Sunday, December 16, 2018

Seapraad

Kõige olulisem on valida õige lihatükk, mina eelistan alati sellist liha, kus on rasva, kamarat ja konti, siis tuleb hea liha ja veelgi parem praeleem. Maitsestamisel kasutasin head tuttavat kanget sinepit ja Aasia-hõngulist austrikastet, mis värvib liha ja praeleeme ilusaks kuldseks, et liha ei jääks halliks. Pluss annab juurde sellist soolakas-magusat maitset, mis sealihale väga hästi passib. Tegemine on lihtne, lihtsalt aega nõuab, hakkama saab selle seapraega igaüks. :)
Kõige parem on teda teha kaanega ahjupotis, siis ei ole liha kuivamisoht nii suur. 

Vaja on:
u 2,5 kg ahjuprae tükk (olen ka teinud koodisteikidest)
peaaegu terve tuub põltsamaa kanget sinepit
pool pudelit u 100-120 ml austrikastet
soola
pipart
tassitäis vett (lisada enne ahjupanekut, marineerimis protsessiks vaja pole) (mina näiteks loputasin oma austrikastme pudeli ära ja kasutasin selle vedelikuks)

Sinep, austrikaste, sool, pipar
Ideaalis võiks liha öö läbi külmikus marineeruda, ja järgmine päev lihtsalt 1-2 tundi enne küpsetama hakkamist toatemperatuurile tõsta, et ta jõuaks soojemaks minna, siis ei ole ahju minnes temperatuuri vahed nii äkilised. 

Kellel seda varianti pole, saavad hommikul liha ära marineerida ja jätta nii kauaks kui võimalik toatemperatuurile marineeruma ja siis ahju, liha pole siis küll nii läbi maitsestunud, aga välja tuleb ta hea ikka :).

Kokku määritud, jätan marineeruma
Kõigepealt siis marinaad lahke käega lihatükile ja hõõruda liha mõlemalt poolt kokku. Soola ja pipraga ma ei koonerdanud, kuid neid saab ka vahepeal juurde lisada kui tundub et on mage, peaasi et üle ei soolaks. 
Siis tõstsin ta ahjupotti, kuhu ta väga ära ei mahtunud aga ma ei viitsinud sahvrist suuremat potti ka otsima minna, surun ta sinna sisse ja asi vask. 
Ahjus oli ta mul 180 kraadi juures umbes 3 h, eks see oleneb liha suurusest, potist ning ahjust endast. Valmis on ta siis, kui kahvliga puudutades on lihakiud läbi küpsenud ja pehme, et saab kergesti tüki käte. 
Vahepeal ma kontrollisin, ega kogu vesi pole vahepeal ära auranud (vett peaks olema algusest lõpuni umbes samapalju, ära aurumisel tuleks vett juurde lisada) ja ka maitsesin liha ja leent, ning lisasin soola pisut veel juurde. 

Kui liha valmis, tõstsin ta ahjust välja ja lasin tal seal ahjupotikeses veel olla. Ja siis oli serveerimise aeg, lisandiks klassikaline praekapsas, sest sealihale on vaja midagi happelist, mis aitaks tal vaevusteta seeduda, selletõttu on neid kahte koos ka söödud :). 

Monday, December 3, 2018

Mustsõstraketšup

Ma arvan, et ma pole ainus kes kogub sügavkülma kokku marju, teadmata täpselt mis nendega edasi saab. Marjadest ei pea tingimata tegema moosi või mahla, saab teha ka soolastele toitudele lisandiks. Mustsõstraketšup valmib ruttu on särtsakas ja teda kulub vähe. Mu pere sõi teda verivorstiga, liha ja juustuga ja kiluvõileiva peale pandi ka isegi, ampluaa on suur ja lai. Muidugi võib asendada ja lisada endale meelepäraseid vürtse-ürte mida iganes.
See kaste valmib igasuguste E-aineteta + sisaldab must sõstar rohkesti C-vitamiini, mis talvel eriti ära kulub :).

Vaja on:
500 g sügavkülmutatud musti sõstraid
175 g suhkrut
1 kuhjaga spl Hiina 5-vürtsisegu (jahvatatult koostis: koriander, kaneel, kardemon, vürts, aniis) - kõik head asjad koos, kuid võib ka kõiki eraldi lisada. Kuid mul ülimugav teda maitseaine riiulist võtta.
0,5 tl musta pipart
paar keerdu soola
0,5 tšillikauna (cayenne) lisasin koos seemnetega

Must sõstar ja suhkur
Kõigepealt sügavkülmunud marjad otse potti, peale suhkur ja lasen tal keema tõusta. Ei lisa vett, sest mari hakkab varsti ise vedelikku välja ajama. Siis kui segu on selline moosilaadne, lisan ülejäänud maitseained: Hiina 5-vürtsisegu, must pipar, tšilli ja sool. Nüüd lasen tal madalal temperatuuril podiseda, niikaua kuni maitse ja konsistents mind rahuldavad. Läks umbes 10 min.
Kõik maitseained lisatud
Siis minu jaoks oli ketšup valmis, võib ka segu püreerida ja läbi sõela ajada, keda tükid häirivad, aga mind mitte. Tõstsin ta õhukindlasse purki ja külmkappi, ning voila, särtsakas ja maitsekas kaste omast käest kohe võtta, oma aia marjadest - idekas :).



