Wednesday, August 22, 2018

Tšillised kurgid - purki

Tšillised kurgid on neile kes tahavad lisada elule särtsu. Talvel on hea võtta sahvrist vürtsikat kurgisalatit ja lisada kas prae kõrvale või võileiva vahele. Meie peres on tšillise toidud austajaid, nii et peab neile ka meele järele olema. Kasutasin viilutamiseks köögikombaini, mis teeb elu oluliselt lihtsamaks. Tšillid on meil oma kasvuhoonest, nii et ma tean nende vürtsikuse astet, iga tšillisort on erinev, nii et tuleb ise jälgida.
Kes tšilliga sina peal ei ole, saab teha klassikalises marinaadis kurgisalatit, mille leiab siit: https://www.maaneiu.ee/2017/08/kurgisalat-purki.html

Vaja on:
1 kg kurki
2 küüslauguküünt
1 suurem sibul
3 spl jämesoola
5 spl suhkrut
3 spl 30% äädikat
0,5 l vett
1 tšillikaun (cayenne) koos seemnetega

Kõigepealt koorida ja hakkida suvaliselt sibul, küüslauk ja tšilli. Siis võib valmis keeta marinaadi, selleks panna potti kõik peale kurkide: vesi, sool, suhkur, äädikas, küüslauk, sibul, tšilli ja lasta keema ning jätta madalale tulele kaane alla podisema (u 10 minutiks).
Marinaad
Selle aja jooksul kui marinaad keeb, tuleb tegeleda kurkidega, pesta ja lõigata ära taimekülge kinnituv sabake. Siis viilutasin ma köögikombainis nad ratasteks. Kui see kõik on tehtud, tuleks välja otsida purgid ja kaaned, ning panna ahju 100 kraadi juurde steriliseeruma. 
Kurgid lisatud marinaadi 
Nüüd võib lisada viilutatud kurgid marinaadile ja läbi segada, et iga kurgike saab marinaadiga kokku. Pisut aega (u 4-5 min) võib veel kuumutada aga siis tuli kinni keerata ja hakkata kurke purki panema. Üritan jälgida et igasse purki satuks umbes samapalju tšillitükikesi, sest siis tuleb kõigil ühtlane vürtsikus. Kõigepealt surun purki kurgid ja siis hiljem kallan peale marinaadi vedeliku, et oleks purk ilusti täis ja ei jääks õhuvahesid. Siis kaas tugevasti peale ja valmis ta ongi.
Kui purgid on jahtunud, viin ma nad sahvrisse oma aega ootama :).


Paneeritud suvikõrvits

Suvikõrvits on suhteliselt lahja ja maitsetu köögivili, seega tuleb anda talle vunki juurde. Mina paneerisin suvikõrvitsa viile jahus, munas ja panko riivsaias, lisasin maitseaineid ja pisut ürte, praadisin õlis ja tulemus oli imehea. Pealt soolakas, krõbe, seest magus ja pehme, kuid mitte lödi. Niiviisi suvikõrvitsat tehes pöörab ka kõige suuremad vastalised ringi. Kes jälgib kaalu, võib samamoodi paneerida, pealt pisut õliga pintseldada ja panna ahju, tulemus nii krõbe ei tule, kuid maitsev ikka :).

Vaja on:
1 noor suvikõrvits
pisut jahu
2 muna
panko riivsaia või tavalist riivsaia
sool;pipar
tüümiani
õli

Kõigepealt lõikasin suvikõrvitsa ratasteks, siis panin esimesse kaussi jahu, lisasin ka soola ja pipart, teisse kaussi kloppisin lahti kaks muna, lisasin soola ja pipart ja kolmandasse kaussi panin riivsaia ja tüümiani, ning segasin läbi.
Paneerimisliin
Suvikõrvits-jahu-muna-riivsai
Siis hakkab liin tööle, suvikõrvitsa ratas jahusse, siis munasse, viimasena panko riivsaia sisse ja taldrikule oma aega ootama. Korrata niikaua kuni suvikõrvitsa rattaid on.
Siis panin panni kuuma, lisasin nii palju õli, et terve pann oleks kaetud ja siis praadisin mõlemalt poolt paneeritud suvikõrvitsa ära, nii et oleks ilus ja kuldne.
Ja serveerisin koheselt, ning koheselt sai taldrik ka tühjaks, mis ongi kõige suurem rõõm :).

