Tuesday, September 12, 2017

Marjakook

Kõige ehedam marjakook mida võib süüa, on olemas kõik mida hing ihaldab, mure põhi, hapukad marjad, pehme ja suussulav keedukreem ning peal kaneeline puru mis annab täpselt mõnusa tekstuuri veel juurde. Marju võib kasutada igasuguseid ja nii külmutatud kui värskel kujul, kuid sügavkülma marja puhul tuleb põhi enne läbi küpsetada, muidu ei tule põhi mõnusalt mure. Minu lemmik marjakombo on punased ja mustad sõstrad, nad on mõlemad nii maitsekad kui ka ilusa värviga :).
Tegin kooki 28 cm diameetriga keraamilises vormis.

Vaja on:
Põhi:
100 g soolast külmkapi külma võid
70 g suhkrut
175 g nisujahu
0,5 tl küpsetuspulbrit
1 muna

Kui on olemas, siis köögikombainiga saab taigna tehtud väga vähese vaevaga. Selleks pane kombaini või, suhkur, jahu ja küpsetuspulber ning lase neil omavahel seguneda, tekib selline purune konsistents, siis lisa muna ja lase nii kaua töötada kuni masin taigna ühte kohta kokku viskab.
Köögikombainis või, suhkur, jahu,
küpsetuspulber
Valmis põhi, kätega surutud vormi
Järgmisena on valik kas suruda kätega taigen vormi, või rullida ja siis tõsta ta vormi, mina talitan tujude järgi.
Nüüd siis on vaja arvestada, kas kasutad värskeid või külmunud marju. Värskete puhul võid panna vormi koos taignaga külmkappi, et või sulama ei hakkaks. Külmunud marjade puhul tuleks põhi eelküpsetada 210 kraadi juures, niikaua kuni taigen võtab helepruunika tooni.

Siis on vaja valmis teha:
Keedukreem:
2 muna
200 g suhkrut
250 ml piima
1 spl jahu
0,5 tl vanillikaunapastat

Mina olen enda jaoks leidnud maailma lihtsaima ja kõige vähem nõusid määriva keedukreemi retsepti, mis pole mind kunagi alt vedanud.
Suhkruga vahustatud munad, lisatud
külm piim ja jahu
Valmis keedukreemile lisatud vanilli-
kaunapasta
Kõigepealt kaalun otse kastrulisse suhkru ja löön juurde munad, vahustan mikseriga heledaks vahuks ja lisan külma piima ning jahu, vahustan veel korra ja siis panen segu pliidile ja hakkan teda kuumutama. Kuskile rändama see aeg minna ei saa, sest paksenemine toimub äkki. Lihtsalt vaikselt lusikaga segan teda, kuni ta muutub paksuks, ajaliselt 7-8 minutit vist. Kui ta on paksenenud, võtan ta pliidilt ära ja lisan vanillikaunapasta, siis jätan ta kuskile nurga peale jahtuma.

Järgmisena teen ma valmis:
Kaneelise puru:
1 osa jahu
1 osa soolast võid
1 spl suhkrut
1 tl kaneeli

Kõik vajalik puru jaoks, vaja kokku
näppida
Täpseid koguseid ei oska ma kunagi öelda, sest puru teen ma alati tunde järgi, kui ühte on liiga vähe, siis lisan juurde ja lõpuks see puru välja tulebki.
Kaussi tuleks kõik kokku panna ja pudiks näppida.

Kui kõik on valmis, tuleks ahi 200 kraadi juurde kuumenema panna.

Siis otsida välja marjad. Mina kasutasin punaseid ja musti sõstraid, mida kulub selle koogipeale täpselt 0,5 l purgi täis. 

Kõik mis vaja, et kook saaks ahju
Nüüd pole muud kunsti kui kõik kokku tõsta. Võtta põhi, sinna laotada laiali marjad, valada peale keedukreem ning viimasena raputada peale puru.
Siis umbes 20-25 minutiks ahju küpsema.
Soojalt on ta küll ülimaitsev aga ilusa tüki saab alles siis lõigata kui ta on täiesti maha jahtunud.









Tomatid omas mahlas - purki

Hoidiste tegemine on täies hoos ja see aasta me tegime ka tomateid tomatis, mis kindlasti talvisel ajal ära kuluvad. Blenderdasime suuremad tomatid pudiks, kurnasime ja sellesse selgesse tomatimahla lisasime kirsstomatid. Lõpptulemus tuli ülimaitsev :).


Vaja on:
1,5-1,8 kg suuri küpseid tomateid
1 kg kirsstomateid
1 spl soola
5 spl suhkrut
1 tl terapipart
1 tl sinepiseemneid