Saturday, November 24, 2018

Kohupiimastruudel rosinatega

Kuna mu Isa on kohupiima fanaatik, siis tahes tahtmata pean ma seda kasutama. See kohupiimastruudel rosinatega on talle täpselt kümpi, ta ei taha palju tainast, vaid palju kohupiima ja rosinaid nii et mustab. Nii et selle struudliga on kõik tingimused täidetud. Algupärase retsepti sain kuskilt raamatust ja no see oli siis niiiiiii mööda et ma katsetasin ja katsetasin, tegin ise muudatusi ning lõpuks sain asja toimivalt paika.


Vaja on: 
u 500 g sügavkülmutatud lehttaigent
250 g kohupiima 9%
3 peotäit rosinaid
2 muna
100 g suhkrut
50 g soolast sulavõid
2 spl jahu
1 muna määrimiseks
tuhksuhkrut (valikuline)

Kõigepealt sulatada lehttaigen vastavalt paki soovitusele.
Vahustatud munad suhkruga,
lisatud kohupiim, rosinad, sulavõi
lisamata veel jahu
Kõige parem on üldse kui kõik komponendid oleksid toatemperatuuril.
Siis panen ma rosinad paisuma veini sisse, võib kasutada ka mahla või mida iganes, vesi on vaid mõttetu ja ei anna mingit põnevat maiku juurde.
Siis sulatan ma või, et ta jõuaks maha jahtuda.
Nüüd vahustan ma munad koos suhkruga heledaks vahuks. Siis lisan sinna juurde kohupiima, nõrutatud rosinad ja sulavõi. Segan veel mikseriga läbi ja viimasena lisan jahu. Jahu võib panna ka rohkem, kui segu väga vedel tundub, eks see oleneb munade suurustest ja kohupiima rasvasusest.
Krõbe ja kuldne
Valmis ahjuks
Siis katan ahjuplaadi küpsetuspaberiga ja panen ka ahju kuumenema 220 kraadi juurde.
Siis rullin ma pisut lehttaigent, mitte palju. Siis asetan sisu keskele ja keeran ülevalt peale, siis alt ja viimasena küljed, siis keeran ta teistpidi et ühenduskoht jääks alla. Kahvliga surusin veel igaks juhuks liitekohad kokku.
Siis klopin lahti muna ja määrin teda vahetult enne ahju minekut.
Ahjus küpses ta mul 35-40 minutit.
Süüa võib teda nii soojalt kui külmalt, kuid ilusaid lõike saab alles siis kui ta on maha jahtunud.
Enne serveerimist võib raputada peale tuhksuhkrut.




Thursday, November 22, 2018

Pardi rinnafilee

Kui pardi rinnafilee on õigesti küpsetatud siis sulab ta suus ja on väga maitsev. Kindlasti ei tasuks teda üle küpsetada, siis muutub rinnafilee kummiseks, nätskeks ja kuivaks. Veel ei tasuks jätta palju seda rasvaosa (tuleks ikka korralikult ära praadida). Ma olen aastaid teinud pardi rinnafileed just niimoodi ja igakord on ta mul õnnestunud. Pardile sobivad juurde magus-hapukad kastmed, igasugused luuviljalised kindlasti ja ka muud särtsakad puuviljad.
Meie peres kõik küll niiviisi küpsetatud parti ei soovi, siis neile ma lõikan pardi rinnafilee otsad, mis on alati rohkem küpsenud kui seesmine osa ja siis saame kogu perega rõõmsalt sööma asuda :).

