Wednesday, April 18, 2018

Mooni-martsipani saiakesed

Kappi koristades leidsin purgi eelmine aasta korjatud mooniseemnetega, no muidugi tuleb ruttu midagi teha ja nad ära süüa, sest varsti tuleb uus saak peale. Ostsin juurde martsipani ja tegin mõnusalt võise ja munaga rikastatud pärmitaigna. Kes martsipani fänn pole, võib asendada ta valge šokolaadiga, mis sobib ka väga hästi mooniseemnetega. Mina tegin nad ühes vormis, külg-külje kõrval, kuid võib teha ka individuaalsed saiakesed. Mina teen nad ühes vormis seetõttu, et lõpptulemus on alati kohevam, õhulisem ja pehmem. Selle retsepti järgi tulebki üleüldse pehmemat sorti pärmitainas.
*Soolast võid kasutan kõikides küpsetistes, (magedat võid mul külmikus polegi), soolasus aitab magusal maitsel välja tulla ja annab oluliselt saiakeste maitsele juurde. Mage tainas on küpsetaja kõige suurem kuritegu :D.

Vaja on:
250 ml piima
30 g presspärmi
100 g suhkrut
1 muna
75 g soolast võid (kui kasutad magedat võid, tuleks kuivainetesse lisada 0,5 tl soola)
u 450 g jahu
1 pisem muna määrimiseks

Täidiseks:
40-50 g toasooja pehmet soolast võid
mooniseemneid - nii et mustab
u 125 g martsipani

Kõigepealt võtan välja täidiseks vaja minema või (40-50 g) ning sätin ta taldrikule kuskile tööpinna nurka.

Pärm, käesoe piim, 1 tl suhkrut, u 225
g jahu
Siis ma soojendan kastrulis piima käesoojaks, segan sinna juurde pärmi, 1 tl suhkru ning lasen neil pisut aega seguneda. Siis kaalun juurde jahu, u 225 g ja klopin oma puulusikaga segu siledaks. See on siis eelkergitus. Mina panen oma eelkergituse ahju kerkima, sest mul on taigna kergitamise režiim, mis 35 kraadi juures hoiab temperatuuri ja lisab ka veeauru. Kuid mul Ema teeb täitsa tavalises ahjus ka seda sama kraadi juures. Ahjus pole tuuletõmmet, mida pärmitainas ei salli.

Niikaua kui tainas kerkib valmistan ette järgmised asjad. Sulatan kastrulis 75 g võid, mis ideaalis võiks olla jahtunud selleks ajaks kui teda vaja on. Ja vahustan mikseriga ühe muna suhkruga.
Eelkergitusele lisatud: suhkruga vahus
tatud muna, sulavõi, ülejäänud u 225 g
jahu
Lõplikult kerkinud, valmis rullimiseks
Kui eelkergitus on kahekordseks kerkinud, saab talle juurde lisada muna-suhkrusegu, ülejäänud jahu u 225 g ja läbi sõtkuda. Kui tainas on liiga kleepuv, võib natuke jahu juurde lisada, kuid üldiselt mida vähem jahu seda pehmem tainas ja seda pehmemad küpsetised. Viimasena lisan ma juurde sulavõi, mille sõtkun enam-vähem tainasse. Või viimasena lisamine aitab taina ilusaks siledaks teha ja enda käed tainast puhtaks. Siis läheb tainas teise kergitusse, et ta kerkiks kahekordseks.

Kui tainas on kahekordne tuleb tööpind puhtaks teha ja seda tainapallikest pisut veel sõtkuda. Siis rullida enam-vähem nelinurkseks. Nüüd läheb vaja seda toasooja võid 40-50 g, mille ma esimesena hõõrun tainale peale, siis hakkavad mooniseemned paremini kinni, muidu panevad kõik jooksu.
Laiali rullitud tainas, esimene kiht
sulavõi, siis mooniseemned ja martsipan
Martsipani ma loomulikult enne külmkappi ei pannud, et ma teda riivida saaksin, sest ma lihtsalt unustasin. Seega pudistasin lihtsalt toasooja martsipani kätevahel tükikesteks. Külmkapikülma martsipani on ainult võimalik riivida.

