Tuesday, January 31, 2017

Hapukapsasupp

Väga lihtne tegemine ja kui maitsed täpselt paika saada, on see supp imemaitsev. Variante kuidas teha, on kindlasti kõigil erinevad. Mina kasutasin enda tehtud hapukapsast, soolaliha, porgandit ja maitseköögivilju, ei lisanud ma kruupe ega kartulit, lihtsalt ei näinud vajadust. Oluline on saada tasakaal soola-magusa-hapu vahel, kui see on paigas siis ta teeb nii mõnelegi teisele supile silmad ette. 
Vaja on:
u 250 g soolaliha (ilma kamarata)
õli
1 sibul
2 küüslauguküünt
3 porgandit
u 2-2,5 l vett
u 600 g kodust hapukapsast (tegin ise, leiab siit: http://maaneiu.blogspot.com.ee/2016/11/hapukapsas.html)
sool;suhkur;pipar
mini sorts äädikat või marinaadi vedeliku

Kõigepealt hakkisin soolaliha kuubikuteks ja panin ootele. Siis hakkisin sibula ja küüslaugu väga peeneks ja panin ootele. Viimasena valmistasin ette porgandid, mille riivisin. Panin ka vee veekeetjas keema, kuna kui lisad otse kraanist vee, jahtub supi-segu maha ja läheb kauem aega. 
Potipõhjas praetud soolaliha, sibul, küüslauk, porgand.
Lisamata veel keev vesi, hapukapsas.
Nüüd võib alustada. Pott tulele, sorts õli ja soolaliha sisse, ma praadisin teda potipõhjas nii kaua kuni ta oli ikka mõnusalt pruun, järgmisena lisasin sibula ja küüslaugu, praadisin ka nemad läbi viimasena lisasin porgandi ja kui ka tema oli kuuma saanud ja pisut lönti vajunud lisasin keeva vee. Siis lisasin hapukapsa, panin potile kaane peale ja jätsin podisema, keerasin ka kuumust pisut vähemaks. 
Maitsestada tuleks siis kui kapsas on juba mõnusalt läbi keenud (mitte pudiks loomulikult). Lisasin päris korralikult soola, pisut suhkrut, pisut pipart ja sortsu äädikat, et oleks kõiki maitseid tunda. Kõik oleneb kui soolane on soolaliha, kui hapu on hapukapsas, kui magusad on sibul ja porgand, need on kõik nii suhtelised, et ise tuleb lihtsalt maitsed paika timmida. 

See on ka üks sellistest suppidest mis järgmine päev on veel maitsvam, nii et võib julgelt suurema portsu teha :). 






Tuesday, January 24, 2017

Müsli

Müslit ise teha on väga lihtne, valid enda lemmikud komponendid, töötled neid pisut, segad kokku ja saadki nosida omale meelepärast kombot mõnusate lisanditega. Poest ostetud müslid ei ole maitselt halvad, kuid neisse on lisatud palju peidetud suhkrut, mida pole mõtet ülearu sisse süüa. Tänapäeval on müsli tegemine eriti hea, kuna poes on kõik võimalikud pähklid, seemned, eksootilised kuivatatud puuviljad ja mida kõike veel olemas. Kuid miks mitte suvel kuivatada oma aia mõnusaid puuvilju ja neid talvel müsliks keerata.
See ei ole niivõrd retsept kui üks variant, mis mul kapis leidus. Müslisse võid panna KÕIKE mida hing ihaldab ja teda võid süüa koos piima, jogurti, värskete marjade, kompottide, millega iganes :).