Vaja on:
2 pardi rinnafileed
sool
pipar

Kõigepealt tuleks ta võtta umbes 45 min kuni 1 tund enne küpsetama asumist toatemperatuurile, see aitab kaasa ühtlasemale küpsemisele (temperatuuride vahed ei ole siis nii järsud).
Trimmitud korrektseks ja ruudustatud
Siis lõikan ma pardifilee korrektsemaks, lõikan ära üleulatuva rasvakihi, nii et tulemus jääks ilus. Siis lõikan ma noaga rasvaosasse ruudud (üritada mitte lihani lõigata, aga kui pisut juhtub siis sellest pole hullu midagi).
Siis maitsestan ma rohke soole ja pipraga mõlemad küljed.
Pardi rinnafilee on AINUS liha mis pannakse külmale pannile küpsema.
Pannagi siis rinnafilee külmale pannile (!ilma rasvaineta!) ja keerata selline keskmine või keskmiselt madal kuumus, mul gaasipliit ja oli nr 3 peal.
Lisatud sool ja pipar
Nüüd võib panna ahju sooja 200 kraadi juurde.
Kui pardirasv on ilusasti ära sulanud, siis praadida ka kõik ülejäänud küljed. Julgelt võib vastu panni suruda ka ääri, kus seda rasva veel peitub, et võimalikult vähe sellist kummist rasva alles jääks.
Nahk on korralikult kokku tõmmanud
ja palju rasva välja sulanud
valmis minema ahju
Kui rinnafilee mahlad on üleni kinni praetud, siis panna ta ahju, kui on võimalik siis koos panniga, või siis tõstad ümber ahjupannile, kuid oluline on, et see ahjupann oleks juba enne ahjus ja oleks jõudnud kuumaks minna.
Siis ta on mul ahjus 6-8 minutit, tavaliselt ma hoiangi alati 7 minutit, kuna tunnen oma ahju.
Nüüd asetan ma liha puhkama, kuskile muule pinnale tuleks kindlasti tõsta, muidu ahjupanni peal küpseb ta edasi.
Umbes 5-6 minutit puhkab siis on hästi küll, lihamahlad valguvad lihas laiali ja tuleb hea mahlane liha.
KUID NÜÜD.. teen ma alati midagi, mida tavaliselt ei tehta :D.
Ma lasen panni pliidil ülikuumaks ja praen ta nahapool allpool veel 10-15 sekundit, see aitab mul tagada krõbeda naha, liha see üle ei küpseta. Kui see on tehtud siis otse lauale ja asuda nosima. Vot garanteerin, see liha sulas suus :).

Viineripirukad

Viineripirukad on vist kõige kiiremini valmis saavad pirukad maailmas. Kasutan sügavkülmutatud lehttaigent, mis peaks olema piruka tegemiseks sulanud. Mina ostan ka kõige liharikkamaid viinereid aga see on juba igaühe enda eelistuse asi. Igatahes teha on neid ülilihtne, jõukohane ka lastele ja neile kes korra kvartalis köögis tegutsevad.
Meil igatahes haihtusid need pirukad ära kohe peale pildi tegemist. 
Hea variant on teha neid eelroaks või snäkiks jõuludeajal, kui veel suur laud pole kaetud ja kõik näljaselt ringi kõnnivad. Või hoopis teha järgmine hommik külalistele värskeid pirukaid :).

Koguseliselt tuli 16 pirukat.

Vaja on:
u 250 g lehttaigent
400 g viinereid
1 muna määrimiseks
seesamiseemneid (valikuline)

Kõigepealt peab olema lehttaigen sulanud, vastavalt pakil kirjutatule.
Viiner ja tainariba
Siis tuleks ahjupann katta küpsetuspaberiga. 
Nüüd lõikan ma taina otsast ribad ja rullin need lihtsalt viinerile ümber. Kui umbes pooled on tehtud panen ma ahju 220 kraadi juurde kuumenema (muidu see ahi huugab seal niisama).
Valmis ahjuks
Siis kui kõik pirukad on valmis vorbitud, klopin ma lahti ühe muna ja määrin sellega pirukad üle. Lisan igale ühele ka pisut valgeid-musti seesamiseemneid ja ahju nad lähevadki. 
Küpsemisaeg on umbes 15-20 minutit, olenevalt muidugi ahjust. Kui tainas on krõbe ja pruun on toode valmis, ülearu ei tasu küpsetada. 
Ja siis nosima, USA-s on nende nimeks "pigs in a blanket" ehk notsud tekis :). 



Sunday, November 11, 2018

Röstitud kanatükid

Ma ostan alati terve kana - miks ja kuidas ma teda täiesti ära kasutan, saab lugeda siit. Röstitud kana on alati hea, kui loomulikult pole tehtud küpsetusviga ja ta pulberkuivaks küpsetatud. Minul on kindel aeg ja kraad millega tuleb välja ideaalne kana, aga eks igaüks tunneb oma ahju. Alati on mõistlik röstida kondiga tükke - tiibu, kintse ja koibi, rinnafilee jäägu muudeks toitudeks. Marinaadis hoian ma teda tavaliselt ööpäeva ja võtan enne küpsetamist ta tund aega enne välja, et ta jõuaks toatemperatuurini minna, siis küpseb ka liha ühtlasemalt ja jääb mahlasem.

