Friday, February 17, 2017

Hernesupp

Kui muidu hernesuppi ei söö, siis korra veebruari lõpus kindlasti. Neid retsepte on nii palju erinevaid, mina tegin täpselt oma eelistuste järgi. Ideaalis tuleks herneid leotada, aga kuna ma ei olnud oma supi tegemise soovist eelmine päev teadlik, siis panen ma leotamata herned ja kõik muud ühte patta ja lihtsalt ootan kuni valmis saab. Valmis supile lisasin ka paar peotäit sügavkülmutatud herneid, mis andsid ilusat värvi ja mõnusat magusat maitset :).
Selle retsepti järgi tuleb leeme-rohkem supp (mis mulle meeldib), kes tahab paksu-pudrust suppi peaks vee koguseid vähendama või herne kogust suurendama.

Vaja on:
1 suitsukoot (1 kg)
2,5 l vett
4 loorberilehte
peopõhjatäis musta terapipart
peopõhjatäis vürtsi
3 pisikest kuldset sibulat
3 suurt porgandit
300 g rohelisi leotamata herneid
sool;pipar
paar peotäit värskeid herneid (soovi korral)

Koot külmas vees, lõikasin ta poti jaoks
parajaks
Hakitud porgand, herned, sibulad, vürtsi-ja pipraterad ning loorber
Kõigepealt siis tuleb alustada koodi keetmisest, tuleks panna ta koos külma veega keema. Kui ta on keema tõusunud, siis riisuda hägune vaht, valge vaht on okei. Sel ajal kui koot oli tulel, koorisin ja hakkisin ma porgandid, otsisin puljongi komponendid ja kaalusin välja herned. Kui vaht oli ilus selge, lisasin oma kõik supi komponendid sisse, panin kaane peale ja lasin podiseda, aega läks umbes 2 tundi. Kui on eelleotatud herned, siis on protsess kiirem.
Kõik potis ja vaja ainult oodata, kuni saab valmis
Soola soovitan lisada alles lõpus, sest siis on koodist sool vette keenud ja on tunda palju veel vaja on, või kas üldse on. Pipart võib igaaeg lisada.
Serveerimiseks lisasin veel värskeid herneid ja nokkisin koodi küljest mõnusaid taiseid tükke supi peale.

Kes tahab ka vastlapäeval vurritada, siis tuleks kasutada suitsutatud seajalgu :).





Wednesday, February 15, 2017

Itaaliapärane koha + kalarisoto

Ideaalne näide kuidas terve kala ühes toidus ära kasutada. Peadest ja selgroogudest keetsin puljongi, mida kasutasin risoto valmistamisel ning fileed maitsestasin mõnusate itaaliapäraste maitsete ja tomatitega. Algupärases retseptis mida ma igatepidi endale mõnusaks muutsin, oli 300 g värskeid kirsstomateid, aga kuna meil on eelmise aasta oma kasvuhoone kirsstomatid ära marineeritud, siis ma kasutasin pool kogusest marineeritud tomatid ja pool värskeid tomateid (eks see varieerub hooajaliselt :).
Koguseliselt piisab umbes 6-le.

Kõigepealt tuleb alustada risoto tegemisest, sest temaga läheb kauem kui kalaga.
Vaja on:
Risoto
1 suuremat sorti sibul
3 küüslauguküünt
1 dl valget veini (haput)
õli
400 g risoto riisi
u 1,1 liitrit kalapuljongit
paar peotäit parmesani

Kõigepealt tuleks lasta kuumaks eelnevalt valmistatud puljong, kalapuljongi leiab siit (tegin küll forellist aga point on sama): http://maaneiu.blogspot.com.ee/2016/03/kalapuljong.html.
Praetud küüslauk, sibul, lisatud riis, vein ja esimene kulbitäis
kalapuljongit
Siis tuleks hakkida peeneks sibul ja küüslaugud. Siis panna potike tulele ja lisada õli. Kui õli on piisavalt kuum siis praadida sibul ja küüslauk aromaatseks ja klaasjaks. Järgmisena tuleks lisada riis ja praadida ka tema korra läbi, nii et riisiterad saavad ka seda õli ja kuumust. Siis tuleks lisada vein ja keeta niikaua kuni enam kirbet alkoholi lõhna ei tule, suhteliselt kiirelt imeb riis ta ka endasse. Võib ka temperatuuri alandada. Ning siis tuleks vaikselt hakata lisama puljongit, mina lisasin ühe kulbi kaupa, kui kõik vedelik oli imendunud, lisasin uue kulbitäie ja jätkasin niikaua kuni riis oli paraja koostise aga ikkagi pisut krõmps hamba all. Vahepeal ka maitsestasin soola ja pipraga, ning riivisin parmesani, mida siis juurde lisada, kui pott on tulelt maas. Segad parmesani sisse, maitsed ka soola-pipart piisavalt ja lased kaane all pisut seista. 