Vaja on:
2-3 peotäit täistera kaerahelbeid
1 peotäis kookoselaaste
1 peotäis kodus kuivatatud õunu
1 peotäis india pähkleid (leidsin pooliku paki kapipõhjast, hea viis ära kasutada)
1 peotäis seemnesegu
4 kuivatatud datlit 
1 spl soolast võid (kui kasutad magedat võid, tuleks ka lisada soola)
1 spl pruuni suhkrut (kasutasin kookospalmi oma)



Komponendid


Ahi kuuma 180 kraadi.
Valmis ahjuks
Kaerahelvestele lisatud sulatatud
või-suhkru segu
Kõigepealt tuleks alustada kaerahelvestest, sest neil on kõige mõttetum maitse ja seda tuleb tuunida. Selleks segan ma kokku 1 spl või ja 1 spl pruuni suhkru, ning sulatan ära. Siis segan kausis kokku kaerahelbed ja või-suhkru segu. Asetan nad küpsetuspaberiga kaetud pannile ja panen nad ahju küpsema. Neid tuleks aegajalt segada ja kokku olid nad mul ahjus 15 minutit.
Siis liigun edasi röstimise juurde. Selleks hakin india pähklid pisut väiksemaks ja segan nad seemnesegu ja kookoselaastudega kokku. Kuumutan panni !ilma rasvaineta! ja röstin nad seal õrnalt pruunikaks, segu tuleb pidevalt jälgida, kuna pisikesed pähkli tükid võivad kõrbema minna ja see rikub kogu maitse ära. Segad ja hoiad silma peal, kuni nad on õrnalt pruunikad ja tunned nende lõhna. Siis panni pealt otse sinna kaussi, kus ma segasin kokku kaerahelbed suhkru-võiga, pole mõtet uusi kausse määrida.
Valmis segu jahtub
Järgmisena jõudsin ka lõikuda datlid ja õunad suupärasteks tükkideks, lisasin ka nemad röstitud seemne-pähkli-kookose segule.
Kui kaerahelbed on valmis, lisasin ma ka nemad sinna kaussi ja segasin kõik läbi, ning jätsin jahtuma.
Kui müsli on jahtunud tuleks ta panna õhukindlasse purki. Avamata seisab ta päris kaua, kuid kui oled korra juba õhu juurde lasknud, tuleks ta nädala aja jooksul ära süüa.



Minu arust ei peagi tegema ulme-suuri koguseid, kuna isud muutuvad ja uusi mõtteid tuleb pidevalt juurde, nii et saab pidevalt uue segu teha.

Fantaasia lendu! :)

Saturday, January 21, 2017

Piprakattega metssea sisefilee

Ütlen kohe ära, kellel pole metssealiha võimalusi, ei pea meelt heitma, sest väga edukalt saab teha teda ka kodusea sisefileega või lausa veise omaga, kes mida eelistab. Piprakatet saab ka igaüks endale meelepäraseks tuunida, mina kasutasin kahte sorti pipraid ja lisaks sinepiseemneid. Koguseid mõõta pole mõtet, tuleb teha tunde järgi :).

Vaja on:
Metssea sisefileed
Peotäis musta terapipart
Peotäis Sichuani pipart*
Peotäis sinepiseemneid
pisut õli
soola
võid

Kõigepealt siis tuleks ära trimmida kõik kelmed, sest hiljem rikuvad nad pehme liha juures ära närimisnaudingu.

Piprad ja vapper kohviveski

Siis võtsin ma välja nõukaaegse kohviveski, mis siiani on töökorras ja vihane ning purustasin ära piprasegu.
Panin ka ahju kuumenema, 160 kraadi juurde.
Järgmisena tegin sisefileed pisut õliseks (et piprakiht ilusti peale hakkaks) ja raputasin peale soola. Siis kastsin iga filee piprasegu seest läbi, tupsutasin teda nii et eriti suuri pipravabu kohti ei jääks.
Eemaldatud kelmed, lisatud õli ja sool ning taldrikul piprasegu
Järgmisena ajasin panni kuumaks, panin sinna mõnusa koguse võid ja pisut õli (või üksi kipub ruttu kärssama minema) ja pruunistasin kõik küljed. Nüüd on mugav, kui on olemas selline pann mida saab otse ahju panna, minul aga on plastikust vars, nii et pean liha ringi tõstma, aga selleks et kuumus pidevalt säiliks, panin ahjupanni juba enne tühjalt ahju, nii et ta on hea kuum kohe kui ma liha pruunistatud saan.
Mul oli 3 sisefileed, 1 jurakas ja 2 pisemat, loogiliselt saigi valmis kaks pisemat, mis vajasid ahjus umbes 15-20 minutit, et sisetemperatuur oleks 68 kraadi (välja võttes ja seistes liha temperatuur tõuseb umbes 3 kraadi), ideaalne on sinna 70 kraadi kanti rihtida. Jurakam sisefilee tahtis olla umbes 25-28 minutit.
Valmis pannil pruunistamiseks
Kui liha ahjust välja võtta, siis kindlasti lasta tal seista, kohe lõigates voolab kõik hea lihamahl välja ja olenemata heast küpsetusest, tuleb süüa kuiva liha, ma lasin umbes 5-7 minutit seista ja siis asusime nosima.