Rullikesed kerkivad, enne ahju minekut
pole veel munaga määritud
Siis rullin oma taina kokku, lõikan otsest paraja suurusega tainarullid ja asetan nad kõige tavalisemasse koogivormi. Panen ka ahju siis kuumenema kui rullid vormis on, siis nad jõuavad selle aja kerkida mõnusalt. Ahi läheb mul 200 kraadi juurde ja saiakesed on seal ahjus umbes 15-20 minutit, olenevalt ahjust. Vahetult enne ahju panekut klopin ma lahti muna ja määrin oma rullid üle. Pärmitaina tooted on enamasti siis valmis kui põhi on ilus kuldpruun.
Kui saiakesed valmis, lasen ma neil veel seal vormis pisut seista, kuid ega see kaua kesta, sest värske saiakeste lõhn on absoluutselt vastupandamatu. :)

Tuesday, April 17, 2018

Kääritatud sai

Vot selle saia tegemisega saab hakkama igaüks, ka see kes ei ole kunagi ise mingit leiva-saiatoodet küpsetanud, sobib ka neile kes ei viitsi sahkerdada juuretiste ja nende elus hoidmisega. Saab katsetada erinevate jahudega vastavalt tujudele ja eelistustele. Tavaliselt kasutan ma nisu- ja speltajahu pooleks, kuid olen ka täistera nisujahu kasutanud, vastavalt jahule muutub ka saia tekstuur, mida ehedam jahu (rafineerimata), seda kõvema tekstuuriga sai tuleb. Kes tahab ainult nisujahust teha, andku aga minna. Katsetada tasub julgelt. Tavaliselt panen ma hommikul saia käärima, õhtul lisan jahud, sõtkun ja jätan kerkima (kahekordseks) ja umbes 18-19 paiku on mul ahjusoe sai olemas. Kuna ma ei küpseta teda vormis, on taigen ja sai pisut kõvemad, võrreldes vormisaiadega.
Koguseliselt tuleb 1 päts - mis on piisav 4-6 inimesele (vastavalt isule).

Vaja on:
1 pakk kuivpärmi (11g)
2 tl suhkrut (rafineeritud, rafineerimata, tumedat, heledat - kuidas ise eelistad)
3,5 dl käesooja vett
500 g jahu (nisujahu, speltajahu, täistera nisujahu - või veel miskit põnevat, vastavalt eelistusele)
2 triiki tl jämedat soola

Minu lemmik jahude kombo on 250 g nisujahu ja 250 g täis-teranisujahu, siis tuleb täpselt selline sai mis meie perele meeldib :).

Minule meeldib kääritada oma saia kastrulis, siis ei pea ma selle toidukilega jamama, kaas peale ja asi vask.

Pärm, suhkur, vesi, 250 g jahu
Kaas peale ja sooja kohta seisma
Kõigepealt siis pärm, suhkur ja vesi kastrulisse, segad segi ja jätad natukeseks ajaks ootele. Samal ajal kaalun ma välja pool jahukogusest (250 g = 125 g nisujahu ja 125 g täistera nisujahu). Siis segan ma jahud pärmi, suhkru, vee segusse ja segan/klopin puulusikaga niikaua kuni segu on sile ja tükke eriti pole. Siis panen kaane peale ja kuskile sooja kohta seisma (u 9-10 h) (kuna mul on puuküttega pliit, siis on mul seal üks hea nurgake mis on alati soe).
Kohe kaalun ma välja ka ülejäänud jahu osad ja soola, et siis hiljem on lihtsam. Samuti 250 g = 125 g nisujahu ja 125 g täistera nisujahu, ning lisan ka 2 tl ilma kuhjata jämedat soola. Jätan selle jahukausi kuskile servale oma aega ootama.
Lisatud ülejäänud jahu, sool. Sõtkutud
8-10 minutit ja vajab aega kerkimiseks
Käärimissegu saavutab lõpuks mõnusa, õrnalt hapuka õllese lõhna, mis on minu arust jumala hea lõhn. Kui on saabunud õhtu, lisan ma ülejäänud jahu ka käärimissegusse juurde, segan puulusikaga ära, kallan tööpinnale ja hakkan sõtkuma. Panen tööpinnale ka pisut jahu (kuid jahuga ei tasu liialdada, nii palju kui vaja - nii vähe kui võimalik). Sõtkuma peaks umbes 8-10 minutit kindlasti, siis muutub tainas elastseks ja mitte kleepuvaks. Mõni teeb seda ka masinaga, kuid mulle meeldib esiteks panna oma käesoojus sinna tainasse ja teiseks kulutada pisut kaloreid enne sööma asumist.
Kerkinud sai, panen ahju kuumenema ja küpsema ta lähebki
Kui sõtkumine on tehtud, panen ma ta küpsetuspaberiga kaetud pannile, katan rätikuga, asetan sooja kohta ja jätan ta kerkima.
Kui tainas on kerkinud oluliselt suuremaks, siis panen ka ahju kuumenema 210 kraadi juurde, kuna mul on auruahi siis kasutan aururežiimi. Kellel on tavaline ahi, siis soovitan ahju panna veenõu või visata jääkuubikuid ahju kui saia sisse tõstad. Veeaur on üldse kõigi saialiste-leivaliste suur sõber.
Ahjus ma küpsetan teda 35-40 minutit. Ahjust välja võttes katan ta rätikuga, lasen tal pisut aega tõmmata ja asumegi nosima. Sooja saia on eriti hea ampsata soolase võiga.