Friday, August 17, 2018

Röstitud tomatitest supp

Tomat on üks universaalsemaid köögivilju, kulub teda igalepoole. Röstides muutub tomatimaik veelgi sügavamaks ja lausa umamiseks. Muud kunsti pole kui kõik koostisosad pannile ja anda kuuma. Lisasin ka mõne basiiliku varre ja mõne parmesani killu, mis jäid pesto tegemisest lihtsalt üle. Võib lisada ka muid meelepäraseid maitsetaimi (tüümian, petersell). Hiljem kui tomatid on piisavalt röstitud, blenderdan ma segu peeneks (mitte täitsa püreeks, see mulle ei meeldi), jätan nii et pisut ikka hamba all on tunda tekstuuri, siis lisan veel topsitäie merevaiku, mis annab kreemisust juurde ja valmis ta ongi. Igatahes meie peres oli see supike hitt :). Ja oli põhjust sahvrist tolmukihi alt välja otsida supitirin, millest on supi eriti kaunis serveerida.

Vaja on:
Pannitäis tomateid (väikseid-suuri-värvilisi)
3 küüslauguküünt
2 väikest sibulat
mõni basiilikuvars (valikuline)
paar killukest parmesani (valikuline)
pisut rapsiõli
sool;pipar
1 topsike merevaiku
pisut suhkrut

Suuremad tomatid ma lõikasin pooleks ja eemaldasin varre, kirsstomatid jätsin enamus terveks kuid mõne suurema lõikasin ka pooleks. Erinev suurus ongi põnev, sest siis on röstimis aste erinev ja maitse tuleb mitmetasandilisem.
Lisasin ahjupannile tomatid, pisut väiksemaks lõigatud küüslauguküüned ja sibulad, basiilikuvarred, parmesanitükid, sorts õli ja sool, pipar.
Küpsetasin neid 200 kraadi juures umbes 35-40 minutit, pöördõhuga.
Valmis minema ahju
Siis eemaldasin basiilikuvarred ja parmesani tükikesed.
Lisatud merevaik
Valmis röstitud
Kallasin tomatid koos pannimahlaga kannmikserisse ja lasin masinal niikaua töötada kuni polnud enam suuri tükke, päris peeneks ma teha ei soovi, sest ma pole lihtsalt püreesuppide fänn.
Supike külalisi ootamas 
Siis segu potti ja tulele, lisasin merevaigu ja ootasin keemiseni, et saaks maitsed paika, lisasin soola, pipart ja suhkrut maitse järgi. Ja valmis ta oligi, kindlasti tuleb teda süüa kuumalt, siis on maitsed kõige paremini tunda, kõrvale sobis väga hästi tükike head ciabattat, millega viimane supikröömike taldrikust kätte saada :).

Friday, August 10, 2018

Suitsutatud-grillitud seakaelakarbonaad

Kui šašlõkist on kopp ees aga õues tahaks ikka süüa teha, siis on võimalus teha õrna suitsumekiga vürtsika kattega mahlast seakaelakarbonaadi. Aega võtab ta kaua, ainuüksi ahjus oli ta mul 3 h pluss veel kütmine, kuid kõik see ootamine on seda väärt. Suitsuahju nimi on meil Hagar ja see on mu Isa omaenda kätega valmis keevitatud. Laatadelt oleme ka ikka ostnud suitsuliha, aga alatasa on lihal juures lausa kibe maik, ei tea miks nii on. Fakt on see, et suitsuahjus tuleks põletada ainult lehtpuud, kasutasime leppa ja viimasena panime hõõguma õunapuu, mis andis mõnusat mekki veel lõpus juurde. Ise tehes kontrollid kõike ja see mulle meeldib :).