* Sichuani pipra kohta tahaksin lisada seda, et tegemist on väga põneva maitseelamusega. Teda ei saa võrrelda tavaliste pipardega (kuigi nimi on selline), kuna tal on unikaalne tsitruseline maik, omapärane aroom ja ta pole tugevalt vürtsikas, kuid siin on aga.. Nimelt ta tekitab keelel ja huultel kihelevat tuimust, mida on võrreldud gaasiliste jookide joomisega ning õrnalt voolu all patarei keelega puudutamisega. Selle kiheleva tuimuse tekitab üks keemiline ühend. Igatahes see on midagi erilist ja kes ei karda ning otsib uusi elamusi, peaks kindlasti ta endale hankima, sest see tunne on väga põnev :).


Olen ka metssea fileest teinud päikesekuivatatud tomatitega pikitud ja peekonisse keeratud rooga: http://maaneiu.blogspot.com.ee/2016/01/metssea-sisefilee-peekoni-ja.html

Lisaks olen ka teinud metssea fileed tihkes sojakastmes, mis on USKUMATULT pehme tekstuuriga, leiab siit: http://maaneiu.blogspot.com.ee/2016/03/metssea-sisefilee-tihkes-sojakastmes.html


Thursday, January 19, 2017

Mustikamuffinid

Muffineid on teha lihtne, vajaminevad asjad on põhiliselt igas kodus olemas ja neid saab teha eriliseks igasuguste marjade või koduste moosidega, lõpptulemus jääb igatepidi uhke. Mina tegin muffinid mis on täis metsamustikaid, väikse valge šokolaadi üllatuse ja purukattega. Põhiline on jällegi kuivad ja märjad ained eraldi, ning neid kokku pannes segada täpselt nii palju kui vaja, ülesegamine on muffinitel ja keeksidel kurjajuur.
Lugesin mitmeid retsepte, nii eesti kui inglise keeles, lisasin oma eelistused ja välja tuli selline.
Kogus 12 muffinit.

Vaja on:
100 g pehmet võid (kasutan soolast võid, siis hiljem ei pea soola lisama)
190 g suhkrut 
2 muna
1 tl kaneelipulbrit
280 g jahu
2 tl küpsetuspulbrit
120 ml piima
200 g metsamustikaid - otse sügavkülmast
üllatuseks igale muffinile sisse valge-šokolaadi tükk
peale puru, milleks tuleb kokku näppida, suhkur, või ja jahu, koguseid ei oska öelda.

