Sunday, October 13, 2019

Böfstrooganov

Ehk veiselihast ja hapukoorest tehtud kaste. Koostisosad varieeruvad, mõni lisab veel tomatipastat, sinepit, hapukurki jne, aga mina mitte, tegin väga klassikalise kastme, kus on staariks kaua podisenud veiselihatükid tummises hapukoore kastmes. Tegin teda ahjus, sest liikuv veiselihatükk naljalt ikka pehmeks ei lähe, ahjus oli ta mul 2 tundi ja siis oli ideaalne. Pliidil panniga saab ka teda loomulikult teha, aga tüütu on teda seal valvata niikaua ja on ka põhja kõrbemise oht, paras on ta panna kaanega ahjupotti ja vahepeal teda lihtsalt piiluda :).
Sellest kogusest piisas 4-jale inimesele kaheks söögikorraks.

Vaja on:
u 700 g veiseliha (kasutasin abatükki)(ei ole mõtet osta kallist veiselihatükki, vaid ikka odav)
2 sibulat
2 spl võid
1 spl (kuhjaga) jahu
sool;pipar
1,5 tassitäit vett (et kataks liha ja sibula ära)
500 g hapukoort 10%
näpuotsatäis suhkrut

Kõigepealt lõigata veiseliha ribadeks. Oluline on jälgida lihakiudu ja sellele vastu lõigata (ehk siis alati ristikiudu), siis pehmeneb liha kiiremini ja säilitab paremini oma kuju kuumtöötlemisel. Näiteks oli mul selline abatükk kus kummastki otsast tuli jälgida mis kiudu liha kasvab ja sellele vastu lõigata.
Lisatud sibul ja jahu
Nüüd kes teeb seda ahjus ja potis, siis tuleks ahi panna 170 kraadi juurde kuumenema.
Või ja veiseribad
Koorin ja lõigun sibula poolratasteks. Sibul on imeline köögivili, annab head maitset, kuid sulab nii pika ajaga lihtsalt kastme sisse ära.

Siis panen ma oma ahjupoti pliidile ja lisan või, ning praen liha seal sees, või parem oleks öelda kuumutan ta läbi, sest ma ei viitsinud mitmes jaos teda praadida, nii et panin kohe terve koguse potti ja lasin tal seal värvi muuta. Lisasin ka heldelt soola ja pipart. Siis lisasin sibula ja segasin läbi. Panin ka ühe kuhjaga supilusikatäie jahu, ning segasin kõik segi. Selle pika ajaga küpseb jahu ka seal ahjus koos selle kastmega nii maitsvalt kokku, et teda tuleb panna kohe, mitte lisada hiljem, selline on minu kogemus. Siis lisan niipalju vett, et kõik oleks kaetud ja ahju.

Vesi peale ja ahju minek
1 h ahjus olnud, lisada veel hapukoor
ja uuesti 1 h ahju
Ahjus lasin ma tal torkimata olla umbes 1h. Siis võtsin välja ja lisasin hapukoore, pisut veel soola ja panin uuesti podisema. Siis kui liha oli pehme, ehk ahjus olduna 2 h võtsin ma ta välja, lisasin näpuotsatäie suhkrut ja olingi valmis sööma asuma. Kõrvale sobib igasvormis kartul, mul oli juhuslikult alles eelmisest päevast kartuliputru, siis osutusidki nemad mu taldrikule kokku. Hea lisand mis siia veel sobib on peet (igal kujul - kas salatina, lihtsalt keedetuna, röstituna või marineerituna). Igatahes mõnusalt tehtud kodune söök :).







Saturday, October 5, 2019

Füüsalimoos

Enamasti kohatakse füüsalit kookide-tortide peal kaunistus elemendina, mõjub ta ju efektsena oma oranži marja ja paberõhukese membraaniga. Kuid see aasta kasvatasime teda kasvuhoones ja tegime temast hoopis moosi. Kuldkollane, pisikeste seemnetega moos on täielik maitseplahvatus mida ma pole enne saanud. Kuna see moos on nii maitsekas, siis sobib ta nii juustu moosiks kui ka röstsaiale või pannkoogile. Igatahes on minu püsimatu hing, mis otsib alati midagi uut ja põnevat, selle füüsalimoosi üle väga uhke ja rahul.

