadi ja või kaussi ning jätan nad kausiga veega täidetud kastruli kohale sulama. Siis kaalun välja suhkru ja lisan ta siis, kui šokolaad ja või on sulanud. 
Või-šokolaadi segule lisatud suhkur
Samal ajal kui segu vaikses tempos sulab, jõuan ma lahti kloppida 4 muna ja panna ahju 200 kraadi juurde kuumenema.
Või-šokolaadi-suhkru segule hakkan
juurde lisama muna
Kui šokolaadi-või-suhkru segu on ühtlaselt sulanud, lisan ma tasapisi juurde lahtiklopitud munad, pidevalt segades ühtlaseks. Segu tiheneb koheselt. Lisan ka soola ja sõelun juurde jahu. Koogitaigen ongi valmis. Valan ta siis 24 cm lahtikäivasse vormi ja küpsetan teda umbes 20 minutit. Kes on laavakoogi fänn, võib veel varem välja võtta ja saab täiesti voolava sisuga koogi. Või kes soovib pisemaid koogikesi, saab teha muffinivormis või creme brulee savivormikestes, variante oi kui palju.

Peale ahjust välja võtmist lasen tal jahtuda, supsutan peale pisut tuhksuhkrut ja valmis ta ongi - pealt pisut krõbe, seest ülipehme ja sulav ning äärtest pisut nätske, erinevad tekstuurid olemas + veel imeline šokolaadi maik :). 

Friday, October 13, 2017

Borš

Üks ülihea Ida-Euroopa supp, mida on eriti sügisel suur lust teha. On vaidlusi, kuidas teha ja milline on õige borš, mõni ütleb et on kindlad koostisosad ja neid muuta ei tohi, mõni ei luba samal päeval kui borš tehti teda süüa, mõni ei luba äädikat lisada, mõnele meeldib lihaga mõnele lihata. Ühesõnaga, savi kõigest sellest, mina teen täpselt sellise supi mis meie perele meeldib. Oluline on, et ta oleks ilus punane ja sees palju köögivilju :).

Vaja on:
1 sibul
2 küüslauguküünt
4 metsseavorsti (võib asendada ükskõik mis lihatootega - singi, peekoni, soolalihaga)
4-5 porgandit
3 tomatit
4-5 toorest peeti (kasutades eelkeedetud peeti, tuleks lisada ta viimasena supile, kui kõik muud köögiviljad on juba pehmed).
5-6 kartulit
veerand kapsast
õli
sool;pipar
äädikas
suhkur

Kuna ma eraldi puljongit supile ei keeda, teen ma üleüldise potipõhja puljongi, mis maitsestab kenasti terve potitäie leent ära.
Kõigepealt koorin ja hakin hästi peeneks sibula ja küüslaugu, hakin ka vorsti ning riivin porgandi.
Siis panen poti tulele ja lisan sortsu õli, kui on pott kuumenenud, lisan esimesena sibula ja küüslaugu, kui nad on mõnusalt aromaatsed juba ja klaasjad, lisan hakitud vorsti. Kui ka vorst on saanud peale pisut värvi ja lasknud lihamahlu välja, lisan ma porgandi ja lasen neil seal koos praadida/haududa.
Selle aja jooksul hakin ma tomatid, suhteliselt lohakalt, ta niikuinii sulab suppi ära.
Kui segu potis on piisavalt küpsenud ja pisut isegi potipõhja külge kinni jäänud, lisan ma tomati, mis teeb segu vedelamaks. Panen veekeetja ka tööle, et lisada kohe keev vesi potti. Samal ajal koorin ja valmistan ette ülejäänud köögiviljad, koorin ja riivin peedi (ideaalne abimees on köögikombain kus saab niuhti riivitud), koorin ja tükeldan ka kartuli.
Tavaliselt panen ma umbes 3,5 liitrit keevat vett potti, ehk siis kaks keedukannu täit. Siis kui vesi on potis, lisan riivitud peedi ja supike hakkab juba ilmet võtma. Siis lisan juurde tükeldatud kartuli ja lasen keema tõusta. Viimasena lisan hakitud kapsa ja lasen supikesel keeda, niikaua kuni kõik köögiviljad on pehmed, ma ajastan seda alati kartuli valmimise järgi. Samal ajal kui kõik küpseb, võib vaikselt lisada soola ja pipart, lõppviimistlus maitseainetega (sool, pipar, suhkur, äädikas) tuleb teha loomulikult siis kui kõik koostisosad on pehmed, muidu ähvardab üle-või-alamaitsestus.
Kui köögiviljad on pehmed ja maitsestus paras, jääb üle vaid serveerida, lisada hapukoort, kääruke leiba ja see kuum köögiviljarohke borš endale sisse süüa :).