Vahustatud või suhkruga, lisatud munad, piim, kaneel
Kõigepealt tuleks veenduda, et või on toatemperatuuril (ma tavaliselt võtan päev varem välja). Siis ma hõõrun ta puulusika ja väikse suhkrukogusega vahtu, võtab aega võib olla 4-6 minutit, siis lisan ülejäänud suhkru ja segan kõik segi. Järgmisena lisan ühekaupa munad ja segan segi. Lisan ka kaneelipulbri ja piima. Olen kaneelipulbri ka pannud puru sisse ja mitte taignasse, oleneb kuidas tuju on :).
Teises kausis siis tuleks kokku segada jahu, küpsetuspulber (kui kasutad magedat võid, siis lisada kuivainetesse 0,5 tl soola).
Kaalun välja ka külmunud mustikad.
Vasakul kausis puru, siis šokolaadi üllatus, sügavkülm. mustikad,
kuivained, ees muffinipann tulpidega ja märjad ained
Teen valmis ka pealmise puru, võtan võid, suhkrut ja jahu, ning lisan ühte või teist, et tekiks puru mis ei jääks enam käte külge kinni.
Otsin välja ka valge šokolaadi ja lõikan ta tükikesteks.
Nüüd on aeg panna ahi soojenema, 190 kraadi juurde, ei ole mõtet varem panna, mis ta huugab niisama.
Sätin valmis ka oma muffinipanni ja muffinitulbikesed.
Kõik olemas mis olema peab ja ahju minek
Nüüd segan märjale ainele juurde kuivained, nii et seguneks korralikult. Siis lisan ka mustikad, ning segan hästi vähe, lihtsalt et nad oleks taignas laiali. Siis võtan suure lusika ja umbes 1 suur supilusikatäis taigent läheb igasse tulpi, eks seda jaotamist saab timmida. Siis panen igaleühele keskele valge-šokolaadi tükikese ja viimasena puistan peale puru. Selleks ajaks täpselt sai mu ahi valmis ja panin ta ahju 190 juurde umbes 20-25 minutiks, oleneb ahjust. Kuid parem on muffin varem välja võtta kui hiljem, sest jahtudes ta taheneb, üleküpsenud muffin võib olla liiga kuiv ja kõva. Eks igaüks peab oma ahju jälgima.





Valmis muffinid jahtuvad restil


Kui nad valmis on, siis ma võtan nad koos muffinipanniga ahjus välja ja jätan nad paariks minutiks veel panni sisse, siis võtan nad välja ja panen restile jahtuma, muidu võivad nad alt higistama hakata.









Friday, January 13, 2017

Kakao-šokolaadijook

Väga kiiresti ja lihtsalt valmiv talvine kuum jook. Ma olen kakaojookide fänn, kuid mulle ei meeldi need ülimagusad valmis kakaopulbrid, millel ei ole kakaoga muud ühist kui ainult värv. Tavaliselt tehakse jook kas ainult kakaopulbrist või ainult šokolaadist, mina panen need kaks kokku ja lõpptulemus on väga hea. Mina lisasin peale vahukoore mütsikese, võib ka vahukomme või muud meelepärast lisada.
Koguseliselt tuleb umbes 4 keskmist tassi. 

Vaja on:
200 ml vett
3 spl kakaopulbrit
700 ml täispiima (meil otse kõrvaltalu lehmast)
175 g tükeldatud tumedat šokolaadi (kasutasin 56%)
1-3 spl suhkrut (minule sobis terve koguse peale 1spl, teistele sobis 2-3spl, ise tuleb otsustada kui magus sobib).
Serveerimiseks sorts vahukoort ja näputäis suhkrut
Peale raputamiseks pisut kakaopulbrit

Kõik vajalik
Kõigepealt siis kastrulisse 200 ml vett ja pliidile, et tõuseks keema. Siis talle juurde lisada 3 spl kakaopulbrit ning segada, et oleks ühtlane segu. Järgmiseks tuleks pliidil panna madalam kuumus ja lisada piim, tükeldatud šokolaad (sulab kiiremini) ja suhkur, alguses võib suhkrut vähem panna ja hiljem juurde, oleneb kui maias keegi on. Seda segu siis kuumutada umbes 5 minutit, madalal kuumusel. Siis võib tule pliidi alt kinni keerata ja ta sinna sooja jätta. Mina sel ajal vahustasin vahukoore ruttu ära ja oligi see imeline talvejook valmis :). 




Tuesday, January 10, 2017

Ahjukana

Ahjukana on väga maitsev ja mõnus, kes eelistab fileed, kes kintsu, koiba või tiiba, kõik on olemas. Mina täitsin kanakese porgandi, praekapsa ja sinepiga, need täidised võivad varieeruda aga minu arust on oluline, et oleks midagi happelist, kui praekapsas ei meeldi siis võib kasutada tomatit või sidrunit. Maitsestamata kana puhul on pluss ka see, et saad teha endale meelepärase marinaadi, mina kasutasin tandoori masala maitseainesegu, mis minu arust on kanale ideaalne. Eelmaitsestatud kanadel on mingi fake maik juures ja see mulle ei istu. 
Sellest kogusest piisas neljale inimesele õhtusöögiks, üle ei jäänud midagi :).