Ütlen ka seda et marineerimiseks võib kasutada ükskõik milliseid endale meelepäraseid maitseaineid!! (Ei soovita osta ühtegi eelmaitsestatud lihatoodet :).

Vaja on: 
2 kana (kus rinnafilee on juba kasutust leidnud kanašnitslitena)
ehk
2 rümpa (parajalt liha salatiks või supiks)
4 kintsu
4 koiba
4 tiiba
sorts õli
sool;pipar
4 spl ketjap manist (indoneesia ketšup)
2 spl paprika pulbrit
1 tl ürdisoola
2 tl mesquite (maitseainesegu linnulihale)

Kõik kanatükid ja maitseained panna ühele pannile ja segada korralikult kätega läbi. Siis kile peale ja külmikusse (vähemalt ühe öö võiks marineeruda).
Tund enne küpsetamist peaks ta külmikust välja võtma, et ta jõuaks toa temperatuurini tõusta.
Marineeruvad kanatükid ja kaks rümpa
Siis panen ta eelkuumutatud ahju küpsema, kus on kraade 180. Ahjus on ta mul umbes 1 tund kuni 1.15. Kuna kõikidel tükkidel on peal nahk ja sees kont, siis see annab väga palju juurde mahlasele lihale. Kõik kaalujälgijad kardavad kananahka, aga see ju krõbedana ja hästi maitsestatuna üks parimaid asju.
PS!
Pannimahladest ja rümba lihast saab maailma parima kanasupi, kuhu ma panen ka rohkelt klimpe ja mille leiab siit.


Monday, November 5, 2018

Stoovitud porgandid

Vanakooli hõnguga maitsev köögivilja lisand või miks mitte ka iseseisev eine. Tehakse teda nii piima kui rõõsa koorega, kuid meie teeme ainult võiga, kuna meie perele maitseb nii kõige enam. Polegi muud kunsti kui porgandid pool pehmeks, lisada pisut jahu, siis või ja valmis ta ongi. Olen ka kuulnud, et kui porgandit süüa koos rasvainega, aitab see organismil porgandis olevaid kasulikke aineid paremini vastu võtta. On nii või ei ole, maitsev on see roog niikuinii :).
Kes tahab et roog oleks värvilisem ja uhkem, võib lisada ilusaid rohelisi herneid.


Vaja on:
u 500 g kooritud puhtaid porgandeid
vett
1 spl jahu
u 60-70 g soolast võid
sool;pipar

Toored porgandid ja vesi
Poolpehmed porgandid, lisatud jahu ja või
Kõigepealt puhastada, koorida ja lõikuda porgandid ratasteks. Siis panna nad pliidile, vett tuleks panna nii palju et nad oleks vaevu kaetud. Siis keeta neid niikaua kuni nad poolpehmed u 15-20 minutit. Ma kallasin keeduvee ära ja kasutasin seda hapukapsasupi sees, kuna ta nii hea maitsega, ära visata teda ei tasu. Siis lisasin poolpehmetele kurnatud porganditele jahu, küpsetasin pliidil selle natuke läbi ja lisasin või. Kui või on sulanud on ka stoovitud porgandid valmis, lisan veel soola-pipart ja hakkan sööma.




Monday, October 22, 2018

Quesadillad kana ja sibulamoosiga

Quesadilla ei tähenda muud, kui kahe tortilla vahele on pandud ükskõik milline meelepärane täidis ja siis pannil kuumutatud, ahjus röstitud või grillil grillitud. Mina tegin jälle külmkapi ülevaate, kuna sinna vahele sobivad kõik asjad ja ta on kiiresti valmiv, ideaalne hommikusöögiks või õhtuseks snäkiks teleka kõrvale. Ma usun et võtab isegi vähem aega kui võileibade vorpimine :D.


Vaja on:
Tortillasid
Merevaiku
Röstitud kanaliha (kuidas ma kasutan kana otsast lõpuni ära, saab lugeda siit )
Sibulamoosi (retsept siin)
Riivjuustu
Sriracha kaste (vürtsisõpradele), kes tšillikastet ei taha, asendagu ketšupiga

Kõigepealt määrisin mõlemad tortillapooled merevaiguga kokku, siis asetasin ühele poolele kanatükid, sibulamoosi, riivjuustu ja peale sriracha, siis panin teise poole peale, kordasin kuni kõik quesedillad on kokku pandud ja siis panin panni kuumenema keskmisele tulele.
Ma ei kasutanud mingisugust rasvainet. Panin ta pannile ja kaane peale, siis tõmbab kuumus kiiremini läbi, muidu võib olla oht et põhi kõrbeb ära ja juust ära ei sula, tuleb seda ise jälgida. Kui üheltpoolt on mõnusalt krõbe-pruun siis keeran ta teistpidi, kui mõlemad pooled küpsed, siis otse lõikelauale, lõikan noaga neljaks sektoriks ja asume nosima.
Ma tegin neid pühapäevaseks hommikusöögiks, väga mõnus maitsekas ja vürtsikas päeva algus.