Itaaliapärane koha:
4 kohafileed
5 anšoovisefileed
2 küüslauguküünt
1 spl kappareid
õli
võid
150 g koduseid marineeritud tomateid
150 g värskeid kirsstomateid
5 kividega musta oliivi (puhtalt eelistuse asi, kividega oliivid on enamasti maitsvamad)
u 1 dl marineeritud tomati vedelikku
Hakitud küüslauk, kapparid ja anšoovised
sool;pipar
peterselli

Kui risoto vaikselt podises ja ma järjest puljongit juurde lisasin, tekkis mul aega tegeleda kalaga. 
Selleks tuleks kõigepealt hakkida anšoovised, küüslaugud ja kapparid. 
Pooled marineeritud oma tomatid ja pooled poest
Siis potike tulele, lisada pisut õli ja praadida see segu seal läbi, umbes niikaua kuni anšoovised ära lagunevad. Järgmisena lisasin ma oma tomatite marineerimisvedelikku, kuid kes kasutab ainult värskeid tomateid, peaks lisama valget veini, sest mingit haput vedelikku on vaja. Siis võib lisada tomatid, keerata temperatuuri väiksemaks ja jätta podisema. Sel ajal eraldasin ma kivid oliividest, ning hakkisin ära. Siis lisasin ka oliivid potti, maitsestasin veel pisukese soola ja pipraga, lisasin peterselli ja valmis ta oligi. Tõstsin ta eemale.
Järgmisena võtsin suure panni ja lisasin rohkelt võid ja õli, ning praadisin koha kahelt poolt ära, lisasin ka soola ja pipart. Nad olid küll mul suured fileed, aga peale küpsemist tegin nad pooleks ja lisasin tomatisegusse ning lasin neil seal natuke maitseid sisse tõmmata. 

Selleks ajaks oli mu risoto ka juba valmis saanud, nii et saab korraga kuuma sööki sööma hakata :). 





Saturday, February 11, 2017

Ahjupasta hakklihaga

Kiiresti valmiv lõuna-õhtusöök, mis ei jäta kedagi külmaks, kellele siis ei meeldiks makaronid, hea kaste ja juust? Mina peidan alati tomatikastmetesse ära lisa-köögivilju (nt porgandit, suvikõrvitsat), mis annavad magusust ja mahlasust juurde, kuid keegi täpselt ei mõista kas on ja kui palju on, sest tomatimaitse domineerib. Ja loomulikult ei ole seda mõtet ju öelda :D.
Seda rooga saab väga edukalt ka teha eelmisel päeval ülejäänud makaronide või lausa pastaga, juust peale ja ahju, valmis niuhti :).

Vaja on:
250 g hakkliha (kasutasin seekord põdra oma)
1 sibul
3 küüslauguküünt
sool;pipar
sorts õli
150 g riivitud sügavkülmutatud suvikõrvitsat
u 250 ml kodu-tehtud tomatipastat. (Leiab siit: http://maaneiu.blogspot.com.ee/2016/07/tomatipastatomatimahl.html)
250 g täistera makarone (ei leidnud kapist muud)
200 g riivjuustu
näpuotsatäis kuivatatud ürte

Kõigepealt siis pott tulele ja vesi pasta jaoks keema lasta.
Samal ajal koorida sibulad, küüslaugud ja hakkida peeneks.
Hakkliha, tomatipasta, suvikõrvits
Siis panen ka panni tulele, lisan sutsu õli ja praen seal sibula-küüslaugu, lisan hakkliha ja praen niikaua kuni pole enam tooreid tükikesi. Lisan ka soola-pipart. Siis lisan suvikõrvitsa ja tomatipasta, ning segan segamini ja maitsestan veel, lasen vaiksel tulel podiseda. Panen nüüd ka ahju 200 kraadi juurde soojenema.
Kaste ja makaronid, vaja ühendada
Makarone tuleks keeta umbes kolmveerand aega sellest, mis paki peal kirjas on, sest siis nad jõuavad veel seda head tomatikastet ka endale sisse imeda. Kindlasti lisada ka pasta-keeduveele soola, öeldakse, et pasta-keeduvesi peaks olema meresoolasusega.
Valmis ahjuks


Siis makaronid kurnata ära ja siis otse ahjunõusse, sinna peale kaste, segada segi, lisada juust ning ahju. Mina lasin 200 kraadi juures küpseda u 10 minutit ja siis keerasin grilli-režiimile ja lasin niikaua et juust oleks pealt mõnus kuldne.