Ja julgelt alati teha supi suurem kogus, järgmisel päeval on hea mugav võtta ja tänu seismisele on maitsed ühtlustunud ja on veelgi maitsvam.




Suvikõrvitsa-kartulikotletid

Keedukartuleid jääb meil peres üle ikka, tavaline mõte ära praadida ei paku pinget, seega leidsin ühe ülekasvanud suvikõrvitsa ja otsustasin teha mõnusad kotletikesed. Nendesse kotlettidesse võib teha ka "külmkapi ülevaadet", kui on kuskil mingi vorsti-singitükk, mingi juustutükike vms, kõik mis meeldib, võib siia sisse panna.
Olen teinud ka ainult kartulist kotletikesi, leiab siit: http://maaneiu.blogspot.com.ee/2016/10/kartulikotletid.html

Vaja on:
u 600 g külma keedetud kartulit
u 300 g riivitud suvikõrvitsat
peotäis riivjuustu
2 muna
sool;pipar
õli-/-võid praadimiseks

Kõik komponendid kausis
Kõigepealt purustan ma kartuli, mingi masinaga ma teda ei töötle, kuna kartul muutub kergesti liimjaks. Siis riivin juurde suvikõrvitsa, lisan juustu, munad ja maitseained, ning segan segu läbi. Sool hakkab kohe suvikõrvitsast vett välja kiskuma, kui kotletikesed tunduvad liiga vedelad, võib panna juurde sutsu jahu, mis aitab neil koos püsida.
Valmis praadimiseks
Kui segu on valmis, vormin ma kätevahel paraja suurusega kotletikesed ja panen nad ootele.
Siis kuumutan panni, lisan õli ja pisut võid, ning hakkan neid praadima, kasutan ka kaant, et keskelt ka ikka kuumus läbi tõmbaks ja muna ära küpsetaks.
Kui mõlemad pooled on pruunid ongi nad valmis. Kõrvale mingi salat ja väga mõnus lõuna-/õhtusöök olemas :).

Tuesday, October 3, 2017

Mannavaht

Praegu on eriti õige aeg ära kasutada eelmise aasta mahlad (kellel on neid veel järgi), et saaks purke vabaks ja ruumi uutele mahladele. Väga hea viis on teha mahlast mannavahtu, mis valmib väga kiiresti ja nõuab väga vähest toorainet. Enamasti süüakse teda külma piimaga, pole ausalt öeldes väga näinudki mingit muud lisandit. Retsepti võib mugandada asendades mahla mõne moosi või keedisega, kuidas endal parasjagu isu on :).

Vaja on:
1 l vedelikku - kasutasin sõstramahla (kodumahlad, moosid, keedised) kui on liiga kange hoidis, siis lahjendada veega
1,5 dl mannat
suhkrut (olenevalt kui magus on mahl/moos)

Kõigepealt leian sahvrist vajaliku mahla, mõõdan ta ära, lisan pisut vett, et tuleks kokku 1 liiter, panen potti ja ajan keema. Lisan ka pisut suhkrut.
Sõstramahl, pisut vett, pisut suhkrut
Kui segu keeb, segan juurde manna, mis hakkab kohe paksenema. Madalal tulel lasen umbes 7-10 minutit tal podiseda, ise vahepeal ikka segades. Selleks ajaks on manna ära paisunud ja võib poti viia natukeseks ajaks kuskile jahtuma, kas õue või esikusse. Segu liiga paks ei tohiks olla, muidu pärast on võimatu teda mikserdada ja tulemuseks ei ole mõnus vaht. Aga see retsept ei ole mind ühtegi korda alt vedanud.
Ära mikserdatud, valmis kausikestesse
jaotama
Valmis minema jahtuma
Kui segu on pisut aega jahtunud, hakkan ma teda mikserdama, nii et segu muutuks heleroosaks ja õhuliseks, ajaliselt ehk 5 minutit umbes. Siis ma jaotan ta kausikestesse ja paigutan külmikusse oma aega ootama.
Meie peres lisatakse juurde külma piima ja süüakse rõõmuga :).







Tuesday, September 12, 2017

Marjakook

Kõige ehedam marjakook mida võib süüa, on olemas kõik mida hing ihaldab, mure põhi, hapukad marjad, pehme ja suussulav keedukreem ning peal kaneeline puru mis annab täpselt mõnusa tekstuuri veel juurde. Marju võib kasutada igasuguseid ja nii külmutatud kui värskel kujul, kuid sügavkülma marja puhul tuleb põhi enne läbi küpsetada, muidu ei tule põhi mõnusalt mure. Minu lemmik marjakombo on punased ja mustad sõstrad, nad on mõlemad nii maitsekad kui ka ilusa värviga :).
Tegin kooki 28 cm diameetriga keraamilises vormis.