Saturday, October 20, 2018

Sibulamoos

Tagasihoidlikust sibulast on võimalik teha eriti hõrk ja maitserohke sibulamoos. Kiiresti valmiv ta ei ole, võlu peitubki pikas podisemises. Kasutasin portveini, mis on magus, kes kasutab kuivemat sorti veini, tuleks kindlasti ise oma suhkrukogused timmida. Lisasin ka heldelt tüümiani (minu lemmik ürt) ja pruuni suhkrut, mis pikalt küpsedes muutub karamelliseks ja mõnusaks. Meie pere lemmikuks võileivaks see aasta on põdrapasteedi-sibulamoosi ciabatta, põdrapasteedi leiab siit
Kaanega karbis või purgis seisab külmkapis nädal või kaks.
Nii, et kes kasvatavad ise sibulaid ja mõni on plekiline või hakkab käest minema, siis on hea viis ära kasutada.


Vaja on:
2 spl võid
0,5 kg puhastatud sibulaid (ükskõik mis värvi)
2 dl portveini
50 g pruuni suhkrut
1 spl värsket tüümiani
4-5 spl valgeveini äädikat
0,5 tl soola
0,5 tl pipart

Kasutasin moosi tegemiseks paks põhjaga potti, sest seal on mugavam teda teha kui pannil.
Kõigepealt koorisin ära ja lõikusin sibulad poolkuudeks.
Kõik komponendid potis, vaja vaid podiseda
Siis kuumutasin või potipõhjas ja lisasin sibulad, küpsetasin neid keskmisel kuumusel umbes 8-10 minutit, vahepeal muidugi segades. Kuumus hakkas sibulaid juba närtsitama ja klaasjaks muutma. Siis lisasin juurde veini, suhkru, tüümiani, äädika, soola ja pipra ning jätsin madalal temperatuuril podisema (ilma kaaneta), aeg ajalt ka segasin. Valmis on ta siis kui on muutunud siirupiseks, sinna läheb aega umbes 1h. Lõpusirgel saab juurde lisada ka veel maitseaineid (sool, pipar, suhkur, äädikas), juhul kui tundub et ei ole veel maitsed paigas.
Siis jahtuma ja külmikusse.
Parimad maitseomadused on tal toatemperatuuril, nii et kui läheb söömiseks siis nõks enne välja tõsta külmikust.




Thursday, October 11, 2018

Kalakotletid - haugist

Kala on meile väga kasulik, sisaldades organsimile vajalikke aineid ja vitamiine, samas pole kala kaloririkas ega raskesti seeditav. Ühesõnaga oleks hea kui paar korda nädalas kala meie toidulauale jõuaks. Üks hea viis on teha kalakotlette, mis sobivad nii väikestele kui suurtele ja nii lõuna- kui õhtusöögiks. Mugav on teha kotletikesi korraga rohkem ja siis sügavkülmutada, kui on kiire saab võtta sulama ja naksti toit laual.
Ma tegin lisandiks keedukartulit ja hapukat kapsasalatit.

Vaja on:
u 1,1 kg haugifileed/hakkliha
3 muna
2 spl tilli (mul otse sügavkülmast)
1-2 tl soola
1 tl pipart 
paneerimiseks riivsaia
praadimiseks võid ja õli

Kõigepealt lasen ma haugifileed läbi hakkliha masina (luud kas lähevad puruks või jäävad hakklihamasina sisse). Siis lisan kõik muud komponendid - munad, tilli, soola ja pipra, segan ära, aga mitte üleliia ja jätan seisma.
Siis valmistan ma ette riivsaia (kuhu võib vabalt ka ürte juurde lisada). 
Kalahakkliha, till, munad, sool, pipar
Nüüd hakkan ma kotletikesi vorpima, ma olen suhteliselt püsimatu ja ei suuda ühesuguseid ja ilusaid teha, seega on mõni lopergusem ja mõni ilusam. Siis paneerin ma nad riivsaiaga ja kordan seda niikaua kuni kõik tehtud.
Valmis praadimiseks
Kotletikesi peaks praadima keskmisel kuumusel, õli ja või segus ning kasutades pannikaant, siis on tulemus mahlane kuid väherasvane.
Mul mahub 7 kotletti pannile ja selle hulga peale panen u 4 spl õli ja 1 spl võid. 