Vaja on:
1 broiler/vabapidamise kana (oleneb kuidas joppab) u 1,5 kg
pisut õli
sool
pipar
u 2-3 tl tandoori masala maitseainesegu 
2 porgandit
u 3 spl praekapsast
0,5 spl põltsamaa kanget sinepit
pisut vett
kartuleid (nii palju kui vormi mahub)
õli
2 purustatud küüslauguküünt
soola;pipart
mingisugust kuivatatud/värsket ürti (kasutasin kuivatatud piparrohtu)

Marineeruv kana
Täidis
Kõigepealt siis kanakene külmkapist välja ja marineerida. Selleks hõõrun ma ta natukese õliga kokku, et maitseained külge jääksid, siis korralikult soola, pipart ja paar teelusikatäit tandoori masala maitseainesegu. Hõõrun mõlemalt poolt korralikult kokku ja jätan ta toatemperatuurile seisma. (Kui on soov üleöö marineerida, siis ööseks külmkappi). 

Täidetud kana
Nüüd tuleks panna ka ahi 200 kraadi juurde soojenema.
Järgmisena valmistan ette täidise, koorin ja viilutan porgandid, lisan praekapsa ja sinepi. Sellise suurusega porgandid jäävad pisut krõmpsud nad ei küpse selle ajaga täielikult läbi, keda krõmps porgand häirib, peaks lõikama pisemad tükid aga mulle krõmps just istub :). 

Maitsestatud toores kartul
Siis tuleks täidis kõhtu panna ja ma panin ava hambaorgiga kinni, et enamus ikka sisse jääks. Oluline on ka see, kuidas pidi kana vormile panna, mina asetan ta rinnafilee allapoole ja ei keera teda ühtegi korda, see tagab mahlase filee ja krõbeda pealispinna, kuivanud kanafilee võib lihtsalt kurku kinni jääda. Lisan ka pisut vett ajuvormile ja panen ta ahju.

40 min küpsenud kana ja toores kartul
Mina lasin tal umbes 40 minutit küpseda ja siis lisasin kartulid. Muidugi võib neid ka kõrvale keeta aga kui mul juba ahi kuum ja hea kanaleem ahjuvormis olemas, siis lähevad kartulid ka sinna juurde.

Selleks ma koorisin ja lõikusin kartulid, panin kaussi, lisasin pisut õli, soola, pipart, läbi küüslaugupressi 2 küüslauguküünt ja piparrohtu. 
Lisasin kartulid vormi ja ka tilgakese vett. 

Kokku oli mul kanake ahjus ca 1,5 tundi, see aeg võib varieeruda kõiges, ahjus, täidises või kui külm ta oli enne ahju minekut, mis köögivilju juurde lisada jne. Mina tavaliselt tõstan ta koiba ja kui ma selle ilma vaevata kätte saan, siis on ta valmis, sest sealt on ta kõige paksem. Saab kontrollida ka torkides, kui väljavoolav leem on selge, siis on kana valmis. 

Monday, January 9, 2017

Veisepada köögiviljadega

Praegu on igasugused "ühe poti" toidud kõige minevam kaup, vähemalt meie peres, kütad ahju soojaks, pott ahju ja kõik valmib justkui iseenesest, tööd on vähe ja lõpptulemus ülimaitsev. Minul oli sügavkülmas veisetükk, esikus porgandit ja bataati, nendest ja mõningatest lisanditest see imemaitsev söök tekkiski. Lisandiks võib teha ükskõik mida, ma keetsin spagette, aga kes tahab kaloreid kontrolli all hoida, võib kõrvale teha värske salati.