Vaja on:
Põhi:
100 g soolast külmkapi külma võid
70 g suhkrut
175 g nisujahu
0,5 tl küpsetuspulbrit
1 muna

Kui on olemas, siis köögikombainiga saab taigna tehtud väga vähese vaevaga. Selleks pane kombaini või, suhkur, jahu ja küpsetuspulber ning lase neil omavahel seguneda, tekib selline purune konsistents, siis lisa muna ja lase nii kaua töötada kuni masin taigna ühte kohta kokku viskab.
Köögikombainis või, suhkur, jahu,
küpsetuspulber
Valmis põhi, kätega surutud vormi
Järgmisena on valik kas suruda kätega taigen vormi, või rullida ja siis tõsta ta vormi, mina talitan tujude järgi.
Nüüd siis on vaja arvestada, kas kasutad värskeid või külmunud marju. Värskete puhul võid panna vormi koos taignaga külmkappi, et või sulama ei hakkaks. Külmunud marjade puhul tuleks põhi eelküpsetada 210 kraadi juures, niikaua kuni taigen võtab helepruunika tooni.

Siis on vaja valmis teha:
Keedukreem:
2 muna
200 g suhkrut
250 ml piima
1 spl jahu
0,5 tl vanillikaunapastat

Mina olen enda jaoks leidnud maailma lihtsaima ja kõige vähem nõusid määriva keedukreemi retsepti, mis pole mind kunagi alt vedanud.
Suhkruga vahustatud munad, lisatud
külm piim ja jahu
Valmis keedukreemile lisatud vanilli-
kaunapasta
Kõigepealt kaalun otse kastrulisse suhkru ja löön juurde munad, vahustan mikseriga heledaks vahuks ja lisan külma piima ning jahu, vahustan veel korra ja siis panen segu pliidile ja hakkan teda kuumutama. Kuskile rändama see aeg minna ei saa, sest paksenemine toimub äkki. Lihtsalt vaikselt lusikaga segan teda, kuni ta muutub paksuks, ajaliselt 7-8 minutit vist. Kui ta on paksenenud, võtan ta pliidilt ära ja lisan vanillikaunapasta, siis jätan ta kuskile nurga peale jahtuma.

Järgmisena teen ma valmis:
Kaneelise puru:
1 osa jahu
1 osa soolast võid
1 spl suhkrut
1 tl kaneeli

Kõik vajalik puru jaoks, vaja kokku
näppida
Täpseid koguseid ei oska ma kunagi öelda, sest puru teen ma alati tunde järgi, kui ühte on liiga vähe, siis lisan juurde ja lõpuks see puru välja tulebki.
Kaussi tuleks kõik kokku panna ja pudiks näppida.

Kui kõik on valmis, tuleks ahi 200 kraadi juurde kuumenema panna.

Siis otsida välja marjad. Mina kasutasin punaseid ja musti sõstraid, mida kulub selle koogipeale täpselt 0,5 l purgi täis. 

Kõik mis vaja, et kook saaks ahju
Nüüd pole muud kunsti kui kõik kokku tõsta. Võtta põhi, sinna laotada laiali marjad, valada peale keedukreem ning viimasena raputada peale puru.
Siis umbes 20-25 minutiks ahju küpsema.
Soojalt on ta küll ülimaitsev aga ilusa tüki saab alles siis lõigata kui ta on täiesti maha jahtunud.









Tomatid omas mahlas - purki

Hoidiste tegemine on täies hoos ja see aasta me tegime ka tomateid tomatis, mis kindlasti talvisel ajal ära kuluvad. Blenderdasime suuremad tomatid pudiks, kurnasime ja sellesse selgesse tomatimahla lisasime kirsstomatid. Lõpptulemus tuli ülimaitsev :).