Kes viitsib rohkem ja kauem mässata, siis soovitan teha ciabattathttp://maaneiu.blogspot.com.ee/2016/06/ciabatta-paikesekuivatatud-tomatite-ja.html

Ja kes eelistab veel kiiremini kodusaia saada, võib teha võisaia, mis on eriti kiire ja lihtne tegemine: http://maaneiu.blogspot.com.ee/2016/07/voisai-basiilikupesto.html

Saturday, April 14, 2018

Vahtramahl

Esimene kevadehõng saabub siis kui puu oma mahlad jooksma laseb, õhutemperatuur võib olla veel külm, aga siiski on soojenemise lootust. Vahtramahla võib saada juba märtsi lõpust, kui on veel miinuskraadid kimbutamas, kasemahl seevastu tahab soojemat ilma, umbes sinna +5 kanti.
Ütlen kohe ära, et kasemahl mulle ei maitse, pole kunagi maitsenud ja teda ma ei joo.
Lumikellukesed ja vahtramahl saabusid samal ajal :)
Kuid vahtramahlal olen suur sõber. Puumahl on magusa maitsega, vahtramahl rohkem, kasemahl vähem ja neid on hellitatult nimetatud ka "elueliksiirideks".

Kuna kevad on tärkamisaeg, siis on hea tarbida toniseerivaid jooke, mida jõid juba ammu-ammu meie kauged esivanemad, kuna puumahlades on palju kasulikke mineraale ja vitamiine. Puumahlade joomine soodustab liigsete soolade ja toksiinide väljumist ning ergutab ja aitab tasakaalustada seedesüsteemi. Veel peetakse puumahlu ka looduslikuks antidepressandiks.

Vahtramahla kontsentreerumisel saab teha vahtrasiirupit, mis on väga populaarne just nende seas, kes väldivad rafineeritud suhkrute söömist. 1 liitri vahtrasiirupi saamiseks kulub 10 liitrit vahtramahla. Kuid on ka igasuguseid pettekaupu, mis päris vahtramahlast tehtud siirupi on asendanud tavalise tumendatud suhkrusiirupiga. Eks igaüks peab ise neid asju jälgima ja uurima. 

Puumahlu saab kätte mitmel viisil, kas puurida umbes väikse sõrme jämedune auk puutüvesse ja siis sinna sisse panna voolik mis suunab mahla kogumisnõusse, siis ei saja ka vihmavesi sisse. Seda varianti viljeleme ka meie. Soovitan kasutada veepudeleid või kanistreid, kuna lihtsalt ämbrisse satuvad putukad ja puupurud lihtsamini sisse, kuid on võimalus ka katta marliga. 
Või siis murrad oksakesele sälgu sisse ja paned pudeli oksa otsa, kuid see võib rohkem kahju teha kui halvasti sätitud pudel murrab oksa vms. Igatahes tuleb natukene nipitada :).

Ja kõik mahl mis voolab läbi vooliku maha, või on kogumisnõu saanud täis ja ajab üle, siis see armas puuke imeb endale kõik uuesti sisse ja raisku ei lähe midagi. Muidugi meeldib see magus mahl ka kõikidele putukatele, kes peale pikka talve tahavad midagi toniseerivat, nagu inimesedki. :)

Kõigil kel ei ole võimalus ise puumahla koguda, siis olen ma iga aasta näinud kuulutusi, kus müüakse-tuuakse-viiakse, et tasub ise olla aktiivne ja alati leidub võimalus.

Ja kellel pritsib puumahla liialt peale, saab seda väga edukalt sügavkülmutada. Me oleme seda ikka teinud ja võtnud välja südasuvel juulikuus pudeli külma vahtramahla, vot see on midagi ülihead. 

Igatahes olen mina selleks aastaks juba mitmeid liitreid ära joonud ja enesetunne on väga hea! :)

Tuesday, April 10, 2018

Kanakaste hapukoorega

Sobilik argipäevaseks lõuna- ja/või õhtusöögiks. Kasutan hapukoort, sest mul on teda kapis alati ja rõõsk koor on lihtsalt liiga rammus. Kastme sisse riivisin ka ühe porgandi, mis annab ilusat värvi ja head magusat maiku, kes seda ei eelista võib porgandi ka ära jätta. Lisanditeks tegin tatart ja peedisalatit.