Vaja on:
u 600 g veiseliha välistükk
ürdivõid
õli
1 suur sibul
3 küüslauguküünt
1 purk (u 0,5 l) kodust tomatipastat, leiab siit: http://maaneiu.blogspot.com.ee/2016/07/tomatipastatomatimahl.html
0,5 l vett
3 porgandit
1 suurem bataat
2 loorberilehte
u 0,5 l kodust ulukipuljongit
tüümiani (aiast saab veel noppida, kuna lund vähe :). 
sool;pipar

Mina küpsetasin teda puuküttega ahjus, kui kasutad elektriahju siis tuleks ta sooja panna, umbes 170-180 kraadini (ajaliselt ma öelda ei oska, kuid valmis on pada siis kui kahvliga lihale pihta minnes ta mureneb koheselt.)
Kõigepealt valmistasin ma ette juurikad. Koorisin porgandi ja bataadi ning lõikasin nad parajateks tükkideks. Asetasin nad ahjuvormi põhja ja liikusin edasi.
All bataat, porgand, siis liha, peal sibul, küüslauk
Loorber, ürdivõi, õli, tüümian, veis
Järgmisena tükeldasin veise, loomulikult ristikiudu kuna muidu ei küpse ta kunagi pehmeks. Siis võtsin sügavkülmast ürdivõid, leiab siit: http://maaneiu.blogspot.com.ee/2016/08/urdivoid.html, mis on ideaalne praegusel aastaajal. Panin pannile ürdivõi, pisut õli, loorberilehed, tüümiani oksad ja veise tükid, praadisin nad läbi, lisasin soola ja tõstsin ahjupotti köögiviljade peale, mõni lihatükk oli roosakas, aga see küpseb kõik ahjus lõpuni.
Lisatud tomatipasta ja ulukipuljong
Järgmisena koorisin ja tükeldasin sibula ja küüslaugu, ning praadisin nemad ka pannile jäänud mõnusate lihamahlade sees läbi. Asetasin ka nemad ahjuvormi, pealmiseks kihiks. 
Kõik potis mis retseptis kirjas on
Siis tuleb liikuda vedelike juurde. Panin purgi kodust tomatipastat, mis on mõnusalt maitsestatud ning lisasin ka selle sama purgitäie vett, lisasin ka ulukipuljongit, mis on mõnusalt tume ja maitseid täis. Siis segasin kõik pisut segi ja lisasin soola ja pipra keerud. 
Ahjus olevat kraadi ma ei tea täpselt, aga ahjus oli ta mul 3 tundi, viimased 0,5 tundi ilma kaaneta, et kaste mõnusalt pakseneks. Lisasin ka juurde veel pisut soola. 
3 tundi ahjus podisenud, viimased 0,5 tundi ilma kaaneta
Siis kui ta ilma kaaneta ahju jäi, hakkasin ma spagettidega tegelema ja kõik olid üheaegselt valmis söömiseks. 
Bataat ja sibul lagunesid ahjus peaaegu täielikult ära, muutudes tomatipastaga koos nagu köögiviljapüreeks, mis tegi spagetid ja kogu toidu eriti mahlaseks ja maitsvaks. 







Leivasupp

Tegin siis ise üle pika aja leiba ja kõik läks metsa, alguses tundus nagu juuretis on okei, öö läbi ilusasti hapnes, aga hommikul vormi pannes kerkima ei hakanud, mõtlesin et mis seals ikka, kütsin ahju ära ja panin ta puuküttega ahju küpsema. Tuli välja et ma võtsin vale vormi (liiga laia ja suure) ning unustasin ta veel ahju ka, tunniks ajaks rohkem kui pidi, pea laiali otsas. Leib oli siis kõva kui telliskivi, soojalt sai pisut lutsutada aga võimatu süüa. Suur töö tehtud ja kahju et süüa ei saanud, tuli mängu plaan B, leivasupp. Oma leivast tehtuna on ta eriti maitsev, tume ja tummine :).




Vaja on:
1 ebaõnnestunud koduleib
vett
3 spl roosuhkrut
2 spl tavalist suhkrut
3 peotäit rosinaid
0,5 spl kaneelipulbrit
Serveerimiseks: hapukoort/piima/vahukoort



Kõva leivake



Kõigepealt panin ma kivikõva leiva vette seisma, et pisut pehmemaks muutus, aega läks tunnike ja siis sai leiva pisemateks tükkideks murda.



