Saturday, February 23, 2019

Nachod

Ehk erinevate täidistega kaetud maisikrõpsud, mis siis kõrgel kuumusel ahjus korraks küpsetatakse või valatakse üle sulatatud juustuga. Mina tegin lihtsa lihavaba versiooni, kus kasutasin salsat, kahte sorti juustu ja rohelist sibulat. Populaarne on ka lisada hakkliha, ube, kanaliha, ükskõik mida ise tahad või mis külmkapist on vaja ära süüa. Muidu kvalifitseerub ta kerge snäki alla, aga kui lisada liha siis annab ta vabalt ka eelroa mõõdu välja. Kuna see on Mehhiko roog, siis siin saavad vürtsisõbrad rõõmustada ja lisada vaba käega jalapenot või muid tšillikastmeid.
Soovitan kasutada maitsestatud maisikrõpse, siis jääb lõpptulemus põnevam (kasutasin tšilli maitselisi)

Vaja on:
nii palju maisikrõpsu kui suur on su vorm (mul umbes 6 peotäit)
u 5 spl vürtsikat salsat
u 125 g mozzarellat
u 125 g cheddarit
1-2 rohelise sibula vart

Cheddar ja mozzarella
Maisikrõpsudele lisatud salsa
Krõpsud, salsa, juustud, valmis ahjuks
Kõigepealt siis ahi kuumenema, mul kiirgrilli programm ja 230 kraadi. Siis riivin cheddari ja rebin mozzarella tükikesteks. Panen maisikrõpsud vormi, lisan neile salsa, mõlemad juustud ja selleks ajaks on ahi kuum ja panen ahjuvormi nii üles siinile kui mahub. Ahjus oli ta mul umbes 5 minutit, lasin juustul mullitama hakata, siis on kindel et kõik juust on sulanud ja salsa on mõnusalt kuum.
See roog on koheseks serveerimiseks, lisasin enne lauale andmist ka hakitud rohelise sibula, et oleks ilusam värv ja ta sobib ka maitse poolest.
Kes on suur kastme või dipi fänn, võib juurde veel teha hapukoore-majoneesi põhjalise kastme, kuhu siis saab sooja sulajuustuga kaetud krõpsu sisse pista.
Igatahes meil kadus see snäkk küll vormist üliruttu :).





Sunday, February 17, 2019

Marjakissell

Või siis kissell marjadega, kuidas keegi soovib. Tunnen nagu oleksin katkine plaat, et korrutan talvisel ajal ühte juttu - õige aeg on ära süüa kõik suvel hoiustatud kraam, nii sügavkülmast kui sahvrist. Marjakisselliga kasutan ära sahvrist koduse sõstramahla ja sügavkülma tallele pandud vaarikad ja mustikad. Seda kisselli serveerisin mina koos kohupiimakreemiga, kuid lisandiks sobib ka vahukoor, mannapuder, riisipuder, olen ka kohanud serveerimist koos saiavormiga, või kui on vaid kisselli isu, siis võib teda vabalt ka lihtsalt juua :). Maitsed on värsked ja meenutavad suve.


Vaja on:
u 1 l vedelikku kokku (lisasin kodusele sõstramahlale vett, et poleks liiga kange)
2-3 spl suhkrut (olenevalt mahla magususest)
u 4-5 spl kartulitärklist (oleneb kui paksu või vedelat kisselli soovid)
natuke külma vett
u 3-4 peotäit marju (mustikaid, vaarikaid, sõstraid...) mul otse sügavkülmast

Kõigepealt kaalun välja vedeliku otse potti. Panen umbes 300-400 ml kodumahla ja ülejäänud koguse vett, et kokku tuleks umbes 1 l (tavaliselt tuleb mul alati ka nõks rohkem). Siis panen poti tulele ja lasen tal keema tõusta, lisan ka suhkru.
Sügavkülmutatud mustikad-vaarikad
valmis minema kuuma kisselli sisse
ja siis jahtuma
Kui segu peaaegu mullitab, segan tassis kokku kartulitärklise ja külma vee, segan hoolega, et tükke ega klimpe jääks. Siis koheselt lisan tärklise-vee segu kuumale mahlale, ise samal ajal mahla segades, tunned kohe kuidas kissell pakseneb. Lasen nõks aega tal veel pakseneda, ise samal ajal segades ja siis võtan tulelt, ülekeeta ei tasu.
Siis panen otse sügavkülmast vaba käega suvalise koguse marju kuuma kisselli sisse, siis marjad ei kee surnuks ja jäävad ilusad terved, kuid kuumus tõmbab ikkagi läbi. Siis viin kisselli esikusse jahtuma ja kui ta pole enam soe, on ta serveerimiseks ja tarbimiseks valmis :).