Vaja on:
1,5-1,8 kg suuri küpseid tomateid
1 kg kirsstomateid
1 spl soola
5 spl suhkrut
1 tl terapipart
1 tl sinepiseemneid

Kõigepealt siis tuleb ära pesta ja puhastada tomatid, eemaldada kiuline varrekoht ja muld. Siis lõikuda ja suruda blenderisse, et saaks paksu tomatise pudru. See valada kohe potti ja keerata pliit tööle, lasta segul keema tõusta ja natuke aeg keeda, et kaoks ära toores tomati maik. Siis kurnata läbi sõela. Sõela peale jääb kõige ehedam paks tomatipasta, mille võib ükskõik mis toidu sisse ära kasutada.
Tomatid blendrisse
Purustatud tomatite kuumutamine
Järgmisena tuleks selge tomatimahl uuesti pliidile tõsta ja ajada keema, lisada ka kõik maitseained - maitsestamine oleneb väga suurel määral tomatisordist ja tema valmidusest, meile sellistest kogustest piisas.
Nüüd on paras aeg välja otsida purgid ja kaaned, ning panna nad ahju 100 kraadi juurde steriliseeruma.
Seemnete ja nahkade välja kurnamine
Järgmisena tuleks lisada kirsstomatid maitsestatud keevale tomatimahlale ja lasta neil pisut aega seal küpseda, nii palju et koor hakkab pragunema, ülemäära ei tasu neil keeda lasta, kuna hiljem võib siis alles olla vaid aimatav kirsstomatipudru.
Valmis minema purki
Kui koor on õrnalt pragunenud, tuleb segu ajada purki, ise timmida kui palju tomateid ja kui palju mahla igasse purki satub, siis kaan kõvasti peale ja jahtuma.

Ning ongi jälle üks tore hoidis omal kasvavast väärt kraamist olemas :).





Monday, September 11, 2017

Soolaoad

Soolaoad ehk keedetud põldoad on väga mitmekülgsed, neid saab süüa niisama, lisada hautistele, suppidele või soojadele salatitele. Me oma põllunurgast korjame nad ära, kui osad kaunad on juba mustad ja mõni on veel roheline, siis keedame nad ja sööme nii palju kui isu on, ülejäänud lähevad keedetud-soolatud kujul kotikestega sügavkülma. Talvel kohe hea taimne valguallikas omast käest võtta ja lisada kuskile juurde või soolaube niisama snäkitada :).
Loomulikult võib ka põldube kuivatada, selleks sobivad eriti hästi mustade koortega oad.

Vaja on:
u 1 kg põldube (koorimata)
Vett
2-3 spl jämesoola

Toored põldoad, otse põllult
Kõigepealt siis potiga vesi keema. Kui vesi on keema tõusnud, tuleks lisada sool, keeduvesi peaks olema ikka soolasem kui merevesi. Siis lisada põldoad ja lasta neil keeda, umbes 15 minutit, tuleks maitsta, kui nad on sellised enam-vähem küpsed ja pehmed, siis tõsta nad pliidiraua pealt ära ja jätta seisma (nad küpsevad veel seistes edasi), siis tõmbavad oad endale soola sisse ja hiljem ei peagi tingimata soola üldse juurde lisama.
Kui oled maitsega rahul, kurna oad ja puhasta nad koortest.





Sunday, September 10, 2017

Must riis + kana

Selline toit on mul üks tüüpilisemaid lõunaid, vaatan kappidesse ja aiamaale ning keeran endale midagi kokku. Kapist leidsin musta riisi, mida kutsutakse ka "keelatud riisiks", tekstuurilt on ta kõvem ja ei lähegi nii pehmeks kui valge riis, maitselt on ta mõnus pähkline ja hästi näritav. Kana ostan ma poest alati terve, mitte eeltükeldatud kuna hinna vahe võrreldes broilerifilee ja terve kana kilohinnaga on peaaegu et kahekordne. Samas saab teha ühest kanast mitu toredat ja erinevat rooga. Rinnafileedest tegin ma tom kha supi, muud tükid panin külmkapi marineeruma, teadmata mida ma nendega täpselt teen. Aiamaal on veel toredaid rohelisi köögivilju, täna läksidki loosi suvikõrvits ja lehtpeet, mis ma lasin vaid korraks pannil soojaks.

Vaja on:
2 kanatiiba, 2 kintsu, 2 koiba
õli
sool;pipar
1 tl ras el hanout maitseainesegu
1 tl dukkah maitseainesegu
2 spl ketjap manist (Indoneesiapärane magus sojakaste)
2 peotäit musta riisi
4 lehtpeedi lehte
0,5 pisemat suvikõrvitsat

