Saturday, June 17, 2017

Rabarberimoos

Esimene selleaastane hoidistamine on tehtud. Selleks on ülihõrk rabarberimoos, mille teeb eriliseks pikka aega keetmine, mis suhkru ära karamelliseerib ning lõpptulemus jääb väga põnev ja maitsev. Kahjuks on minu rabarberitaime koht vilets ja taim ise kidur, kuid õnneks on meil naabrinaine, kes tõi suure kastitäie rabarbereid (umbes 8 kilo) mille me kõik moosiks keetmine. Tüütu küll koorida, lõikuda, paksuks keeta, kuid see kõik on seda väärt :).

Vaja on:
1 kilo kooritud rabarbereid
500 g suhkrut

Kõigepealt siis tuleks ära koorida rabarberivarred ja lõikuda nad suhteliselt õhukeseks. Siis kaaluda peale õige suhkrukogus ja jätta seisma, kas üleööks või niikauaks et rabarberil on mahl välja tulnud (mul esimene sats seisis suhkruga 10 tundi, teine sats 12 tundi).
Kooritud, tükeldatud rabarber ja suhkur
Siis kui mahl on välja tulnud, võib panna ta madalale kuumusele podisema, niimoodi õrnalt mullitama, vahepeal võiks teda ka segada aga valvama teda ei pea, saab õues või kus iganes toimetada. Keeta tuleks teda niikaua, kuni värv on tumepruun, kuna mul olid suured kogused siis võttis mul ikka mitu head tundi aega.
Seisnud ligi 10-12 tundi toatemperatuuril
Purgid-kaaned 100 kraadises ahjus
Kuna meie pere jaoks oli täpselt õige magusa-hapukuse suhe selle koguse rabarberi ja suhkru osas, siis me jätsime nii. Kui nüüd tundub et on liiga hapu, sest iga pere on harjunud isesuguste mooside ja magususega, siis võib hiljem suhkrut juurde lisada.
Valmis moos
Kui segu on valmis, otsin ma välja purgid-kaaned ja panen nad ahju, 100 kraadi juurde steriliseeruma. Järgmisena ma panen kuuma moosi kuuma purki, peale kuum kaas ja asetan nad tagurpidi lauale (see aitab kohe ära näha, kui mõni purk on halvasti kinni keeratud, ei ole pärast sahvris hallitanud üllatust). Kui nad on jahtunud, keeran nad õiget pidi ja viin sahvrisse oma korda ootama.
Minu lapsepõlve kook on muretaigna põhjal moosi-purukook, mida mu Ema tegi alatasa, sinna sobiski mingi hapukam moos, nii et kindlalt on sellel rabarberimoosil lööki :).

No comments:

Post a Comment