Saturday, February 9, 2019

Singi-oa-kurgi salat

Mina teen seda salatit tavaliselt endale lõunasöögiks, pisut on vaja hakkida sinki ja kurki, nõrutada oad, lisada majoneesi ja hapukoort, maitseaineid ning eine ongi valmis. Ei ole vaja ühtegi komponenti keeta ega jahutada. Olen kohanud et lisatakse ka õuna, sellerit või sibulat, igaühe enda maitseasi. See salat on hea ka seetõttu, et teda saab valmistada aastaringi, ei ole vaja oodata kevadet ega suve, mil roheline kraam ilmuma hakkab.

Vaja on:
u 200 g sinki
u 250 g kurki 
1 purk punaseid ube
majoneesi
hapukoort 10%
sool;pipar

Kõigepealt avan oapurgi ja panen nad sõelale nõrguma, mõnikord loputan nad ka vee all läbi.
Sink, kurk, uba
Siis hakin singi ja kurgi. Panen kõik koostisosad kaussi, lisan majoneesi ja hapukoore, maitsestan ja ongi valmis. Värskelt tehtult on ta minu arust kõige parem, seistes ta on ikka hea aga mitte nii hea. :)


Monday, February 4, 2019

Makaronid singi ja tomatiga merevaigu kastmes

Makaronid igas kujus ja kastmes lähevad enamasti alati peale nii väikestele kui suurtele. Mulle väga ei meeldi rõõsa koore kastmes pasta, kuna see on väga rammus ja mul on hiljem lihtsalt paha olla (ja kuna ma ei käi poes igapäev siis pole nagu mõtet rõõska koort ette osta, sest ta ei säili külmikus ka väga kaua, merevaik seevastu on mitmekülgsem). Seega lisan makaronidele merevaiku ja pasta-keeduvett ja nagu naksti mahlane ja toitev söök olemas.
Enamasti arvestatakse inimese kohta 50 g kuiva makaroni, kuid kodustes tingimustes kipuvad portsud suuremaks minema, nii et 100 g per face on okei ja kõigi kõhud saavad ilusasti täis :).

Vaja on:
400 g makarone (keetmata kujul)
peotäis jämesoola
u 300 g sinki
u 15 kirsstomatit
terve tops (200 g) merevaiku
sool;pipar
pitsamaitseaine (valikuline)

Kõigepealt makaronide jaoks vesi keema. Kui vesi keeb lisan ma hea peotäie soola, makaronid peaksidki alati meresoolases vees keema, siis on nad lõppkokkuvõttes maitsekamad.
Samal ajal hakin ma singi ja lõikan kirsstomatid pooleks.
Makarone ei tasu surnuks keeta, ehk jätta nad pisut al dente, et hamba all on ka midagi närida mitte ainult alla neelata (paki peal on ajaline juhend alati aitamas). 
Siis ma kurnan makaronid ja jätan alles ühe tassitäie pastakeeduvett, mis on hea soolakas ja aitab merevaigul makaroni külge kinnituda.
Lisatud kõik koostisosad
Auravatele makaronidele lisan ma singi, kirsstomatid, topsi merevaiku ja tunde järgi pastakeeduvett, et moodustuks mõnus kastene konsistents. Maitsen ja vajadusel lisan veel soola ja pipart, kuid tuleb silmas pidada et merevaik, sink ja pastakeeduvesi on ise soolased, et pisut aega anda tõmmata, hiljem saab soola alati juurde lisada. 
Mina kuivatan ise oma aias kasvavatest ürtidest pitsamaitseaine tarbeks taimi ja lisan ka teda hulka, kuna see toob sellist vahemere hõngu juurde ja loomulikult lisab ka maitsekust. 

PS! Kui mõni sööja hilineb ja tundub et pasta on ära kuivanud, siis soojendamisel lisada hulka veel pisut pastakeeduvedelikku ja nagu naksti on mahlane makaroniroog jälle olemas :).