Vaja on:
1,2 kg seakaelakarbonaad
3 spl paprikapulbrit
2 spl purustatud musta pipart
2 spl keskmise jämedusega soola
sorts õli

Kõigepealt kokku segada kausikeses paprikapulber, pipar ja sool. Siis teha liha natukese õliga kokku, et maitseained paremini külge hakkaks. Korralikult liha pealt maitseaine seguga katta ja jätta seisma.
Maitsestuv seakaelakarbonaad
Hagar
Siis tegin suitsuahju tule ja kütsin niikaua et tuleks korralikud söed, kraade oli umbes 140 kanti, viimasena panin peale õunapuu ja panin korstnad ja luugi alt kinni ning liha sisse, selleks ajaks oli umbes 130 kraadi. Liha peakski olema 90-130 kraadi vahel ahjus umbes 3 h, alguses kõvem kuumus võtab mahlad kinni ja hiljem ahi jahtub ja temperatuur madalam mis tagab mahlase ja parajalt küpsenud sisu. Mina vahepeal puid juurde ei lisanud, piisas lõpuni välja. Liha sisetemperatuuri kraadisin iga täistund ja maksimum temperatuur oli 70 kraadi mis hiljem liha seistes veel tõuseb 5-6 kraadi võrra ja see oli täpselt ideaalne, pehme, mahlane liha.

Liha väline osa oli nii parajalt maitsestatud, et liha sisse soolalahuse süstimise vajadust ma ei näe.

Puhtaid maitseid ei tasuks tappa igasuguste feikide suitsumaitseliste kastmetega.





Õunapuu

Thursday, August 9, 2018

Kohupiima-mustika purukook

Selles koogis ruulivad maitsvad metsamustikad ja kolme sorti kohupiima (tavaline kandiline 4%, ricotta ja 15% kohupiim), mis annavad koogile mõnusa sõmera ja teralise tekstuuri. Kes eelistab ühtlast kreemjat tulemust, peaks kasutama kohupiimapastat. Selle koogi tegin siis kui mul laps magas, nii et ei kasutanud köögikombaini ega mikserit, puhtalt kondiauru peal valminud koogike :).

Vaja on:
Puru - 2/3 põhjaks ja 1/3 peale
200 g nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
100 g soolast külma võid
90 g suhkrut


Puru jaoks vaja kokku näppida

Näpi lihtsalt koostisosad kokku. Siis 2/3 suru 26 cm lahtikäivasse vormi ja tihenda kätega. Pane siis koogipõhi ja ülejäänud puru külmikusse ning teeme valmis täidise. 

Vaja on:
Täidis
3 muna
70 g suhkrut
2 tl vanillisuhkrut
2/3 koogivormi ja 1/3 pealis puruks
700 g kohupiima (200 g 4 %, 200 g ricottat, 300 g 15% kohupiima)
125 g hapukoort 10%
u 300 g mustikaid 
1/3 puru

Mõnusalt sõmer kohupiimatäidis
Munad ja suhkrud kaussi ning klopi pisut lahti, väga vahtu ei ole tarvis ajada. Lisa kohupiimad ja hapukoor, sega kuni täidis on ühtlaselt sõmer. Kohupiimatäidis ongi valmis.
Nüüd ahi kuuma 190 kraadi juurde, kasutasin pöördõhu programmi.
Viimaseks kihiks puru ja valmis ahju küpsema minema 
Siis külmikust välja koogipõhi, sinna peale kohupiimatäidis, siis mustikad ja viimasena ülejäänud puru. 
Lisatud mustikad
Mul oli ta ahjus umbes 42 minutit, iga ahi on erinev nii et tuleb ise jälgida. Ahjust välja võttes oli sees veel õrn võnge, mis näitab et kohupiimasegu on ära küpsenud aga ikka mahlane. 
Ilusa tüki serveerimiseks peaks laskma koogil täitsa maha jahtuda, aga kui mahti oodata pole siis pane kook aga kaussi ja lase auraval mustika-kohupiima koogil heal maitsta.

Nii värsketele kui sügavkülmutatud mustikatele olen au andnud ka mustikamuffinites, leiab siit: https://www.maaneiu.ee/2017/01/mustikamuffinid.html