Monday, October 1, 2018

Ebaküdoonia siirup

Ütlen kohe ära, et see pole selline hoidis mis mitu kuud säilib, vaid see on toorhoidis, mis tuleb paari nädala, maksimum kuu aja jooksul ära tarvitada. Meie perel läks aega 5 päeva et sellest kogusest jagu saada. Igatahes on ebaküdoonia tarbimist väärt, kuna ta on ju meie põhjamaa sidrun ja väga suure C-vitamiini sisaldusega (eriti koortes, seega koorida ei tasuks). Viljad valmivad sept-okt, täpselt siis kui keha vajab kõige rohkem turgutust, et saada hakkama külmade sügistuulte ja niiskusega.
Suhkrut tuleks panna umbes-täpselt üks-ühele ebaküdoonia viljaga, kes tahab teha meega, võib ka teha. Kuid siis on see aga, et ei tohiks teed tehes peale valada keevat vett, muidu mee kasulikud omadused kaovad ja jääb alles vaid magus maitse ehk põhimõtteliselt võrdne suhkruga. Mõni väidab et vee temperatuur peaks olema 40 mõni väidab et 80 kraadi, võta siis näpust, eks see tõde ole seal kusagil vahepeal.
Ebaküdoonia siirupit peaks hoidma külmkapis kaanega purgis, siis säilib ta kõige paremini.
Kui on suur hulk vilju ja kardad et ei jõua siirupit ära tarbida, pane viljad karpi ja külmikusse ning tee siirupit juurde kui isu tuleb :).
Ja kes on ingveri fänn, võib ka seda juurde lisada ja siis ikka naljalt ükski batsill ligineda ei julge.

Vaja on:
440 g ebaküdoonia vilju (koos koore ja seemnetega)
400 g suhkrut

Mina ei raiska midagi ja hakin nad tervelt ära, eemaldamata midagi. Panen kohe nad purki ja lisan suhkru. Siis kaas peale ja raputan tugevasti, et suhkur igalepoole pääseks ja ebaküdoonia hakkaks oma mahla välja andma. Purgi ma jätan toatemperatuurile niikauaks kuni kogu suhkur on sulanud, vahepeal temast mööda minnes ma raputan jälle purki ja jätan jälle seisma. Aega võttis umbes paar tundi, siis kui suhkur on sulanud, panen ma ta külmkappi ja tarvitan vastavalt vajadusele.
Ilusad ebaküdoonia viljad :)

Teed tehes panen 1-2 spl tassi põhja ja valan peale mitte päris keeva vaid pisut aega jahtunud vee ja joon kohe.
Kui tee on joodud, söön ma veel need maitsvad ebaküdoonia tükid ka ära, täpselt parajalt magusad-hapukad mis on suurt väge täis ja hoiavad mind tervena :).

Ebaküdooniatest ja arooniatest olen teinud ka "valet kirsimahla" mille leiab siit.


Thursday, September 20, 2018

Õunakook pärmitainal + karamell

Pisut nostalgilise hõnguga koogike mille teeb eriliseks karamellikaste. Taigna ja õuna vahekord peab olema 50:50, muidu on lihtsalt kuiv õunasai. Pärmitaigna retsept on ka lihtsamast lihtsam, segad ained kokku, paned kerkima, samal ajal valmistad ette õunad. Väga hea koogike, mis tervitab saabuvad sügist :).
Kogused sobivad täpselt 45x39 cm suurusele ahjupannile.

Vaja on:
Pärmitaigen:
25 g presspärmi
250 ml käesooja piima
50 g suhkrut
75 g soolast võid
350 g jahu

Pärm, suhkur, piim ja jahu
vaja sisse sõtkuda veel või
Tänapäeval väga ei soovitata pärmi suhkruga vedelaks hõõruda, nagu tegid meie esivanemad, sest tänapäevased pärmid on ise nii aktiivsed, et neil pole vaja suhkrut et käima minna. Praegu segatakse pärm soojas vedelikus ja lisatakse muud ained.
Kuid...
Mina hõõrun ikka pärmi suhkruga vedelaks, sest mulle meeldib :D.
Kõik koostisosad ja valmis minema
kerkima
Kõigepealt tuleks võtta külmikust välja või, et ta oleks tainasse segades pisut soojem. 
Kerkinud kahekordseks ja valmis
rullimiseks
Siis pärm kaussi ja suhkur juurde. Samal ajal panen kastruli tulele ja soojendan piima käesoojuseni. Siis lisan piima, pärmi-suhkru segule, siis lisan sõelutud jahu ja viimasena sõtkun sisse või. Ongi tainas valmis minema kerkima. Mul on auruahjus režiim, mis ongi mõeldud taigna kergitamiseks, temp. on 35 kraadi, kuid seda saab teha ka tavalises ahjus. Ahjus on hea pärmitaigent kergitada, kiirendab protsessi, kuna pole tuuletõmbust ja on hea soe. 