Kõigepealt siis tuleb ära pesta ja puhastada tomatid, eemaldada kiuline varrekoht ja muld. Siis lõikuda ja suruda blenderisse, et saaks paksu tomatise pudru. See valada kohe potti ja keerata pliit tööle, lasta segul keema tõusta ja natuke aeg keeda, et kaoks ära toores tomati maik. Siis kurnata läbi sõela. Sõela peale jääb kõige ehedam paks tomatipasta, mille võib ükskõik mis toidu sisse ära kasutada.
Tomatid blendrisse
Purustatud tomatite kuumutamine
Järgmisena tuleks selge tomatimahl uuesti pliidile tõsta ja ajada keema, lisada ka kõik maitseained - maitsestamine oleneb väga suurel määral tomatisordist ja tema valmidusest, meile sellistest kogustest piisas.
Nüüd on paras aeg välja otsida purgid ja kaaned, ning panna nad ahju 100 kraadi juurde steriliseeruma.
Seemnete ja nahkade välja kurnamine
Järgmisena tuleks lisada kirsstomatid maitsestatud keevale tomatimahlale ja lasta neil pisut aega seal küpseda, nii palju et koor hakkab pragunema, ülemäära ei tasu neil keeda lasta, kuna hiljem võib siis alles olla vaid aimatav kirsstomatipudru.
Valmis minema purki
Kui koor on õrnalt pragunenud, tuleb segu ajada purki, ise timmida kui palju tomateid ja kui palju mahla igasse purki satub, siis kaan kõvasti peale ja jahtuma.

Ning ongi jälle üks tore hoidis omal kasvavast väärt kraamist olemas :).





Monday, September 11, 2017

Soolaoad

Soolaoad ehk keedetud põldoad on väga mitmekülgsed, neid saab süüa niisama, lisada hautistele, suppidele või soojadele salatitele. Me oma põllunurgast korjame nad ära, kui osad kaunad on juba mustad ja mõni on veel roheline, siis keedame nad ja sööme nii palju kui isu on, ülejäänud lähevad keedetud-soolatud kujul kotikestega sügavkülma. Talvel kohe hea taimne valguallikas omast käest võtta ja lisada kuskile juurde või soolaube niisama snäkitada :).
Loomulikult võib ka põldube kuivatada, selleks sobivad eriti hästi mustade koortega oad.

Vaja on:
u 1 kg põldube (koorimata)
Vett
2-3 spl jämesoola

Toored põldoad, otse põllult
Kõigepealt siis potiga vesi keema. Kui vesi on keema tõusnud, tuleks lisada sool, keeduvesi peaks olema ikka soolasem kui merevesi. Siis lisada põldoad ja lasta neil keeda, umbes 15 minutit, tuleks maitsta, kui nad on sellised enam-vähem küpsed ja pehmed, siis tõsta nad pliidiraua pealt ära ja jätta seisma (nad küpsevad veel seistes edasi), siis tõmbavad oad endale soola sisse ja hiljem ei peagi tingimata soola üldse juurde lisama.
Kui oled maitsega rahul, kurna oad ja puhasta nad koortest.





Sunday, September 10, 2017

Must riis + kana

Selline toit on mul üks tüüpilisemaid lõunaid, vaatan kappidesse ja aiamaale ning keeran endale midagi kokku. Kapist leidsin musta riisi, mida kutsutakse ka "keelatud riisiks", tekstuurilt on ta kõvem ja ei lähegi nii pehmeks kui valge riis, maitselt on ta mõnus pähkline ja hästi näritav. Kana ostan ma poest alati terve, mitte eeltükeldatud kuna hinna vahe võrreldes broilerifilee ja terve kana kilohinnaga on peaaegu et kahekordne. Samas saab teha ühest kanast mitu toredat ja erinevat rooga. Rinnafileedest tegin ma tom kha supi, muud tükid panin külmkapi marineeruma, teadmata mida ma nendega täpselt teen. Aiamaal on veel toredaid rohelisi köögivilju, täna läksidki loosi suvikõrvits ja lehtpeet, mis ma lasin vaid korraks pannil soojaks.

Vaja on:
2 kanatiiba, 2 kintsu, 2 koiba
õli
sool;pipar
1 tl ras el hanout maitseainesegu
1 tl dukkah maitseainesegu
2 spl ketjap manist (Indoneesiapärane magus sojakaste)
2 peotäit musta riisi
4 lehtpeedi lehte
0,5 pisemat suvikõrvitsat

Marineeruvad kanatükikesed
Päev enne tuleks kana marineeruma panna, ma marineerin samas vormis millega ma ta pärast küpsema panen, ei meeldi mulle see liigne kausside pesemine. Külmkapis marineerumise ajal kindlasti katta vorm kilega.
Selleks ma määrin kanatükikesed õli, soola, pipraga kokku, lisan meelepärased maitseainesegud ja viimasena ketjap manise, siis mudin ma kanatükikesed maitsetega läbi ja panen külmikuse oma aega ootama.
Lehtpeet ja suvikõrvits
Esimesena selle toidu juures tulekski ahju panna kana, sest tema võtab kõige kauem aega. Küpsetasin oma tükikesi 200 kraadi juures 40-50 minutit, nii et pealt nahk oleks ikka krõbe ja seest täiesti läbi küpsenud aga ikka mahlane. Kui kahtled valmiduses, siis torka kõige paksemat kohta noa otsaga, kui sealt välja voolav vedelik on läbipaistev on kana suure tõenäosusega valmis, kui see vedelik on veel roosa siis las ta küpseb veel.
Musta riisi keetmiseks lasen veel keema tõusta, lisan soola ja siis lisan riisi ja keedan teda umbes 20 min, ta täitsa pehmeks ei muutugi aga ta muutub mõnusalt näritavaks.
Salatiks hakin lihtsalt lehtpeedi ja suvikõrvitsa, panen pisukese tilga õli pannile, lisan oma köögiviljad, pisut soola ja pipart, ning lasen neid kergelt soojaks.
Mõnus lõunasöök :).