Siis ma panin selle sama veega ta pliidi peale, lisasin suhkrud ja lasin podiseda mingi aeg. Siis võtsin ma saumiksri ja lasin ta püreeks, aga suhteliselt hooletult, kõiki tükke ma üles ei kavatsenud otsida, nii et mõni suurem leivatükk jäi ka, mis on okei.






Järgmisena panen ta tulele tagasi, lisan rosinad ja kaneeli, ning lasen pisut aega veel podiseda.
Püreestatud leib, lisatud rosinad ja kaneel
Siis tuleks ta pisut maha jahutada ja hakata sööma. Mina võtsin lisandiks hapukoort, mille segasin pisukese suhkruga segamini, teised sõid piimaga :).





Saturday, January 7, 2017

Juustušnitsel + kodused friikad

Korralik pubitoit, mida saab väga hõlpsasti ka kodus valmistada, kaloreid lugeda ei ole mõtet, sest kui ma loeks, siis ma minestaks. Aga kõike võib endale vahest lubada ja järgmine päev tuleks lihtsalt rohkem ringi vurada ja kõik on jonksus.
Mõnus reede õhtu praad, koguseliselt arvestasin ja jätkus 4-le.

Vaja on:
Friikartulid
u 12 kartulit (arvestasin 3 kartulit ühele inimesele)
õli
3 küüslauguküünt
sool;pipar
paprikapulbrit

Selles toidus tahavad kõige kauem aega küpseda kartulid, nii et alustame neist. Tegin neid ahjus, kuna see on mugavam ja kulub oluliselt vähem õli. Kartulid pesta ja koorida. Mul on õnneks olemas niiöelda "friikartulimasin"- mis ühe kiire liigutusega teeb kartulist ühepaksused friikad, kui seda pole, siis tuleb anda noale hagu.
Siis kui kõik friikad on külmas vees, tuleks nad kurnata ja ära kuivatada (paber või riidest rätikuga), see kiirendab nende krõbedaks muutumist. Siis tuleks ka panna ahi kuuma 210-220 kraadi juurde, igaüks peab ise oma ahju tundma, mis programm siia sobib, mina kasutasin pöördõhu režiimi.
Valmis ahjuks
Järgmisena tuleks kohe nad panna ahjupannile ja seal kokku segada maitseainetega, ei ole mõtet vahepeal mingit muud kaussi veel määrida. Friikatele siis peale umbes paar supilusikatäit õli, korralikult soola, pipart, 3 läbi küüslaugupressi lastud küüslauguküünt ja paprikapulbrit, siis kätega läbi segada, et kõigile kartulitele maitset jätkus. Siis ahju ja liigume edasi šnitsli juurde.
Minul küpsesid kartulid 35-40 minutit, vahepeal maitsesin ja lisasin juurde ka soola.

Vaja on:
Juustušnitslid
4 juusturatast või nelinurka
pisut jahu
1 lahtiklopitud muna
pisut vett
panko riivsaia (või tavalist riivsaia)
sool;pipar

Kõigepealt siis lõigata suurest juustukänakast 4 viilu, nad päris ühe paksused ei tulnud aga ma niikuinii praen igaüht eraldi, nii et pole hullu. Mina ostan sellise suure känaka Seljal asuvast poest, kust saab lisaks juustule ka maailma parimat kohupiima.
Järgmisena tuleks valmis teha paneerimisliin, esimesse kaussi pisut jahu, teises klopin lahti muna ja lisan pisut vett ja kolmandasse panko riivsaia ja pisut soola, pipart ka. Panko riivsai on jaapanist pärit riivsai, mille jaoks kasutatakse ainult saia valget osa, ääri sinna sisse ei panda, see tagab eriti krõbeda pealispinna. Kuigi enamus soovitusi panko riivsaia kasutamiseks on mereandide puhul, siis mina tahtsin teda ka juustušnitsli puhul proovida ja õnnestus imeliselt, ülikrõbe välispind ja sees voolav juust.. mm. Loomulikult võib kasutada ka tavalist riivsaia :).
Paneeringu liin: jahu, lahtiklopitud muna+vesi, panko riivsai
Eks tegelikult tuleks neid ka fritüüris küpsetada, aga kuna ma olen õli suhtes ihne, siis ma võtan väikse panni ja kallan sinna peale nii palju õli, et pool šnitslit katab ära ja siis ümber keerates saab terve šnitsel küpseks. Nii ma need 4 šnitslit ära küpsetangi.