Siis õunte juurde:
Õunad, kaneel, suhkur
1 kg õunu, koortega, südamik eemaldatud (pigem hapukaid ja kõvemaid)
2 spl kaneeli
2 spl pruuni suhkrut/tavalist suhkrut

Õunu ma koorida ei viitsi, kuna oma aiast pärit. Eemaldan südamikud ja lõikan viiludeks. Siis segan nad kaneeli ja suhkruga läbi ja jätan seisma.

Siis tuleks ahjupann võiga kokku määrida. 
Kui taigen on kahekordseks kerkinud, rullin ma jahusel tööpinnal ta pisut õhemaks ja tõstan ahjupannile, siis jätkan kätega taigna jaotamist.
Siis laotan peale õunaviilud, ikka tihkelt ja palju.
Valmis minema ahju
Kui õunad on peale laotatud, panen ahju kuuma 200 kraadi juurde.
Kook saab veel niikaua kerkida kuni ahi kuumeneb. 
Ahjus oli mul koogike umbes 15 minutit, selleks ajaks olid ääred ilusasti pruunid ja õunad küpsenud.

Kui kook ahju läheb, on vaja valmis teha karamell:
180 g pruuni suhkrut
120 g rõõska koort 35%
2 spl soolast võid

Valmis koogike poole karamelli
kogusega
Kõik koostisosad kaaluda kastrulisse ja keskmisel tulel kuumutada. Valmis on ta siis kui ta mullitab ja tahab kastruli servani tõusta. Võtan ta siis tulelt ja lasen pisut jahtuda. Kui liiga kaua keeta, muutub ta lihtsalt venivaks iiriseks, mida hiljem on raske koogile valada. 

Kui kook valmis, võtsin ta välja, lasin jahtuda ja pisut aja pärast kallasin üle karamelliga, mis tegi koogi ilusaks läikivaks ja hõrguks. Osa võibki koogile kallata ja osa jätta kastrulisse, nii et igaüks oma eelistuste järgi kas lisab juurde või piisab :). 




Monday, September 17, 2018

2 kana = 3 õhtusööki 4-le inimesele

Ma olen igasuguse mõttetu raiskamise vastaline, nii toidu kui ka raha suhtes. Ei saa ma aru miks ostetakse poest tervest kanast kaks korda kallimat rinnafileed. Seega teengi ma postituse kuidas saab kahest kanast 4 inimest kolm korda söönuks. Terve kana leiab otsast lõpuni kasutuse ja kõht on head kraami täis. Lisaks on pidev küsimus peredes, mida täna süüa teha? Kana on nii universaalne ja mõistliku hinnaga, et saab igakord midagi põnevat teha, kasutades ära kogu ressursi :).


2 tervet kana=
4 rinnafileed
4 koiba
4 kintsu
4 tiiba
2 rümpa

Kõigepealt tükeldan ma kana. Midagi keerulist selles ei ole, õpisin ise katse-eksitus meetodil selle ära. Esimesena lõikan ära rinnafileed, siis kintsud, siis kintsu ja koiva pooleks ja viimasena võtan ära tiivad ning valmis ta ongi.
Rinnafileedest tegin õhtusöögi, koivad-kintsud panin kaussi, lisasin pisut soola-pipart, kile peale ja külmikusse. Rümbad-tiivad maitsestasin ära ja panin ahju küpsema, hiljem jahtudes panin kile peale ja külmikusse.

3 õhtusööki= 1 õhtu rinnafileedest mee-tšilline kana
                       2 õhtu kintsudest-koibadest kanapada köögiviljadega
                       3 õhtu kana-klimbisupp 

Rinnafileed:
Teadsin juba ette et õhtusöök tuleb rinnafileedest ja selleks osutus mee-tšilline kana, kes tahab klassikalisemat võib teha näiteks kanašnitslit või kanakastet hapukoorega . Või proovida itaaliapärast täidetud kanafileed . Või hoopis lisada seeni ja päikesekuivatatud tomateid ja vormida pallikesed, kana-seene-päikesekuivatatud tomati pallid . Või keeda makarone ja võlu kõigi lemmik koorene pasta kanaga . Või hoopis midagi india-pärast kana tikka masala.


Koivad-kintsud:
Sobivad ideaalselt igasugustesse ühepajatoitudesse ja hautamiseks. Panin 4 kintsu ja 4 koiba potti, lisasin hunnikutes köögivilju ja sai valmis kanapada köögiviljadega . Või hauta kookoskastmes valmis kookoskastmes kana. Või maitsesta lihtsalt ja grilli/küpseta ahjus, serveeri juurde näiteks keedukartulit või riisi ning külma kastet.