Vaja on:
1 kg füüsalimarju (ilma membraanita)
4 spl suhkrut

300 g moosisuhkrut

Kõigepealt tuleks füüsalid ära puhastada ja ka ära pesta, sest tal on peal pisut vaigune-kibe kiht, mida oma moosi sisse kindlasti ei taha.
Puhastatud füüsalid
Kui marjad pestud, siis panen ma nad potti ja surun kartulipressiga nad katki, lisan 4 spl tavalist suhkrut ja panen madalale kuumusele podisema. Valmis on ta siis kui marjadel pole enam toorest maiku, kulub umbes 30-40 minutit.
Siis viimasena lisan ma moosisuhkru (kuigi marjad on ka ise pektiinirikkad, siiski toetan ma seda veelgi) ja lasen keeda.
Panen samal ajal ka purgid 100 kraadi juurde ahju kuumenema ja kui moos on valmis siis otse kuum moos kuuma purki.
Korjatud viljad igas valmiduses
laseme enne moosi tegu järel-
valmida

Pisut puruks pressitud









Lisatud 4 spl tavalist suhkrut


Füüsalit nimetatakse ka veel inkamarjaks, juudikirsiks, Hiina laternaks jne.
Tegelikult ei kuulu füüsal marjade hulka vaid hoopis on ta maavitsaline koos tomati, baklažaani, paprika ja kartuliga ja on hoopis köögivili.
Valmis podisenud moos, lisada veel
300 g moosisuhkrut ja siis purki
Viljad valmivad ka peale korjamist, päris valmis on nad siis kui paberõhuke membraan ehk õietupp on paberkuiv ja krõbisev, enamasti kukuvad sellised viljad põõsa otsast alla mis viitabki nende lõppvalmidusele.








Wednesday, October 2, 2019

Röstitud peedid

Peet on väga maitsev, ilusa punase värviga ja paljude kasulike omadustega köögivili. Populaarne on teha temast peedisalateid mis valmivad ruttu, või sombusel-talvisel ajal head kuuma borši. Kuid väga hea on teda ka ahjus röstida, mis muudab peedi eriti intensiivseks ja magusaks, üllataval kombel kõigile meie perest röstitud peet ei maitsenudki. Aga mina olen suur fänn ja lisasin valmis peedile pisut head soolakat fetat ja värskeid tüümiani lehti ning sõin suure isuga.

Vaja on:
ahjuplaadi täis tooreid peete
3-4 küüslauguküünt
peotäis tüümianioksi (maailma parim ürt!!!)
soola (päris korralikult)
pipart (pisut)
rapsiõli (umbes 4-5 spl)
balsamico äädikat (umbes 4-5 spl)

Garneeringuks - fetat ja tüümiani

Kogused on täpselt maitsejärgi ja suvalised, aga soovitan kõike lisada rahulikus koguses sest ära ei saa võtta aga juurde saab alati panna :D.

Ahju võiks 200 kraadi juurde kuumenema panna.
Valmis minema ahju
Siis pesin ja koorisin peedid ära ning lõikasin nad suuremateks kuubikuteks. Lisasin kõik maitseained, küüslaugu, õli ja balsamico ning segan kõik segamini. Ja ongi valmis ahju minema.
Tänavu oli väga hea peedisaak
Ahjus oli ta umbes tunnike, siia-sinna, eks see oleneb peedisordist, tükelduse suurusest ja ahjust, vahepeal ma segasin ka neid ning maitsesin ja lisasin isegi soola juurde.
Mina sõin neid täitsa omaette einena, kuid nad sobivad väga hästi ka praelisandiks :).