Valmis praadimiseks




Järgmisena teen ma kõrvale salati, kõigest mis mul külmikus leidus: spinat, kurk ja porgand. Porgandi riivin, kurgi lõigun ja spinati segan sisse, lisan pisut õli, sool, pipar, mini-sorts äädikat, suhkrut ja jätan seisma.

Siis mis toit on ilma mõnusa külma kastmeta, seda on kindlalt vaja, ma teen teda tunde järgi, seega koguseid ei tea.
Vaja on:
hapukoort
majoneesi
terasinepit
soola
pipart
tilli
pisut suhkrut

Segan kõik kokku, maitsen, kui meeldib jätan seisma ja ongi valmis.

Siis pole muud kui kõik taldrikule ja nosima. :)

Ja muideks, huvitav fakt. Inglise keeles on friikad "french fries", ning paljud seostavad seda Prantsusmaaga (France), prantsuse - french, kuigi tegelikult on see tehnika nimetus kuidas friikartuleid tehakse - frenching. Sama kirjapilt kuid täiesti erinev tähendus, nii et friikartulite sünnimaaks ei ole Prantsusmaa vaid hoopis Belgia ja belglastes tekitab see valearvamus siiamaani pahameelt. :)

Wednesday, January 4, 2017

Ühepajatoit lihata

Ilma lihata ühepajatoitu tegin ma seetõttu, et liha isu praegu lihtsalt pole - mõnikord on nii. Aga et ühepajatoit ei tuleks maitsetu, lisasin ma juurde enda tehtud kukepuljongit, mille võtsin otse sügavkülmast. Oma tehtud puljong on nii maitsekas, et muudab köögiviljad eriti heaks.
Sellest kogusest piisas 4-le näljasele ja järgi ei jäänud midagi :).
(Kuna ainult minul polnud lihaisu ja teistel oli, siis praadisid nad juurde pisut soolaliha ja näksisid seda kõrvale).

Vaja on:
7 keskmist kartulit
4 porgandit
1 sektor kapsast
ise tehtud sügavkülmutatud puljongit (pisem karbitäis), leiab siit: http://maaneiu.blogspot.com.ee/2016/11/kanapuljong-supikukest.html
2 sibulat
2 küüslauguküünt
soola;pipart

Kõigepealt siis koorida kõik koorega köögiviljad. Siis tuleks nad hakkida suhteliselt lohakalt, mitte väga pisikeseks, muidu keevad pudiks.
Siis tuleks ka koorida sibul ja küüslauk, ning panna nad pooleks lõigatult ilma rasvaineta pannile ja lasta neil röstida, see annab jällegi mõnusat maiku ühepajatoidule juurde.
Kõik komponendid potis ning valmis ahjuks
Nüüd pane ka ahi sooja 210 kraadi juurde.
Järgmisena sättida oma ahjupotikesse kõige alla porgand ja kartul (mis vajavad rohkem küpsemisaega), järgmisena sibulad ja küüslaugud, ning kõige peale kapsas, mis saab ainult auru ja jääb mõnusa tekstuuriga.
Siis lisada puljong ja täiesti tunde järgi vett ka. Viimasena korralikud keerded soola ja pipart, kaas peale ning ahju.
Ahjus oli ta mul umbes 45-50 minutit, kindlasti oleneb see igalühel ahjust ja potist ning kogusest.

Kui pada oli valmis, lisasin ma ka pisut rohelist sibulat ja sõin kohe kaks portsu :). Aurutatud rasvavaesed ning hästi maitsestatud köögiviljad tegid kõhule lausa pai.