Saturday, December 14, 2019

Sidrunivõie

Ehk siis inglise keelses kultuuriruumis tuntud kui lemon curd. Mulle väga meeldivad särtsakad maitsed, see sidrunivõie on kohe kindlasti sinna alla kuuluv. Ei liialda ma suhkruga, et tuleks ikka välja sidruni enda hapukas võlu. Koostisosad on tagasihoidlikud, kuid valmis saanud sidrunivõie on ideaalne kookide/saiade või kasvõi lihtsa hommikuse röstsaia lisand, mis äratab kohe kindlasti ka kõige laisemad maitsemeeled üles.
Meie peres süüakse alati sidrunivõiet kohupiima-valge šokolaadi koogi juurde koos koduse maasikakompotiga.

Seda retsepti olen ma kasutanud aastaid ja enamasti teen ma 2x koguse.
See retsept mida ma siia lisan, on väljatulek umbes-täpselt 400 ml.

Vaja on:
3 muna
1-2 sidrunit (100 ml mahla) (eks oleneb sidruni suurusest ja mahlakusest, mõnikord isegi kolme sidrunit vaja)
sidrunikoor
100 g tuhksuhkrut
75 g külmkapikülma võid
soola

Kõigepealt munad ja tuhksuhkur kastrulisse ja vispeldada segamini.
Munad ja tuhksuhkur
Siis pesta sidrunid ja riivida nende koor otse kastrulisse, kuid ainult kollane osa, sest valge osa on juba kibe. Lõigata sidrunid pooleks ja pigistada välja mahl (kasutan tsitruseliste käsipressi või kuidas iganes seda nimetatakse, sellega saab kõik viimse tilgani kätte ja seemned jäävad ka ilusasti restile pidama ja ei lähe mahla sisse).
Siis kallan sidrunimahla muna-tuhksuhkru-sidrunikoore juurde. Kaalun välja ka või ja lõikan tükkideks et hiljem oleks hea mugav kohe kuumale segule lisada.
Munad, tuhksuhkur, sidrunikoor, sidrunimahl
Valmis kuumutamiseks
Siis tõstan segu pliidile. Väga kõva kuumust pole vaja, selline keskmine.
Ja vispeldan terve aja, kuskile rändama ei saa minna, muidu tõmbab muna tükki ja tuleb munapuder (siis aitab ainult läbi sõelda ajamine, kui maitse pole selle käigus halvaks muutunud).
Igatahes paksenemine toimub 4-5 minuti jooksul, olenevalt kogusest ja pliidi kuumusest.
Kui segu on paksenenud, siis võtta ta tulelt ja paari kuubiku kaupa vispeldada sisse või.
Lõpuks jääb võie läikiv ja siidine. Lisan paar keerdu soola ka, mis toob maitseb eriti hästi välja, liialdada muidugi ei tasu.
Paksenenud võie võetud tulelt ja lisatud külmad võikuubikud
Jahtudes muutub ta veelgi paksemaks.
Külmkapis purgi sees säilib kindlasti 1-1,5 nädalat, aga meie majapidamises on see ALATI enne otsa saanud :).

Tore teha kasvõi kingitus mõnele sõbrale või pereliikmele kes armastab särtsu ja hapukust, nagu ma olen öelnud, parim kink on alati söödav :).



Kes tahab sidrunivõiet kasutada aga ei taha seda purki panna vaid sellest hoopis kook teha, siis soovitan teha sidruniruute.

Thursday, December 12, 2019

Ahjukartulid fetaga

Kui oled tavalistest ahjukartulitest tüdinud, on hea ja lihtne võimalus neid teha vahemerepäraseks. Lisasin toorestele kartulitele fetakuubikuid õlis, kus olid ka oliivid ja ürdid. Fetajuust küpses mõnusasti kartulitele külge ja oliivid andsid veelgi maitsekust juurde. Lisasin eraldi juurde ka päikesekuivatatud tomateid. Igaüks saab enda maitsejärgi komponente lisada, sobilik on veel ka küüslauk, mida ma seekord ise ei soovinud. Ja kellele eriti see vahemere maitsebukett peale ei lähe, võib lihtsalt lisada feta juustu, erilisemaks teeb see ahjukartulid kindlasti :).