Thursday, February 2, 2017

Sotšnik ehk vaarak

Ehk kohupiimatäidisega hapukoore muretaignast valmistatud poolkuukujulised pirukad. Ma arvan kui neid pole ise teinud, siis ostnud või maitsnud on kindlasti enamus. Aga selles saiakeses on väga palju meeldivat, taigen on nii krõbe kui pehme ning täidiseks on kohupiim, millega saab peaaegu iga eestlase ära osta.
Loomulikult ma ei hakanud ka peenutsema, et teha poes müüdavate sarnaseid, vaid tegin topelt koguse kohupiimatäidist, sest alati on teda poes müüdavates saiakestes liiga vähe olnud.
Koguseliselt tuleb mul alati kas 11 või 12 pirukat, oleneb kui usin rullija olla.

Vaja on:
Taigen:
100 g toasooja soolast võid (kui kasutad magedat võid, lisada kindlasti kuivainetesse soola)
175 g suhkrut
1 muna
115 g hapukoort
400 g nisujahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
Toasoe või ja suhkur

Alati kui ma sotšnike teha tahan, võtan ma juba õhtul või välja, et ta oleks hommikuks pehme.
Märjad ained ja kuivained vaja ühildada
Tulebki alustada taigna tegemisest, kuna ta peab peale kokku segamist vähemalt 30 min olema külmkapis.
Võiga segatud suhkur, lisatud muna ja
hapukoor
Valmis taignapall külmikusse
Vaja on toasooja võid segada suhkruga, seda ei saa päris vahustamiseks nimetada, aga segu tuleb niikaua segada, kuni suhkur pole enam üksinda. vaid on võiga kokku läinud üheks massiks.
Siis lisada muna, hapukoor ja segada segi, ühtlaseks teda ei saa. Teise kaussi kaalu jahu ja lisa küpsetuspulber ning sega segi. Nüüd tuleb kuivained lisada või-muna-hapukoore segule ja segada. Lõpuks käega nii palju sõtkuda, et tekiks taignapall, see tuleks keerata kilesse ja panna külmikusse vähemalt 30 minutiks, aga mul on ta tavaliselt kauem olnud, sest vahepeal on muud põnevat ka teha. :)

Siis tuleb liikuda täidise juurde, oluline on et kohupiim oleks ka toasoe, muidu läheb või klimpi (olen selle vea juba teinud).

Vaja on:
Täidis:
25 g toasooja soolast võid
50 g suhkrut
25 g lahtiklopitud muna (pool muna täidisesse, teise poolega tuleb pirukaid enne ahju panekut määrida)
400 g toasooja kandilist tavalist teralist kohupiima (2 pakki)
0,5 tl vanillikaunapastat
40 g jahu

Kõik täidise komponendid välja arvatud jahu
Kõigepealt siis kaaluda välja või, talle juurde suhkur, muna, kohupiim ja vanillikaunapasta, siis segada kõik ühtlaseks ja viimasena juurde lisada jahu, segada kuni on ühtlane mass.

Kuna see muretaigen on väga pehme, siis tema rullimine on pisut keeruline, ta kipub tööpinna külge kinni jääma, see tuleb lahendada lihtsalt suurema hulga jahuga.
Mul kahjuks lainelise äärega lõikurit polnud, seega peab
sirge äärega leppima :)
Tööpind jahuga kokku, ning vaikselt taignarulliga rullid ta laiali, mina mingeid millimeetreid ei jälgi aga öeldakse, et umbes 3-4 mm ta peaks olema. Siis tuleks lõigata millegi ümmargusega välja ringid, panna sisu 1 kuhjaga spl ja voltida poolkuuks, ning asetada küpsetuspaberiga kaetud ahjupannile. Siis kui mõni on tehtud, võib ka ahju 210 kraadi juurde kuumenema panna.
Siis tuleb taigen uuesti kokku mätsida ja uuesti rullida, nii kaua kuni taigen on otsas.
Naeratavad vaarakud on ahjuks valmis
Siis määrida kokku munaga (mis jäi täidise tegemisest üle). Ja siis ahju 15-20 minutit, oleneb ahjust. Kuid mina kipun sinna 15-16 minuti kanti alati, jälgin et põhi oleks pruun ja jahtudes nad niikuinii tahenevad mõnusalt, kivikõvaks pole mõtet küpsetada.
Ahjust välja võttes jätsin ma nad paariks minutiks veel ahjupannile ja siis tõstsin restile jahtuma, et alt higistama ei hakkaks. Supsutasin ka pisut tuhksuhkrut peale :).

Minul on millegipärast selline lapsepõlve mälestus, et kui ma sõin vaarakut siis alati jõin ma kõrvale Tartu limonaadi, see kombo meeldis mulle nii metsikult, et vahest teen sellist lapsepõlve meenutust nüüdki :).