Marineeruvad kanatükikesed
Päev enne tuleks kana marineeruma panna, ma marineerin samas vormis millega ma ta pärast küpsema panen, ei meeldi mulle see liigne kausside pesemine. Külmkapis marineerumise ajal kindlasti katta vorm kilega.
Selleks ma määrin kanatükikesed õli, soola, pipraga kokku, lisan meelepärased maitseainesegud ja viimasena ketjap manise, siis mudin ma kanatükikesed maitsetega läbi ja panen külmikuse oma aega ootama.
Lehtpeet ja suvikõrvits
Esimesena selle toidu juures tulekski ahju panna kana, sest tema võtab kõige kauem aega. Küpsetasin oma tükikesi 200 kraadi juures 40-50 minutit, nii et pealt nahk oleks ikka krõbe ja seest täiesti läbi küpsenud aga ikka mahlane. Kui kahtled valmiduses, siis torka kõige paksemat kohta noa otsaga, kui sealt välja voolav vedelik on läbipaistev on kana suure tõenäosusega valmis, kui see vedelik on veel roosa siis las ta küpseb veel.
Musta riisi keetmiseks lasen veel keema tõusta, lisan soola ja siis lisan riisi ja keedan teda umbes 20 min, ta täitsa pehmeks ei muutugi aga ta muutub mõnusalt näritavaks.
Salatiks hakin lihtsalt lehtpeedi ja suvikõrvitsa, panen pisukese tilga õli pannile, lisan oma köögiviljad, pisut soola ja pipart, ning lasen neid kergelt soojaks.
Mõnus lõunasöök :).






Tuesday, August 29, 2017

Suvikõrvitsapirukas fetaga

Suvikõrvits on üks tore köögivili, kuna ta on ülimalt mitmekülgne. Ta on maitselt suhteliselt lahja ja mage, kuid seetõttu saab talle juurde anda igasuguseid maitseid ja panna teda peaaegu iga toidu (nii soolase kui ka magusa) sisse. Seekord ma tegin temast ühe mõnusa piruka, millele ma maitset ja vunki annan juurde feta juustuga. Pirukapõhjale lisasin juurde terve paki ricottat, mis minu arust teeb selle põhja eriti heaks, nii et kui suvikõrvits ja feta ei meeldi, siis soovitan põhja ikka proovida - lihtsalt teise täidisega :).
Tegin seda suvikõrvitsapirukat oma ümmarguses keraamilises vormis, mille diameeter on 28 cm.

Vaja on:
Põhi:
200 g jahu
100 g soolast külmkapi külma võid
200 g ricottat (terve pakk)
1 muna
soola - kui kasutad magedat võid

Köögikombainis või ja jahu
Kasutasin köögikombaini põhja tegemiseks, aga kel seda võimalust pole, saab ka käsitsi, jälgides sama järjekorda. Kõigepealt panin kombaini jahu ja või, ning lasin neil seguneda, nii et jahu ja või oleks pudedad. Lisasin juurde ricotta ja muna ning lasin masinal nii kaua töötada, kuni tekkis peaaegu ühte taignapallike ja masinal hakkas juba pisut raske.
Või-jahu segule lisatud ricotta ja muna
Siis vormin kätega ta palliks ja teen tööpinna jahuseks ja rullin ta vormi suuruseks. Mõnikord surun ka kätega ta vormi põhja, kui ma rullida ei viitsi, nii et julgelt talita tujude järgi.
Põhi on valmis minema külmikusse
Siis teen kahvliga augukesed ja panen ta külmikusse niikauaks kui ma valmistan ette täidise.





Täidis:
300-350 g suvikõrvitsat (mida noorem seda parem)
feta juustu (nii palju kui endale sobib)
3 muna
300 ml rõõska koort
sool;pipar

Kõigepealt lõikan suvikõrvitsa suupärasteks tükkideks, mulle meeldivad pisut suuremad tükid, siis jääb ta piruka sees krõmps ja seda ma tahangi.
Vahustatud munad, lisatud rõõsk koor,
sool ja pipar
Panen ka ahju 200 kraadi juurde kuumenema.
Suvikõrvits ja feta
Järgmisena vahustan kolm muna, lisan rõõsa koore ja soola;pipra. Soola kogus oleneb feta juustu kogusest, üle ei maksa soolata aga magedaks ei tasu ka jätta, nii et tunde järgi :D.

Nüüd tuleb pirukas kokku panna. Võtan vormi koos põhjaga külmikust välja ja lisan pisut kihiti suvikõrvitsa ja feta, ning kallan üle muna-rõõsakoore seguga.
Kõik komponendid ja valmis minema
ahju
Ahjus oli ta mul umbes 20 minuti kanti, küpsetusaeg jääbki sinna 20-30 minuti vahele, olenevalt ahjust, programmist ja vormi materjalist.
Kui kahtled valmiduses, sorgi natukene keskelt, kui on voolav siis las küpseb veel aga kui ta on mõnusalt võbelev siis võib välja võtta.

Teda sobib süüa nii soojalt kui külmalt, kõrvale sobib mõnus küps tomat otse kasvuhoonest. Ja kaunistamiseks kasutasin praegu üliilusti õitsevat aed-piparrohu õisi ja lehti :).