Lisatud sool-pipar, kile peal ja külmi-
kusse
Rümp:
Lisatud rümbale ja tiibadele maitseained
Lisada veel vesi pannile ja ahju
Kui ta on mõnusalt maitsestatud ja korralikult küpsetatud, siis võib seal liha nokkida terve kausi täie. Sellest nokitud lihast ja pannimahladest valmis mul kana-klimbisupp. Kes supi fänn ei ole, saab teha lihtsalt salatit, või kanakastet, või sooje võileibu, panna tortilla vahele või pitsa peale, küpsetatud kanale leiab alati kasutust :).
Küps rümp + ülimaitsev pannimahl

Terve kana:
Aga kui ei taha tükeldada siis küpseta ahjukana, kus leiab igaüks endale meelepärase kanatükikese. Loomulikult tuleks ka see ise maitsestada, sest poes müüdavad ahjukanad on lihtsalt täis süstitud soolalahust ja selle pealt on nende kilohind kõrgem, kuid liha on mõlemas samapalju, miks siis soola ja vee eest kõrgemat hinda maksta?
Juba aastaid olen teinud ise šašlõkki ja selle tarbeks ostnud terve kana, klassikalises äädikamarinaadis kana .
Olen ka suur katsetaja, väga fännan india köögi, mille tarbeks ostan ka terve kana: india-võikana.

Lisaks olenevalt tujust, teen tom-kha suppi , kus ma kasutan mõnikord rinda, mõnikord kintsu, mõnikord koiba :).

Sunday, September 16, 2018

Kana-klimbisupp vol.2

Üks kana-klimbisupi retsept mul juba on, aga eks häid suppe mahub ikka ühte blogisse. Selle supi tegin ma pisut teistmoodi, röstisin maitsestatud kanarümba ahjus ära ja hiljem lisasin lihamahlad koos kanatükikestega kõik supi sisse. Ühesõnaga kui eeltöö on tehtud siis supp valmib imekiirelt.
Vol. 1 kana-klimbisupi leiab siit.


Vaja on:
2 kanarümpa
4 tiiba
2 tl paprikapulbrit
pisut tüümiani
2 tl tandoori mix segu
sorts õli
sool, pipar
1 sibul
1 küüslauguküüs
3-4 porgandit
u 2 l vett
4 suuremat kartulit
2 muna
sorts vett
pisut jahu
tilli

Maitsestatud rümbad ja tiivad, valmis
ahjuks
Kõigepealt tuleks rümbad ära maitsestada, ükskõik milliste maitseaine segudega, täpselt mis endale meeldivad. Siis panna ahi 200 kraadi juurde kuumenema ja lisada ahjupannile vett ning tõsta rümbad ahju. Seal nad peaksid ikka korralikult läbi küpsema, umbes 30-40 minutit.
Potipõhjas sorts õli, sibul, küüslauk,
porgand
Mina suppi sama päev ei teinud, seega jahutasin panni maha, tõmbasin kile peale ja panin külmikusse.
Siis kui suppi hakkasin tegema, hakkisin sibula ja küüslaugu peeneks ja porgandid ratasteks.
Poti põhja lisasin pisut õli ja praadisin sibula-küüslaugu pisut läbi, nii et segu oleks aromaatne kuid mitte kõrbenud, lisasin porgandi ja kuumutasin veelkorra läbi. Siis lisasin u 2 liitrit keevat vett ja jätsin madalale tulele podisema. Hakkisin suhteliselt suvaliselt ka kartuli ja panin potti.
Siis hakkasin puhastama rümpa ja tiibu lihast, seda saab täiesti normaalse koguse. Kes supi fänn ei ole, tehku lihtsalt kanasalatit.
Liha saab üpriski palju
Kes suppi ei taha, tehku kanasalatit :)
Siis lisasin potti kogu puhastatud kana ja kõik pannimahlad, võib isegi veel keeva veega panni üle loputada, et saaks kõik hea mandi kätte.
Nüüd hakkasin tegema klimbitainast, selleks kaks muna kaussi, klopi lahti, sorts vett ja pisut jahu, soola, pipra keerud ja valmis ta ongi. Võimalikult vedel, et hoiaks klimp ennast koos kuid ei oleks liialt kõva. Enne klimpide supi sisse panekut teen ma supilusika kuuma puljongi sees kuumaks, siis tulevad klimbid hästi lusika küljest lahti.
Kes tahab rammusamaid klimpe, võib supi pealt ära riisuda rasva ja selle vee asemel klimbitainasse panna, klimbid tulevad veelgi hõrgumad. Igatahes see supp läheb alati peale igas vanuses inimestele, nii suurtele kui väikestele :).