Vaja on:
Vormitäis tooreid kartuleid (mul u 5 tk)
Purgitäis fetakuubikuid õlis koos ürtide ja oliividega
4 päikesekuivatatud tomatit õlis

Ahi 200 kraadi juurde soojenema.
Kõigepealt koorida ja tükeldada kartul. Lõikasin pigem pisemad tükid, muidu võivad oliivid kärssama ennem minna kui kartul valmis saab. Siis lisasin purgitäie detat koos oliividega, kogu õli ma ära ei kasutanud, panin nii palju kui tundus õige. Alles jäänud õliga on kasvõi hea salatile vinegretti teha.
Kõik koostisosad lisatud, valmis ahjuks
Lõikusin juurde ka päikesekuivatatud tomati tükid.
Segasin kätega segu pisut läbi ja oligi valmis ahjuks.
Ei pidanud vajalikuks lisada ekstra soola-pipart sest kõik maitsed olid juba olemas.
Ahjus oli ta mul 30-40 minutit, päris täpselt ei tea. Kartul oli igatahes pehme ja feta talle mõnusasti ümber sulanud.
Lõppviimistluseks lisasin veel värsket tüümiani natuke, sest tüümian on lihtsalt maailma parim ürt! :)



Wednesday, December 11, 2019

Lehtkapsakrõpsud

Lehtkapsas ehk kale ehk käharate lehtede ja hea sitke tekstuuriga. Kasvab väga edukalt ka meie kliimas, kevadel külvad, sööd suvi läbi lehti (muidugi tuleb võistelda-võidelda kapsaussidega) ja see aasta viimase saagi korjasin ma !25 november! mis on täiesti uskumatu. Külma ta kardab ja seetõttu korjasin kõik mis võtta veel oli ja korraga ei jõudnud sellist kogust ära närida, siis otsustasin nad teha krõpsudeks. Kuna lehtkapsas on vägaväga kasulik, siis tekib organismil küllastustunne ruttu, nii et nendest krõpsudest jätkub kauemaks :). Väga hea viis talletada oma aia viljade häid toitaineid.

Vaja on:
Ahjupanni täis lehtkapsast (et ainult natukene oleks üksteise pihtas)
natuke rapsiõli
ürdisoola

Kõigepealt puhastasin ja eemaldasin sitkemad-kiulised varred, mis ei küpse ahjus krõpsuks ja jääks hiljem häirivad. Siis lõikasin kääridega parajateks-ühesugusteks tükkideks ja laotasin küpsetuspaberiga kaetud ahjupannile laiali, panni ülekoormata ei ole mõtet.
Panin ka ahju 175 kraadini kuumenema.
Siis kui ahi on kuum asun ma maitsestama, muidu võib lehtkapsas oodates lönti vajuda.
25 november korjatud saak
Panen pöidla rapsiõli pudeli ette ja hästi vähe lasen läbi tilkuda, aga nii et ikka igalepoole natuke saaks. Raputan peale ka pisut ürdisoola. Siis segan kätega läbi ja panen ahju.
Ahjus oli ta mul umbes 12 minutit, üldiselt peakski aeg sinna 10-15 min vahele jääma, olenevalt ahjust.
Suupärased lehtkapsatükid, lisatud õli ja sool, valmis ahjuks
Ahjust välja võttes lasin ma neil veel natuke aega kuuma panni peal olla ja siis ma panin nad sõela peale, kuni nad täiesti maha jahtuvad. Kui kuuma krõpsu paned karpi võib ta oma krõbeduse kaotada.
Mu 2 aastane ütles lehtkapsakrõpsu kohta kange ja sõi rõõmsalt edasi toorest lehtkapsast.
Eks ta maik küpsedes muutub veelgi intensiivsemaks, aga mulle meeldib ta nii toorest peast kui ka krõpsuna :).