Tuesday, July 21, 2020

Vaarikamoos

Suvel on värsket kraami nii palju, et saad isu täis süüa ja kõik mis enam endale sisse ei mahu - purki panna. Kodune vaarikamoos südatalvel panna röstsaia või pannkoogi peale on täielik suvi purgis mis teeb südamesoojaks. Tegemine on lihtne, kõige ajamahukam, nagu ikka, on viljade korjamine. Suhkrukogustega mulle liialdada ei meeldi, tuleb parajalt hapukas-magus tugeva vaarikamaitsega moos.


Vaja on:
1 kg vaarikaid
300-350 g suhkrut (olenevalt enda eelistusest ja vaarikatesordist)

Vaarikas ja suhkur
Kõigepealt korjata vaarikad, panna nad potti, lisada peale vajalik suhkrukogus ja lasta seista toatemperatuuril. Kui vaarikad on oma mahla välja lasknud, saab moosi valmis keeta. Keetmisaeg ei ole eriti pikk, kui moos on selliseks tumedaks ja tihkeks muutunud, on ta valmis, umbes 15-20 minutit, olenevalt muidugi kogusest.
Vaarikas ja suhkur seisnud, võib
alustada moosikeetmist
Siis purgid ja kaaned ahju 100 kraadi juurde kuumenema ja siis kohe kuum moos, kuuma purki, selleks kasutada pajakindaid või köögirätikut.
Peale purki panekut, paar päeva hiljem tuleks jälgida kas kõik kaaned sulgusid korralikult, kas kaaned on sissepoole tõmbunud või ajanud end kummi, muidu võid talvel avastada sahvrist hallitanud moosi. Sest kohe avastatud halvasti sulgunud purgi saad ära süüa ja raisku ei lähe midagi :).



Monday, July 20, 2020

Caprese salat

Suvel on vaja süüa palju salateid kuna värsket kraami on iga nurga taga ja toidud peavad kiiresti valmis saama. Caprese salat on Itaaliast ja koostisosad sümboliseerivad lipuvärve. Polegi muud kui kõik lõikuda ja taldrikule asetada ning ongi VALMIS, üüberlihtne ja kiire.

Vaja on:
Tomatid (kasutasin nii suuremaid punaseid kui väiksemaid kollaseid, et oleks ilusam)
2 palli mozzarellat (1 pakk)
peotäis basiilikut
sorts balsamicot (kasutan glasuuri, mis on tihkem)
sool;pipar

Kõigepealt korjasin kasvuhoonest tomatid ja basiilikud.
Kasvuhoonesoojad tomatid on kõige maitsvamad 
Siis lõikusin tomatid ja mozzarella, asetasin nad taldrikule. Lisasin soola ja pipart. Mõni basiilik oli õitsema hakanud ja haarasin natuke ka neid, iga söödav õis taldrikus annab juurde ilu.
Viimasena niristan peale balsamico glasuuri, ei soovita kallata peale tavalist balsamicot, kuna ta ujutab kõik üle ja ei jää ilus. Kui kodus pole glasuuri saab tavalise balsamico lihtsalt kokku keeta ja ongi glasuur olemas.
Tegelikult lisatakse ka õli, aga mina puudust ei tundnud ja õli ei lisanud.

Saan jälle oma lemmiklauseid selle salati kohta kasutada: Lihtsuses peitub võlu ja Less is more :).



Monday, July 13, 2020

Grillitud hiidkrevetid

Suvel meeldib mulle kõike grillida, köögivilju, erinevaid lihasid ja miks ka mitte mereande. Hiidkrevetid on ideaalsed selle jaoks, valmivad ruttu ja on laual pilkupüüdvad. Ma ei marineeri ega maitsesta hiidkrevette ennem grillimist, vaid pintseldan neid ürdivõiga ning hiljem teen dipikastme, mis võib olla tšilline või mahe, küüslaugune või ürdirohke, mida iganes. Ei tasu liiga teha kreveti enda magusale maitsele.
Kahjuks meil siin põhjas elades on väga raske saada värsket krevetti, seda muidugi mõnikord liigub aga harva. Olen nüüd palju ostnud sügavkülmutatud ja olen lasnud tal ööpäev sulada külmkapis, omas pakis. Kindlasti tuleb jälgida et krevetid oleks hallid ja võiks olla sabaosa koor ka peal, siis küpsevad nad mahlasemad. Kui juba on pakis punased krevetid siis see tähendab et nad on juba eelkeedetud ja küpsed. Ja kui küpset asja veel küpsetad siis on seda ülearu.

Vaja on:
1 kg magevee hiidkrevette (sügavkülmutatud ja hallid, ehk siis toored)
u 50 g võid
2 küüslauguküünt
meelepäraseid ürte (kasutasin leeskputke, sest kasvab mul kohe grillimiskoha kõrval ja on maitselt nagu petersell steroididel)
sidrunikoor
sool
Dipikaste on igaühe fantaasiavili - mina kasutasin hapukoort, majoneesi, soola, paprikapulbrit, srirachat (tšillikaste) ja natuke suhkrut.

Kõigepealt võtan päev varem krevetid sügavkülmast tavalisse külmikusse, et nad saaks rahulikus tempos sulada.
Järgmine päev kallan sulamisvee ära ja nad on valmis grillile minema.
Ennem teen valmis ürdivõi, millega ma krevette grilli peal pintseldan, selleks panen kaussi või, sidrunikoore, leeskputke ja soola, segan segi ja jätan ootele.
Ürdivõi: või, sidrunikoor,
leeskputk, küüslauk, sool
Grillisin seekord gaasigrillil, sest seda on hea ja mugav reguleerida. Panin keskmiselt kõvema kuumuse ja laotasin krevetid restile. kohe pintseldasin ka esimese tiiru ürdivõiga. Siis keerasin teistpidi ja samuti pintseldasin. Natuke kõvem kuumus söestab pisut krevetikoort andes mõnusama meki.
Üleküpsetada neid ei tasuks, muutuvad kummiseks ja raskesti näritavaks. Seda vältida aitab mõni nipp, terve krevett peab olema üleni punane, ei tohi olla kuskilt enam hall, teiseks lähevad nad peaaegu täiesti krussi või kerasse.
Keerutan neid tangidega nii palju kuni nad on valmis, kui mõni pisem ennem valmis saab võtan tema kohe restilt ja panen kaussi, ta järelküpseb ka veel oma kuumuses, eriti kui on koorimata krevett. Siis kui jäi ürdivõid üle pintseldan kausis nad veel üle ja ongi valmis serveerimiseks, kui võid üle ei jää, siis pole sellest ka lugu.
Grillisin ka mõne sidruniviilu kaunistuseks ja peale pigistamiseks :).