Vaja on:
1 spl õli
1 küüslauguküüs
1 pisem sibul
1 keskmine porgand
2 broilerifileed
1 kuhjaga spl jahu
u 250 g 10% hapukoort
u 250 ml vett
2 spl ketšupit
1 tl paprikapulbrit
soola;pipart
peotäis sibulalatva otse sügavkülmast

Õli, küüslauk, sibul, porgand
Kõigepealt koorin ja hakin peenikeseks küüslaugu ja sibula, siis koorin ja riivin porgandi. Panen panni tulele, lisan õli ja kui pann on kuumenenud lisan küüslaugu ja sibula, praen neid pisut ja lisan riivitud porgandi, kuumutan nad kõik mõnusalt läbi, ei soovita väga kõrget kuumust ja kui tundub et hakkab ikka liialt kõrbema, soovitan kasutada kaant, mis hoiab segu niiskena ja ei pea metsikustes kogustes õli panema.
Selle ajaga hakin ma fileed suupärasteks tükkideks, mitte liialt pisikesteks, muidu kuivavad ära. Lisan nüüd nad pannile ja panen ka esimesed tiirud soola ja pipart (ma hakkan alati alguses natukese kaupa soola lisama, siis on hiljem kergem maitseid paika saada). Siis praen kanatükikesed läbi, nii et tooreid kohti enam poleks - kasutan ka kaant, mis kiirendab seda protsessi.
Kui kana on küps, lisan kuhjaga supilusikatäie jahu ja praen kõik läbi nii, et jahu ära küpseks, natuke jääb pannikülge ka kinni, millest ei ole midagi, see kõik hiljem tuleb lahti.
Siis lisan oma hapukoore ja hapukoore pakitäie vett, tõstan kaane peale ja lasen keema tõusta. Meie pere eelistab pisut vedelamat kastet, kes ei ole nii vedelaga harjunud ei pea nii palju vett kasutama.
Siis lisan ketšupi, paprikapulbri ja veel soola;pipart, timmin maitseid niikaua kuni olen rahul.
Viimasena lisan sibulalatva, mis annab toidule juurde mõnusa värskuse. Serveerisin kastet koos tatra ja peedisalatiga.

Sunday, April 8, 2018

Pikkpoiss

Tegin siis pikkpoissi ilma riivsaiata, selle asemel panin kodust tomatipastat, mis andis juurde maitsekust ja mahlasust. Enne ahju panekut supsutasin peale umbes ühe supilusikatäie jahu, mis küpseb koos pikkpoisi mahladega heaks tainaseks koorikuks. Pikkpoisi headus sõltub kvaliteetsest hakklihast, mina ei usalda kedagi ja lasen ise taisema lihatüki läbi hakklihamasina, siis on kindlalt hea tekstuur ja teadmine, et söön kvaliteetset toitu.

Vaja on:
u 1 kilo hakkliha (tegin taisemast sealihast)
2 muna
2,5 dl kodust tomatipastat (leiab siit: http://maaneiu.blogspot.com.ee/2016/07/tomatipastatomatimahl.html)
1 suurem sibul
1 triiki tl ürdisoola
1 triiki tl tavalist jämedat soola
1 pisikese kuhjaga tl paprikapulbrit
1 tl purustatud musta pipart
1 spl jahu peale

Kõik komponendid va jahu
Kõigepealt lasin sealiha läbi hakklihamasina. Siis hakkisin sibula peenikeseks. Järgmisena lisasin lihale juurde, muna, sibula, tomatipasta, soolad, pipra, paprikapulbri. Segasin kõik läbi, üle ei tasu segada, siis võib pikkpoiss tulla kuiv. Kui kõik koostisosad on kokku segatud võib ka ahju 190 kraadi peale panna, kasutasin pöördõhu programmi.
Pikkpoiss keeksivormis, pealt märja
käega siledaks tehtud
Siis kui segu valmis, otsisin ma tavalise keeksivormi ja panin ta sinna sisse. Peale supustasin jahu, mis koos nende pikkpoisi mahladega küpseb tainakoorikuks, kui mõni koht jääb ka jahune, võib lusikaga võtta pikkpoisi mahlu ja üle kasta pealispinda. Minu arust on see koorik väga mõnus :).
Enne ahju minekut jahu kiht peale
supsutatud
Siis lihapätsike ahju, mul oli ta umbes 50 minutit, eks oleneb ahjust, vormi suurusest ja kogusest. Kui kisub pealt liialt pruuniks, võib katta fooliumiga ja hiljem pruunikamaks lasta.
Soojast peast ei saa teda absoluutselt ilusasti lõigata, selleks tuleb lasta tal jahtuda. Aga meil söödikud sellest ilust väga ei hoolinud, lõid kohe kahvlid sisse ja kiitsid :).